P. K., isikukood XXX, sünd. XXX a. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, kõrgharidusega, abielus, varem kohtulikult kriminaal ja väärteokorras karistamata. Elukoht XXX. Töötab XXX. Tõkendit kohaldatud ei ole, 22.11.-24.11.2004 a. viibis kahtlustatavana eelvangistuses. T. K., isikukood XXX, sünd. XXX a. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskeriharidusega, vallaline, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest karistatud neljal korral. Elukoht XXX. XXX üliõpilane. Tõkendit kohaldatud ei ole, 22.11.-24.11.2004 a. viibis kahtlustatavana eelvangistuses. M. M., isikukood XXX, sünd. XXX a. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, vallaline, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral. Elukoht XXX, töötab XXX. Tõkendit kohaldatud ei ole, 23.11.25.11.2004 a. viibis kahtlustatavana eelvangistuses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 2 Õigeks mõista P. K. süüdistuses
274 lg 1 järgi. Süüdi tunnistada P. K.
K.-l eelvangistuses, ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka.
K.-l tema karistusest kantuks rahaline karistus 9 päevamäära, s.o. 450 krooni ulatuses. Lugeda kohtuotsuse kuulutamise seisuga P. K.-l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus summas
lg 1 järgi ning karistada teda (1 a) ühe aastase vangistusega, milline aga jätta
K. (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.
K.-l ajavahemikus 22.11.24.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Katseaja algust arvata alates 05.03.2007 a. Süüdi tunnistada M. M.
lg 1 järgi ning karistada teda (8 k) kaheksa kuulise vangistusega, milline aga jätta
M. (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.
M.-l ajavahemikus 23.11.25.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Katseaja algust arvata alates 05.03.2007 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Allutada T. K. ja M. M. katseajaks käitumiskontrollile ning panna T. K Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku, M. M. aga Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista tsiviilhagi – T. K.-lt ja M. M.-lt solidaarselt
T. K.-LE oli esitatud süüdistus selles, et tema, 21.11.2004 a., ajavahemikul kella 2.15 kuni 3.00, tungis XXX talu hoovis koos M. M.-ga kallale ametikohustusi täitvale politseiametnikule R. M.-le, keda ähvardas tapmisega, püüdis teda välja rebida politseimärgistuse ja värvides teenistusauto juhiistmelt ja torkas kurikaga ülakehasse, tekitas kannatanule kaelalihase venituse, misjärel siis kui politseitöötajal õnnestus lukustada sõiduki uksed, peksis käte, jalgade ja kurikaga sõiduki keret tuvastamata arv löökidega, tekitades teenistusautole vigastusi 7965 krooni suuruses summas. M.- M.-LE oli esitatud süüdistus selles, et tema, 21.11.2004 a., ajavahemikul kella 2.15 kuni 3.00, tungis XXX talu hoovil koos T. K.-ga kallale ametikohustusi täitvale politseiametnikule R.- M.-le, püüdes viimast välja rebida politseimärgistuse ja värvides teenistusauto juhiistmelt, tekitades kannatanule kaelalihaste venituse, misjärel siis kui politseitöötajal õnnestus lukustada sõiduki uksed, peksis sõiduki keret tuvastamata arvu löökidega, tekitades politsei teenistusautole vigastusi 7965 krooni suuruses summas ja ähvardas politseitöötajat tapmisega, kui viimane peaks XXX alevis M. M.-ga kohtuma. T. K.-le ja M. M.