Obsah (11)

§ 68§ 637§ 632§ 67§ 62§ 422§ 217§ 222§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-18141 Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2019, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm Kohtuasi CC hagi YY vast

§ 68

lg 3 alusel rahuldamata jätta ning apellatsioonkaebus

§ 637lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel menetlusse võtmata jätta.

7.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 8.

§ 67

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 67

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. 9.

§ 62

lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka

§ 62

lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. 10.

§ 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 11. Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus ning selle esitamise tähtaja ennistamise taotlus saabusid ringkonnakohtusse 19.05.2019, so 6 kuud pärast maakohtu otsuse tegemist (19.11.2018). Arvestades

§ 67

lg 2 teist alternatiivi, on apellandi eelnimetatud taotlus ringkonnakohtule esitatud õigeaegselt ning võimalik sisuliselt läbi vaadata.

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2. Riigikohtu seisukohtade kohaselt tähendab mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-2894/11, p 10). Lisaks saab menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel lähtuda

§ 422lg-s 1 sätestatust.

Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-07, p 10).

1. Kuna kostjale oli asjas määratud esindaja, ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõjuvaks ja objektiivseks põhjuseks pidada asjaolu, et kostja menetlusosalisena ei oska eesti keelt ning sai kohtuotsuse tõlke alles aprillis
2. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 217

lg 5 tulenevalt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega ning

§ 222

lg 1 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid.

1. Mõjuvaks põhjuseks ei saa praegusel juhul pidada ka asjaolu, et esindajalt ei saa kirjaliku tõlke tegemist oodata ning vahetu kohtumine ja lahendi sisu suuline selgitamine ei olnud võimalik kostja välisriigis viibimise tõttu.
2. Taotlusest nähtuvalt (tlk 203 pöördel) on esindaja kostjaga kontaktis olnud nii telefonitsi kui e-posti teel. Sealjuures nähtub, et esmane kontakt on saavutatud 20.01.2019 ning selgitused, mida on kostja poolt vajalik ja veel võimalik teha kohtulahendi vaidlustamiseks, on edastatud 05.05.
3. Seega ei ole kostja alaline viibimine välisriigis esindaja ja esindatava omavahelist suhtlust tegelikult takistanud. On küll õige, et esindajalt ei saa kohtulahendi kirjaliku tõlke koostamist oodata, kuid taotlusest ei nähtu ka, et esindajal puudus võimekus kohtulahendi osas kostjale suuliste selgituste jagamiseks. Esindaja on andnud nõusoleku osutada õigusteenust ning ülesande vastu võtnud. Arvestades kohustust osutada õigusteenust, tuli esindajal ringkonnakohtu arvates kostjale minimaalselt selgitada nii kohtuotsuse sisu, sellele edasikaebamise korda kui ka edasikaebe tähtaja möödalaskmise tagajärgesid ja sellega kaasnevaid riske. Kostjal riigi õigusabi saajana oli omakorda kohustus olla piisavalt hoolikas ning teha otsustus apellatsioonkaebuse esitamise kohta võimalikult kiiresti, arvestades esindaja selgitusi.
4. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks

§ 67lg 1 mõttes võib praegusel juhul pidada kostja esindaja vahetumist.

1. Nii nähtub tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist, et kostjale esialgselt määratud esindaja on maakohtu otsuse kätte saanud 20.11.2018, kohut oma haigestumisest, vajadusest määrata kostjale uus esindaja ning esindatava soovist esitada apellatsioonkaebus, teavitanud 21.11.2018 (tlk 167); kostjale määratud uus esindaja on oma volitustest kohtule teada andnud 16.01.2019 (tlk 181), toimikuga tutvunud 18.01.2019 (tlk 182) ning esmase kontakti esindatavaga saanud 20.01.2019 (tlk 203 pöördel).
2. Arvestades eeltoodut puudus kostjal objektiivsetel põhjustel võimalus apellatsioonkaebuse esitamiseks perioodil 21.11.2018-18.01.2019, so ajast, mil senine esindaja teavitas kohut oma haigestumisest ning vajadusest määrata kostjale uus esindaja (tlk 167) kuni kostja uue esindaja poolt toimikuga tutvumiseni ehk maakohtu otsuse kättesaamiseni. Alates 19.01.2019 langes takistus apellatsioonkaebuse esitamiseks ära.
3. Kuivõrd kostja on taotlusest nähtuvalt tuginenud peamiselt eesti keele oskamatusele ja kohtulahendi tõlke puudumisele, mida ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul esindaja olemasolu tõttu mõjuvaks põhjuseks pidada ei saa, jääb kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
4. Arvestades, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioontähtaja möödumist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmisest.

22.

§ 638

lg 4 tuleneval, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. 23.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 24. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 638

lg 9 ja

§ 68lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik kohtunik