TVK toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid seal töölepingule kohalduva õiguse küsimust arutanud. Maakohus leidis, et kostja on Soome töölepingu seaduse kohaselt töölepingut tahtlikult rikkunud, mistõttu on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu 1854,16 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõue ei ole Soome õiguse kohaselt aegunud. Kuna hageja esitas tasaarvestuse avalduse ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tasaarvestada kostja töötasu ja hüvitise nõudega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1). Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 864,16 eurot (1854,16-990). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 525 eurot (sh riigilõivu 225 eurot). - Apellatsioonkaebus
) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus
Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi
lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 1854,16 eurot, seega esitas hageja rahalise nõude, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, ja tegemist on lihtmenetluse asjaga
Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses
Asjaolu, et maakohus lisas otsusele
lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine 3
Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas kohaldub Soome õigus. Kostja ei ole väitnud ja kohtud ei ole tuvastanud, et pooled on valinud töölepingutele kohaldatava õiguse. Seega kuna kostja tegi hagejaga sõlmitud töölepingu alusel tööd Soomes, reguleerib kostja töölepingut Rooma I määruse art 8 lg 2 esimese lause alusel Soome õigus. Selline Rooma I tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 13). Asjaolu, et pooled ei vaielnud TVK-s Eesti õiguse kohaldamisele vastu, ei ole kohtule siduv.
lg 1 järgi otsustab kohus otsuse tegemisel mh küsimuse sellest, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega ei pidanud maakohus lähtuma asja lahendamisel sellest, et pooled on vaikimisi valinud töölepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Eesti õiguse. Samuti ei oma õiguse kohaldamise seisukohast tähtsust asjaolu, et kohtuvaidlus allus Eesti kohtule. Rooma I määruse järgi ei pea kohaldama selle riigi õigust, kus leiab aset kohtuvaidlus. Kuigi kohaldatava õiguse küsimuse lahendamisel on võimalik mh kaaluda ka selle liikmesriigi õiguse kohaldamist, kus kohtuvaidlus aset leiab (Rooma I art 8 lg 4), ei ole kostja praegusel juhul selle sätte kohaldamist kohtult palunud ega selle kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid esile toonud. Õige ei ole kostja arusaam, et kuna maakohus kohaldas asjas Soome õigust ja TVK kohaldas asjas Eesti õigust, ei oleks maakohus tohtinud hageja ja kostja vastastikuseid nõudeid tasaarvestada. VÕS § 197-st jj ei tulene sellist keeldu. Selle sätte järgi saab tasaarvestada need nõuded, mille täitmist on tasaarvestuse pooltel õigus nõuda. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et kostjal on TVK otsusest tulenevalt hageja vastu töötasu ja hüvitise nõue (990 eurot) ning hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue (1854,16 eurot). Kuna hagejal ja kostjal on teineteise vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, saab kohus need kohtulahendis tasaarvestuse poole avalduse alusel tasaarvestada. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kohus apellatsioonkaebuse
8.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. 9.
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Mati Maksing Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.