-le oli esitatud süüdistus selles, et nemad, ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamisega, panid toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel süüdistatavad P. K., T. K. ja M. M. end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. P. K. eitas politseitöötaja korralduste eiramist, tema sõimamist ning ebatsensuursete väljendite kasutamist kannatanu suhtes. Samuti eitas ta seda, et ta oleks ähvardanud kannatanut taburetiga lüüa. P. K. hinnangul ei vasta kannatanu ütlused tõele ning on ajendatud tema isiklikust vihavaenust P. K. ning tema pere suhtes. T. K. eitas politseitöötajast kannatanule kallale tungimist ning tema ähvardamist. Samuti eitas ta seda, et oleks kannatanut toginud kurikaga või teda politseiautost jõuga välja püüdnud rebida. Süüdistatav kinnitas, et ta ei ole ka kannatanut tapmisega ähvardanud ega tema ametisõidukit käte, jalgade või mõne esemega peksnud. Süüdistatav tunnistas, et tal oli kannatanuga XXX talu hoovil, 21.11.2004 a. öösel konflikt ja sõnavahetus, kuid seda põhjusel, et kannatanul on tema ning tema isa P. K. suhtes isiklikud vaenulikud suhted. 4 M. M. eitas samuti kannatanu ähvardamist, tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ning politseiauto peksmist kinnitades samuti, et kannatanu taolised ütlused on ajendatud isiklikust vihavaenust P. K. ja T. K. vastu. Kannatanu R. M. kinnitas, et P. K. eiras tema kui politseitöötaja seaduslikke korraldusi esitada juhtimisõigust tõendavaid ning sõiduauto dokumente, tuvastada joovet ning tulla kaasa ekspertiisi. Samuti solvas ta kannatanut ebatsensuursete väljenditega ning vältimaks politseitöötajaga kaasa sõitmast, kutsus kohale oma poja T. K. Samuti kinnitas kannatanu, et kohale saabunud T. K. ja M. M. ähvardasid teda kui politseiametnikku vägivallaga, T. K. togis kurikaga, püüdsid välja rebida teenistusautost ning peksid teenistusautot. Kuriteo tagajärjel sai kannatanu kaelalihaste venituse ning teenistusautole tekitati tehnilisi vigastusi. Prokurör jäi esitatud süüdistuste juurde, leides, et kõigi süüdistatavate süü on leidnud neile esitatud süüdistustes tõendamist ning palus nende süüdi tunnistamist
KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiselt : Kannatanu R. M. ütlustega kohtus on leidnud tõendamist, et 21.11.2004 a. öösel oli ta politseitöötajana politseivormis ning politsei tunnusvärvidega politsei ametiautoga teenistusülesannete täitmisel XXX vallas. Teenistusülesannete täitmise käigus peatas ta kontrollimise eesmärgil P. K. juhitava sõiduauto, nõudes peatamisel sõiduki ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente. Peatamise peale vastati kannatanule süüdistatava poolt ebaviisakalt väljendiga „mis sa passid siin“ ning siis kui kannatanu soovis näha dokumente väljendiga „Kas sa pole lube enne näinud või“. Kuna kannatanul tekkis kahtlus, et süüdistatav võib olla alkoholijoobes, tegi kannatanu talle ettepaneku puhuda alkomeetrisse, millele järgnes süüdistatava poolne sõim ning ähvardused kannatanu aadressil. Kuna süüdistatav keeldus alkomeetrisse puhumast, tegi kannatanu talle ettepaneku XXX-sse, ekspertiisi sõitmiseks. Seoses sellega, et sõidukis viibis peale süüdistatava ka tema abikaasa, nõustus kannatanu süüdistatava palvel võimaldada neil kodust läbi minna. Jõudnud K.-te elukohta, läks süüdistatav tualettruumi ning viibides seal umbes 15 minutit, sõimas ja mõnitas ta kannatanut läbi tualettruumi ukse. Mingil ajal helistas süüdistatav ka oma pojale ning kutsus teda koju. Seejärel, olles tualettruumist väljunud, seisis P. K. kannatanule köögi ukse peale ette, takistas kannatanul väljumast, haaras tabureti ning tõstis selle pea kohale, mille tõttu tekkis kannatanul arvamus, et süüdistatav võib teda taburetiga lüüa. Kannatanu kinnitusel saatis nimetatud tegevust süüdistatava poolne sõim ning rõvetsemine. Kui kannatanu ja süüdistatav olid