KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuli 2019 1-17-2511 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Gennadi Nedjuhhin (isikukood 38309080313) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- juuni
- a määrus Gennadi Nedjuhhin ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebused Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- juuni
- a määrus muutmata.
- Määruskaebused jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Gennadi Nedjuhhin tunnistati Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati vangistusega 3 aastat 8 kuud. Lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, algas G. Nedjuhhini karistus
- septembril 2016 ja see lõpeb
- mail
- Vangla ja prokuratuur ei toeta G. Nedjuhhini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
- Viru Maakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti G. Nedjuhhin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lgst 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus tõi välja, et G. Nedjuhhinil on toetav lähisuhtevõrgustik ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi, samuti on süüdlasel kindel elu ja garanteeritud töökoht. Mõningal määral maandavad need asjaolud uue kuriteo toimepanemise riske.
- Negatiivsena osutas kohus asjaolule, et G. Nedjuhhinil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab kolmandat vanglakaristust. Käesolevalt kannab G. Nedjuhhin karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest grupis. Tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas töötamisest keeldumise eest. Eelnevast järeldas kohus, et G. Nedjuhhinile ei ole vangistus distsiplineerivalt mõjunud. Tööst keeldumine muudab mitteveenvaks süüdlase lubadused asuda vabaduses tööle. G. Nedjuhhin ei ole omandanud eriala, ta ei valda riigikeelt, tal on tasumata võlgasid ning probleeme alkoholi tarvitamisega. Kõik see tõstab uue kuriteo toimepanemise riski. Ka kinnipidamisasutuses toime pandud distsiplinaarrikkumised ja tööst keeldumine ei tekitanud kohtus veendumust, et G. Nedjuhhini karistuse eesmärgid oleksid täidetud.
- G. Nedjuhhinil oleks keskmisest kõrgem käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ja uute kuritegude toimepanemise risk. Oleks kergemeelne arvata, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isik hakkaks vabaduses seaduskuulekat elu elama. Isiku ennetähtaegne karistusest vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegse vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. G. Nedjuhhinit positiivselt iseloomustavad asjaolud negatiivseid üles ei kaalu.
- Süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdlasele paremat mõju kui vabaduses viibimine. G. Nedjuhhini vanglas olemisega oleks paremini kaitstud teiste inimeste elu, tervis ja ohutus. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja G. Nedjuhhin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastada. Alternatiivselt taotleb G. Nedjuhhin saata asi uueks arutamiseks maakohtule. G. Nedjuhhini määruskaebus
- G. Nedjuhhinil on jäänud kanda 11 kuud vangistust. Ehkki vangla on vabastamisele vastu, kajastab iseloomustus vanglaametniku subjektiivset arvamust. G. Nedjuhhin keeldus rühma põrandate koristamisest, ent käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristus kustunud. Põhitööst ei ole ta kunagi keeldunud. Ta nõustub osalema kursustel ja töötama vangla territooriumil, ent tööd ei ole talle antud.
- Kohus märgib, et peale eelmise karistuse ärakandmist pani G. Nedjuhhin toime uue kuriteo. Kohus järeldas sellest määruskaebuse esitaja mitteseadusekuulekust. Kohus nimetas kõiki varasemaid trahve ja karistusi, mis on aga täielikult ära kantud 5 aastat tagasi. Samuti on G. Nedjuhhin osaliselt kustutanud haldustrahve. Kohus jättis arvestamata, et G. Nedjuhhin töötas vabaduses ametlikult ja jätkas riigi ees võlgade tasumist. See näitab, et vabaduses oli tal positiivne eluviis ning probleeme alkoholi ja narkootikumidega ei esinenud.
- G. Nedjuhhini ohuprotsent on karistuse kandmise ajal langenud 22ni. Ta täidab vangla nõudeid ja distsipliini. Oma süüd mõistis G. Nedjuhhin ammu ja tegi sellest ka järeldused. Kuritegusid G. Nedjuhhin kriminaalhooldusel olles toime pannud ei ole. Veelgi enam, kriminaalhooldaja ei ole temaga kunagi koos töötanud ega saagi pretensioone esitada. 2
(5)Kohtu põhjendused, miks kriminaalhooldus uusi kuritegusid ära ei hoiaks, on puudulikud. Arvestatud ei ole ka G. Nedjuhhini ja tema kaitsja selgitusi istungil. See kinnitab, et otsustus oli varem valmis.
