← Eesti

2-15-14492/106

Obsah (4)§ 659§ 175§ 4§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-15-14492 Kohtuasi XX (X) hagi Sve

) § 177 lg 4 alusel, mis tuli rahuldada. Määruskaebus

  1. Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 10 941,1 eurot. Esiteks ei olnud põhjendatud esindajate tunnihind 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot ringkonnakohtus. Praeguses asjas sai maksimaalselt rääkida 153 euro suurusest mõistlikust tunnihinnast. 3 Teiseks tuli kohtul arvestada, et maakohtus moodustas õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude proportsioon 54,54% ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude proportsioon 45,46% menetlusest ning ringkonnakohtus vastavalt 53,57% ja 46,43% menetlusest. Nimelt menetleti praeguse tsiviilasja raames kahte nõuet: õigusvastase tegevuse lõpetamise nõuet ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hetkel on menetlus lõppenud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ja maakohtus jätkub menetlus õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude osas. Maakohus mõistis põhjendamatult hagejalt vaidlustatavas lahendis välja ka menetluskulu, mis seondus käimasoleva menetlusega (õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudega). Maakohus leidis ebaõigest, et kõik kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seondusid vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Eelnevat arvestades oli põhjendatud menetluskulu kokku 9 850,6 eurot maakohtus ja 1 090,53 eurot ringkonnakohtus ehk kokku 10 941,1 eurot. Edasine menetluse käik
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
  3. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus ei ületanud vaidlusaluse lahendi tegemisel diskretsioonipiire. Maakohus ei eksinud põhjendatud tunnitasu määramisel. Kõik kostja 09.01.2019 taotluses kajastatud kulud seondusid hageja kahju hüvitamise nõudega, mis oli jõustunud lahendiga jäänud rahuldamata. Nimelt kajastusid menetluskulude nimekirjas kuni 29.03.2018 kantud kulud, mil ringkonnakohus esmakordselt otsustas, et hageja nõue kommentaaride eemaldamiseks oli jäänud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Hageja kulude proportsiooni arvutused olid ebaõiged.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kuni 10 941,1 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Hageja hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui luges põhjendatuks kostja esindajate tunnihinna 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot ringkonnakohtus, mitte maksimaalselt 153 eurot ning jättis arvestamata hageja nõuete proportsiooniga menetluses. Seonduvalt määruskaebuse väidetega selgitab ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul 4 põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kohtu määratud põhjendatud kostja esindajate tunnihinda vaidlustava väite puhul on tegu sellisega, mille puhul jääb ringkonnakohtu kontroll maakohtu lahendi üle piiratuks. Maakohtu diskretsioon viidatud osas on hõlpsalt jälgitav ja argumentatsioon põhjendatud. Pelgalt vastaspoole esindaja hinnang, et esindaja tunnitasu määr peaks olema mõnevõrra madalam, ei anna alust ümber hinnata maakohtu korrektset diskretsiooniotsust. Teise hageja määruskaebuses osundatud potentsiaalse rikkumise osas märgib ringkonnakohus, et ei tuvastanud maakohtu määruses vaidlustatud osas rikkumist. Iseenesest on õige, et menetluskulusid ei ole võimalik kohtu poolt kindlaks määrata, kuni nõude osas menetlus jätkub. See tähendab, et praegusel juhul oli maakohtul võimalik kindlaks määrata menetluskulud, mis seondusid hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuid mitte õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudega, sest viimase osas jätkus menetlus maakohtus. Samas on oluline, et hageja nõudis 29.09.2015 esitatud hagis vaid mittevaralise kahju hüvitamist. Kommentaaride eemaldamise nõude esitas hageja oluliselt hiljem, s.o 05.12.2016, käsitledes seda esialgse nõude kitsendamisena. Pärast viimati nimetatud kuupäeval nõude esitamist vaidlesid pooled nõude kategoriseerimise üle (kitsendamine, laiendamine, muutmine) ja selle esitamise võimalikkuse üle, kuni maakohus keeldus 24.08.2017 otsuses kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmisest ja ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse viimati nimetatud osas ning saatis maakohtule tagasi kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega ei olnud kohtu menetluses hageja kommentaaride eemaldamise nõuet ka ajal, mil kostja esindaja tegi viimase menetlustoimingu, mille tarvis kantud esindaja kulu kohus vaidlustatud määruses kindlaks määras. Seega leidis maakohus õigustatult, et kõik kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni seondusid vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis oli reaalselt kohtu poolt menetlusse võetud. Eelnevat tõdemust ei väära tõsiasi, et praegusel juhul langesid mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja kommentaaride eemaldamise nõude aluseks olevad eeldused suures ulatuses kokku. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Hagejal on õigus otsustada mitmes menetluses ta soovib oma nõudeid (sh samadel eeldustel baseeruvaid nõudeid) menetleda, kuid seejuures tuleb tal arvestada ka lisanduda võivate kuludega. Samas on eluliselt usutav, et erinevate nõuete kokkulangevate eelduste esinemise teistkordsel tuvastamisel kohtus kulub õigusabi osutajatel kliendi esindamiseks vähem aega. Sellele on praegustel asjaoludel paslik tugineda pärast kommentaaride eemaldamise nõude osas lõpplahendi tegemist, kui kohus on menetluskulude jaotuse alusel kindlaks määramas menetluskulusid. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.