majast väljunud, sõitis talu hoovi auto, millest jooksid välja kaks noormeest, kellest ühel oli käes kurikas. Kannatanu kinnitas, et teda rebiti noormeeste poolt kaelast ning püüti autost välja tõmmata, samuti togiti kurikaga ülakeha piirkonda. Lisaks sellele ähvardati kannatanut noormeeste poolt sõnadega „Kui veel XXX-le tuled, siis lööme su maha“. Pärast seda, kui kannatanul õnnestus lõpuks autosse sulguda, peksti noormeeste poolt vastu auto ust ja katust, kusjuures vastu katust löödi ilmselt kurikaga ning nõuti kannatanu väljumist. Pärast seda kui kannatanu leidis üles autopõrandale kukkunud autovõtmed, õnnestus tal sõita eemale ning kutsuda raadio teel XXX-st abi. Kannatanu kinnitas, et eelnimetatud noormeesteks olid süüdistatavad T. K. ja M. M.. Samuti kinnitas kannatanu, et kurikaga noormeheks oli T. K. Kannatanu väidete kohaselt teab ta T. K.-t ning tundis ta ära ka sündmuskohal näo järgi. Kannatanu hinnangul solvati teda ametikohustuste täitmise käigus ning ähvardati vägivallaga P. K. poolt. Samuti kasutasid tema kui politseitöötaja suhtes vägivalda T. K. ja M. M. tirides teda sõidukist välja, peksid politsei ametiautot käte ja jalgadega, T. K. ka kurikaga ning ähvardasid teda tapmisega. Oma tegevusega põhjustasid T. K. ja M. M. kannatanule 5 kaelavigastuse ning tekitasid politsei ametiautole tehnilisi vigastusi. P. K. kannatanu ütluste kohaselt maja hoovis toimunud sündmustesse enam ei sekkunud. Hinnates süüdistatavate ning kannatanu ütlusi kuriteosündmuse kohta, ilmneb vastuolu. Hindamaks seda, kelle ütlusi lugeda tõepärasemateks, tuleb hinnata kelle ütlused haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning on seetõttu usutavamad. Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda kannatanu R. M. ütlustes ning hinnata neid kui valeütluste andmist süüdistatavate suhtes ning seda alljärgnevatel põhjustel – tunnistaja J. P. kinnitas, et 21.11.2004 a., s.o. järgmise päeva hommikul pärast sündmuse toimumist, kohtus ta XXX-l oma kolleegi R. M.-ga ning viimane avaldas talle öösel juhtunust. Kannatanu oli rääkinud, et ta pidas kontrolliks kinni P. K. juhitud sõiduki, kuid P. K. keeldus joobe tuvastamisest kohapeal. Seejärel, kui mindi P. K. koju, kutsus P. K. kohale oma poja T. K. ning toimus füüsiline konflikt, mille käigus oli kannatanut püütud autost välja rebida. Autost väljarebimise tagajärjel sai kannatanu kael vigastada. Samuti oli pekstud politsei ametiautot. Tunnistaja kinnitas, et nägi ka ise sõidukil olnud tehnilisi vigastusi. Tunnistaja ütlused lähevad kokku kannatanu poolt avaldatuga ning kinnitavad kohtu hinnangul kannatanu ütluste õigsust. -Tunnistaja, politseitöötaja D. T. ütlustega kohtus selle kohta, et 21.11.2004 a. öösel teatas politsei juhtimiskeskus kiireloomulisest väljakutsest XXX-le. Jõudnud kohapeale, kohtus D. T. kannatanuga, kes teatas, et ta tahtis autot juhtinud vanemat meest alkoholijoobe kindlakstegemiseks viia ekspertiisi, kuid juht põgenes. Pärast seda oli kaks nooremat meest peksnud politseiautot kurikatega ning tekitanud autole tehnilisi vigastusi. Tunnistaja kinnitas, et nägi mõlke politseiauto küljel. Hinnates tunnistajate J. P. ja D. T. ütlusi kohtus, leidis kohus, et kuigi antud tunnistajad kuriteosündmust ise pealt ei näinud ja selle juures vahetult ei viibinud, kuulsid nad juhtunud sündmustest kannatanult, samuti nägid nad seda, et politseiautole oli tekitatud tehnilisi vigastusi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et politseitöötajast kannatanu tegi kõigepealt alusetu kiireloomulise väljakutse XXX-lt XXX juhtimiskeskusesse, seejärel avaldas kohalesaabunud politseitöötajatele väljamõeldud versiooni talle kallale tungimisest. Samuti ei ole võimalik, et kannatanu järgmisel päeval rääkis oma kolleegile J. P.