- G. Nedjuhhin on ära kandnud suure osa karistusest. Kohtud on elektroonilise valvega vabastanud varem korduvalt karistatud raskeid kuritegusid sooritanud isikuid. G. Nedjuhhin peab oma tegude eest karistust kandma, ent teda vabastamata jättes tegi kohus ebaõiglase otsuse. G. Nedjuhhinil on vabaduses töö, uus elukoht ning toetavad pereliikmed. Kriminaalhoolduse abil soovib ta elada õigesti. Kaitsja määruskaebus
- Maakohus on kaalutlusõigust teostanud puudulikult ning vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Maakohus tuvastas positiivsete asjaoludena G. Nedjuhhinil toetava lähisuhtevõrgustiku, elu- ja töökoha olemasolu ning sotsiaalprogrammi läbimise. Karistuse kandmiselt välistas maakohus varasema elukäigu pinnalt, ehkki seadus lubab ennetähtaegselt vabastada ka korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku. G. Nedjuhhini individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid on läbitud. Teda positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles negatiivse, sest kuriteo riskide maandamiseks saab ennetähtaegse vabastamise korral panna lisakohustusi (omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, osaleda sotsiaalprogrammis, mitte tarvitada alkoholi). Nende täitmist võimaldab kontrollida kriminaalhooldus.
- Maakohus on ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud sellega, et isiku ennetähtaegne vabastamine on pigem erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Selliselt on maakohus hälbinud Riigikohtu praktikast (vt 3-1-1-12-17). Maakohus tuvastas positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammide läbimine, lähedaste toetus, elu- ja töökoha olemasolu). Arvestada tuleks, et G. Nedjuhhin abiellus ja lõi pere, mis viitab kuritegelike väärtuste ümberhindamisele ja senise eluga lõpparve tegemisele.
- G. Nedjuhhinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on seotud tööst keeldumisega. Kaitsja selgitab, et G. Nedjuhhin ei keeldunud tööst, vaid palus viia end teisele tööle. Teises vanglas ta töötas, mis näitab, et tal ei ole tööst keeldumiseks subkultuurseid põhjusi. G. Nedjuhhini tööst keeldumine on tõenäoliselt seotud kahjustustega paremal käel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Alustuseks olgu öeldud, et kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et mingeid erandlikke asjaolusid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks kohus tuvastama ei pea. Sellele vaatamata ei tühista ringkonnakohus maakohtu määrust ega rahulda kaebusi ja seda järgmistel põhjustel. 3
(5)- Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. G. Nedjuhhini puhul ei saa kohtukolleegiumi hinnangul rääkida rohketest positiivsetest asjaoludest. Tema puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud pooltes hinnatavates valdkondades (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Mõned tähtsamad ohu ja riskitegurid tõi välja maakohus, mõnedele juhib tähelepanu ka ringkonnakohus.
- Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida ennekõike peaks näitama isiku käitumine karistuse kandmise ajal. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. G. Nedjuhhini puhul on maakohus neid kahte aspekti hinnanud. Maakohus arvestas positiivse asjaoluna sotsiaalprogrammi läbimist. Negatiivselt aga iseloomustab isikut tööst keeldumine kahel korral (ehkki G. Nedjuhhini sõnul on distsiplinaarkaristused aegunud, see iseloomustuse kohaselt nii ei ole, sest viimati karistati süüdlast
- aprillil 2019). Vangla iseloomustus küll kinnitab kaebuse esitajate väidet, mille kohaselt töötas G. Nedjuhhin eelmise karistuse ajal Tallinna Vanglas majandustöödel, ent ei lükka ringkonnakohtu jaoks ümber iseloomustuses märgitut, et Viru Vanglas ei tööta subkultuursetel põhjustel. G. Nedjuhhini väitel ei pakuta talle tööd, mida ta on nõus tegema. Maakohtule ei saa seega ette heita, et viimane ei pidanud G. Nedjuhhini karistuse eesmärke täidetuks ning teda ei veennud süüdlase lubadus asuda vabaduses tööle. Kuigi G. Nedjuhhin palub arvestada, et ta töötas vabaduses ametlikult ja jätkas riigi ees võlgade tasumist, nähtub iseloomustusest, et kohtuotsuse kohaselt oli isik tegevusetu, tal puudus sissetulek ning kuriteo pani ta toime materiaalse kasu saamiseks.
- Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et ka seda on kohus hinnanud: G. Nedjuhhinil on kindel elu- ja töökoht, mis kohtu hinnangul mõningal määral maandavad uue kuriteo toimepanemise riski. Apellatsioonikohtu hinnangul ei saa töökoha olemasolule panna ülemäära suuri ootusi, kuivõrd vangla iseloomustuse kohaselt mõjutavad G. Nedjuhhini toimetulekut suured võlad. Ehkki tööandja on kriminaalhooldajale kinnitanud valmisolekut võtta G. Nedjuhhin tööle müügimehena, on raske tema edu sellel ametipostil prognoosida, kuivõrd varasemalt töötas G. Nedjuhhin lukksepp-santehnikuna ning tegi remonditöid. G. Nedjuhhinil on algharidus ning ta ei valda riigikeelt. Iseloomustusest nähtuvalt on G. Nedjuhhinil mõned teda positiivselt mõjutavad lähedased: ema ja abikaasa. Samas nähtub iseloomustusest aga, et G. Nedjuhhin on kergesti mõjutatav. Ta paneb kuritegusid toime grupis ning võib korrigeerida oma käitumist vastavalt sellele, kellelt soovib saada positiivset heakskiitu. Samuti viitavad kuriteod soovile elada üle oma võimete. Suurem osa kinnipeetava suhtlusringkonnast kannab tänaseks vanglakaristust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega G. Nedjuhhini väljavaated õiguskuulekaks eluks erilist usku sisendavad. Sellist prognoosotsust tehes arvestab kohtukolleegium ka iseloomustuses märgitut isiku hoiakute, mõtlemise ja käitumise osas. Nimelt iseloomustatakse G. Nedjuhhinit kui puuduliku ohvriempaatiaga inimest, kes on kasutanud korduvalt grupis kuritegude toimepanemisel vägivalda. Tema kuriteod võivad olla impulsiivsed ning mõtlematud. Vangla arvates ei ole isik endale pikemaajalisi eesmärke püstitanud ja ka seekord väga eesmärkidesse ei süvene. 4
(5)- Edasi tuleb kohtul hinnata, kas isiku saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
- Siinkohal on maakohus uute kuritegude ohtu prognoosiva tegurina välja toonud varasema elukäigu. Vabadusekaotuslikku karistust kannab G. Nedjuhhin juba kolmandat korda. Peale eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist (Harju Maakohtu
- veebruari 2010 otsusega karistati G. Nedjuhhinit KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 5 aastat 4 kuud, ta vabanes
- oktoobril 2014), vahistati ta uuesti alates
- septembrist
- Harju Maakohtu
- aprill 2018 otsusega tunnistati G. Nedjuhhin kokkuleppemenetluses süüdi I astme kuriteos, s.o 4,5 kilogrammi metamfetamiini (mille sisaldus pakendites 4647%, s.o puhtal kujul ligikaudu 2 kg) käitlemises. Kohtupraktika toetab seisukohta, mille kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-10306, p 15). G. Nedjuhhin on seega kahtlemata isikuks, kelle puhul ka kohtupraktikat arvestades võib jätkuvalt oodata uute kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegium arvestab sedagi, et vangla ja prokuratuur on G. Nedjuhhini vabastamisele vastu. G. Nedjuhhin on toime pannud erinevaid kuritegusid (kõik grupis). Vangla iseloomustuse kohaselt õigustab G. Nedjuhhin oma tegusid ning näeb nendes pigem asjaolude kokkusattumist süüdistades teisi. Eeltoodu ei tekita kohtukolleegiumis veendumust, et G. Nedjuhhini karistuse eesmärgid oleksid täidetud ning uute kuritegude risk vähene. Lisakohustuste panemine või kriminaalhooldus ringkonnakohtu hinnangul G. Nedjuhhini uute kuritegude riske ei maanda.
- Ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et G. Nedjuhhin tuleks vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Seetõttu ei rahulda kohtukolleegium G. Nedjuhhini ja tema kaitsja taotlusi ja jätab juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk Aarne Sarjas Juhan Sarv 5
(5)