-le alusetut ja enda väljamõeldud juttu talle kallaletungimisest ning politseiautole vigastuste tekitamisest. Kuivõrd tunnistajad D. T. ja J. P. nägid tehnilisi vigastusi politseiautol, ei ole kohtul alust kahelda nende esinemises. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et taolised tehnilised vigastused oleks politseiautole tekitatud kellegi teise poolt. Ebatõenäoline on ka see, et kannatanu ise tekitas politseiautole tehnilised vigastused ning andis nende kohta seejärel teadvalt valeütlusi. -Asitõendi – politsei sõiduauto XXX, reg. nr. XXX vaatlusprotokolliga (t.l. 23-27) on tõendatud, et kannatanu R. M. kasutuses olnud politseivärvides sõidukil esinesid tehnilised vigastused – lõhutud oli katusel asuva sinise vilkuri kinnitus, mõlk juhipoolse külje tagaosas bensiiniluugi ja tagatule vahel, mõlk juhiuksel, välisküljel, käepideme kohal, samuti mitu väiksemat mõlki auto katusel juhi kohal oleva sinise vilkuri taga. Kohtu hinnangul kinnitavad taolised tehnilised vigastused kannatanu R. M. ütlusi selle kohta, et süüdistatavad T. K. ja M. M. peksid sõidukit kurikaga ning käte ja jalgadega vastu auto külge ja katust, kuivõrd taolised mõlgid sinna ei saanud tekkida muul viisil kui löökidest. Mõlgid sõiduki katusel kinnitavad kannatanu ütlusi kurikaga vastu katust löömise kohta. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta kurikat ühe isiku, s.o. T. K. käes, M. M. käes ta mingeid esemeid ei näinud. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et kurikaga, käte ja jalgadega peksis autot T. K., ainult käte ja jalgadega aga M. M. -Tehniliste vigastuste esinemist politsei ametiautol kinnitab ka YYY remondi eelarve 6 23.11.2004 a. (t.l. 28), millest nähtub, et sõiduki remondi ja taastamise maksumuseks kujunes 7965.- krooni. -Asitõendi – telefonikõne salvestise vaatlusprotokollist (t.l. 31-34) nähtub, et öösel kell 2.44 on kannatanu R. M. helistanud politsei korrapidajale ning teatanud, et üks isik ei allunud tema korraldustele, ta asub XXX lähistel XXX külas ning politseiautot rünnatakse kurikaga. Kõneeristusest nähtub, et kannatanu on nõudnud tungivalt abi saatmist seoses ohtliku ja kriitilise olukorraga. Asukoht XXX küla viitab P. ja T. K. elukohale. Kohtu hinnangul viitab see olukorra tõsidusele, kuivõrd politseitöötajast kannatanu ei oleks muidu pöördunud abi saamiseks üle 40 kilomeetri kaugusel asuvasse keskusesse ning palunud sealt endale abi saatmist. Asitõendi vaatlusprotokollis on t.l. 31 märgitud kõne alguse ajaks ekslikult 21.10.2004 a. kell 2.44:
Kohtueelsel uurimisel on P. K.-le esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud tõendite põhjal leidnud tõendamist vägivalla toimepanemine. Hinnates P. K.-le esitatud süüdistust, vastab süüdistusest
tunnustel vägivalla kasutamisele üksnes politseiametniku taburetiga löömisega ähvardamine. Asja kohtulikul arutamisel ei leidnud üheselt tõendamist P. K. tahtlus kannatanut taburetiga lüüa. Kannatanu väitis asja kohtulikul arutamisel küll seda, et süüdistatav tõstis tabureti pea kohale ja kannatanul tekkis kartus, et teda võidakse taburetiga lüüa. Samas väitis ka kannatanu, et ta ei ole selles päris kindel, et teda taheti taburetiga lüüa. Kuriteo toimepanek
274 tunnustel eeldab vägivalla kasutamist, s.o. vägivallategusid
Süüdistuses käsitletud tabureti pea kohale tõstmist on võimalik käsitleda seega ähvardamisena, kuid seda sellel juhul kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leidis, et antud juhul tuleb kogu süüdistatava käitumist – kannatanu korraldustele mitteallumist, tema suhtes solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamist, venitamist politseitöötajaga kaasaminekul vaadelda jätkuva ühise tegevusena, mille sisuks oli politseitöötaja solvamine. Nimetatud tegevusega on kohtu hinnangul hõlmatud ka see, et süüdistatav seisis köögis kannatanule ette ning vehkis taburetiga. Kuivõrd kannatanu ei olnud kindel selles kas süüdistatav tõepoolest teda taburetiga lüüa kavatses, samuti on süüdistatav kindlalt taolist kavatsust eitanud, leidis kohus, et vägivalla kasutamine süüdistatava P. K. poolt kannatanu R. M. suhtes ei ole vajalikul määral tõendamist leidnud. Samas aga on kohtu hinnangul leidnud tõendamist P. K. süü kuriteo toimepanemises
järgi.
objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Solvamiseks tuleb pidada inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis antud juhul väljendus kannatanu kui politseitöötaja tegevuse agressiivses ja vahendeid mittevalivas kritiseerimises („Mis sa passid siin“, „Kas sa pole juhilube enne näinud“ jne) ja demonstratiivselt ebatsensuursete väljendite kasutamises. Kannatanu kinnitas kohtus, et taoline käitumine tema kui politseitöötaja suhtes oli solvav. Politseitöötajast kannatanu R. M. puhul oli tegemist võimuesindajaga, kelle tööülesanneteks oli Politseiseaduse ning Lääne Politseiprefektuuri poolt kehtestatud patrullteenistuses töötava konstaabli ametijuhendi kohaselt avaliku korra kaitse. 21.11.2004 a. toimunud kuriteosündmuse ajal täitis R. M. vastavalt XXX konstaablipiirkonna töö- ja valvegraafikule tööüleasendeid (t.l. 22). Vahejuhtum süüdistatava P. K.-ga ning sellele järgnenud solvangute kasutamine kannatanu suhtes toimus seoses tööülesannete täitmisega kannatanu poolt. Subjektiivsest küljest on P. K. 9 käitumine – solvavate väljendite kasutamine kannatanu suhtes vaadeldav käitumisena otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et kuna kohus ei tuvastanud P. K. käitumises
Samas kohus tuvastas kohtuliku uurimisega, et P. K. käitumises esinevad
MS § 268 lg 8 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kuna
sanktsioon näeb ette kergemat karistust kui
T. K. ja M. M. osas asus kohus seisukohale, et nende käitumine on vaadeldav kuriteo toimepanemisena
Kohtuliku uurimisega on leidnud tuvastamist, et T. K. ja M. M. jooksid politsei ametiauto juurde, kusjuures süüdistataval T. K.-l oli käes kurikas. Kannatanu togimist kurikaga ülakeha piirkonda T. K. poolt, kelle käes oli kurikas ning kannatanu autost väljarebimist mõlema süüdistatava poolt, mille tagajärjel jäi kannatanu kael auto uksepiida vahele ja sai kannatada, tuleb käsitleda kehalise väärkohtlemisena. Politseitöötajast kannatanu aadressil öeldut – „Kui Veel XXX-le tuled, lööme su maha“ ning „Kebi autost välja“ tuleb hinnata kui otsest ähvardust kannatanu elule ja tervisele. Ähvardusena kannatanu elu ja tervise suhtes tuleb hinnata ka tema ametiauto peksmist kurikaga T. K. poolt ning käte ja jalgadega T. K. ja M. M. poolt. Kõik nimetatud tegevused on käsitletavad vägivallategudena
Subjektiivsest küljest on süüdistatavate taoline käitumine hinnatav tegutsemisena otsese tahtlusega. Asjaolul, et kannatanu R. M. puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, on kohus juba eelpool peatunud. Kuivõrd kannatanu vastavalt valvegraafikule täitis juhtunu ajal tööülesandeid, on süüdistatavate poolne käitumine seotud kannatanu ametikohustuste täitmisega. KARISTUSE KOHALDAMINE: Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus süüdistatavate puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus süüdistatavate puhul
Ükski süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud olnud. P. K.-t ei ole karistatud ka väärtegude toimepanemise eest (t.l. 70), T. K.-t oli väärtegude toimepanemise eest karistatud neljal (t.l. 66), M. M.-t aga kolmel korral (t.l. 75-76). Vastavalt
P. K.-le karistuse kohaldamise osas asus kohus seisukohale, et ta on süüdi tahtlikus kuriteos, mis seisnes politseitöötaja solvamises ning tema suhtes halvustavate väljendite kasutamises. Asja kohtulikul arutamisel ei väljendanud P. K. kahetsust toimepandu suhtes, püüdis oma käitumist õigustada ning süüdistada hoopis kannatanut enda ning oma pere tagakiusamises. Arvestada tuleb ka asjaolu, et P. K. käitumisest algasid sündmused, mis viisid vägivalla kasutamiseni kannatanu vastu teiste süüdistatavate poolt. Lähtudes eeltoodust, kuid ka sellest, et P. K.-t ei ole varem karistatud, leidis kohus, et vangistuse kohaldamine ei ole vajalik ning talle on võimalik kohaldada rahalist karistust, kuid seda sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Ühtlasi kuulub P. K. rahalisest karistusest mahaarvamisel tema poolt eelvangistuses ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. viibitud aeg 3 päeva, milline vastab
T. K.-le karistuse kohaldamisel arvestas kohus seda, et tema süü seisnes tahtliku, vägivaldse kuriteo toimepanemises, kusjuures tema käitumine, võrreldes teiste süüdistatavatega oli kõige 10 aktiivsem. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et T. K. kasutas kuriteo toimepanemisel kurikat, mille kasutamine kuriteo toimepanemisel lõi reaalse ohu kannatanu elule ja tervisele ning millega ähvardamine tekitab kannatanus ilmselgelt suuremat hirmu oma elu ja tervise suhtes kui vägivallatsemine ilma taolisi vahendeid kasutamata. Asja kohtulikul uurimisel ei väljendanud T. K. kahetsust toimepandu suhtes ning püüdis oma teguviisi varjata, süüdistades hoopis kannatanut enda tagakiusamises. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et T. K.-le ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, vaid talle tuleb kohaldada karistusena vangistust alla sanktsiooni keskmise määra, kuid seda tingimisi, pannes T. K. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
K.-l ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu tuleb tema karistusest lugeda kantuks 3 päeva vangistust. M. M. puhul arvestas kohus seda, et kuigi ka tema pani toime kuriteo, mis oli seotud vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes, oli tema osa võrreldes T. K.-ga vähem aktiivsem, samuti ei kasutanud ta kuriteo toimepanemisel lisavahendeid. Samas ei väljendanud ka M. M. kohtulikul arutamisel kahetsust ning muutis oma ütlusi võrreldes eeluurimisel avaldatuga. Kohus leidis, et M. M.-le tuleb karistusena kohaldada lühemaajalist vangistust, kuid seda samuti tingimisi ning panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
M-l ajavahemikus 23.-25.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva lugeda karistusaja hulka ning lugeda selles osas kantuks. Tsiviilhagi – esitatud YYY poolt summas 7965 krooni seoses politsei ametiautole tekitatud tehniliste vigastustega, on toimikusse lisatud dokumentaalsete tõenditega põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele solidaarselt T. K.-lt ja M. M.-lt kui materiaalse kahju tekitajatelt. Asitõend kõnesalvestis asub kriminaalasja juures. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb kõigilt süüdistatavatelt välja mõista riigi tuludesse sundraha summas 5400 krooni seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.