Obsah (7)

§ 121§ 114§ 64§ 68§ 25§ 404§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7457 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, T

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 114 lg 1 p 2 – § 25 lg-te 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. jaanuari 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aivar Visnapi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav Aivar Visnap isikukood 36303066023; elukoht XXX; töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 07.07.
2. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Sikuti Advokaadibüroole vandeadvokaat Mart Sikuti poolt Aivar Visnapile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 210 eurot (sh käibemaks 35 eurot).
6. Mõista Aivar Visnapilt riigituludesse menetluskuluna välja 210 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aivar Visnapil tuleb väljamõistetu menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. mail 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. maist
10. Maakohtu otsus
11. A. Visnapit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta - 29.06.2018 kella 22.00 paiku võttis XXX tüli käigus kokkupandava taskunoa ja pani selle elukaaslase K.M. kõrile, millest tingituna tõukas kannatanu A. Visnapi endast eemale ja süüdistatav vigastas noaga kannatanu paremat pöialt. Pärast seda tõukas kannatanu veelkord kätega A. Visnapit ja võttis temalt noa käest, millest tingituna vigastas noaga oma vasaku käe pöialt. A. Visnap põhjustas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o sõrmedele lahtise haava ilma küünevigastuseta. - 29.06.2018 kella 22.30 paiku, olles varem toime pannud eeltoodud teo, lõi samas talus oma elukaaslast K.M. ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasaku silma ümbruses. 2. A. Visnapit süüdistatakse veel

§ 114

lg 1 p 2 – 25 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et ta valas tapmise eesmärgil 07.07.2018 kella 02.00 paiku XXX põlevvedeliku ehk bensiiniga üle H.H. ile kuuluva Kiriku elamu trepi ja osa seinu, olles teadlik, et majas viibivad kannatanu H.H. ja tema alaealised lapsed (10-aastane D.M. ja 13-aastane H.M. ). Samal ajal viibis majas ka peretuttav A.J. . Pärast maja põlevvedelikuga üle valamist süütas A. Visnap Kiriku elamu põlema, millega põhjustas reaalse ohu kannatanute elule, tervisele ja varale. Pärast maja süütamist summutas A.J. leeke ning A. Visnap püüdis teda selle juures takistada. Tapmine jäi lõpule viimata A. Visnapist mitteolenevatel põhjustel, kuna A.J. l õnnestus osaliselt tuld kustuda ning kohale saabusid tuletõrjujad, kes kustutasid lõplikult tulekahju. 3. Tartu Maakohtu 29.01.2019 otsusega tunnistati A. Visnap süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

A. Visnap mõisteti

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud teise alternatiivi järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas väärkohtlemises, mis on toime pandud sõltuvussuhtes, õigeks. Ühtlasi mõisteti A. Visnap süüdi

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

A. Visnap mõisteti õigeks

§ 114

lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi üldohtlikul viisil toime pandud tapmise katses kannatanu A.J. suhtes.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Visnapile liitkaristuseks 8 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja A.

Visnapi karistusaja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 07.07.2018. 4. Maakohus leidis, et A. Visnapile

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistus (kannatanu sõrmedele lahtiste haavade tekitamine) on tõendatud tunnistajate K.P. , R.V. i ja A.J. ütluste, 2 30.06.2018 lähisuhtevägivalla infolehe ja 30.06.2018 patsiendikaardiga nr 1807705 ning kannatanu poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega.

1. Kohtueelse uurimise käigus on kannatanu 08.07.2018 K.M. avaldanud, et 29.06.2018 kella 22.00 paiku oli kannatanu koos A. Visnapiga kodus ning viimane oli purjus. Ka kannatanu oli alkoholi tarvitanud. Sõnavahetuse käigus hüppas A. Visnap püsti ja pani kannatanule noa kõrile. Kannatanu hakkas ennast kaitsma ja tõukas süüdistatavat vasaku käega endast eemale. Eemale lükkamine ei olnud eriti tugev, aga kuidagi tabas A. Visnapi käes olnud nuga kannatanu parema käe pöialt. Seejärel tõukas K.M. A. Visnapit tugevamini ja süüdistatav läks eemale. Pärast seda võttis kannatanu A. Visnapilt noa käest ja vigastas selle käigus oma vasaku käe pöialt. Seejärel lahkus kannatanu kodust.
2. Kannatanu ütlustest nähtub seega, et tema ja süüdistatava vahel tekkinud tüli käigus ründas süüdistatav kannatanut, pannes kannatanu kõrile noa. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistajate K.P. ja R.V. i ning A.J. ütlused, milliseid selles osas, mida neile on rääkinud K.M. , tuleb käsitleda kaudsete tõenditena. Maakohus märgib muuhulgas, et käesoleval juhul on vahendlike tõendiallikate K.P. , R.V. i ja A.J. ütlused lubatavad, kuna esineb KrMS § 66 lg-s 21 p 1 nimetatud alus, s.o vahetut tõendiallikat – kannatanu K.M. ei saanud KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel kohtuistungil üle kuulata, sest ta keeldus ütluste andmisest lähedase isiku vastu. Tunnistaja K.P. ütlused riimuvad kannatanu K.M. kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega selles, et 29.06.2018 ründas süüdistatav kannatanut noaga. Tunnistaja K.P. ütlustest ilmneb, et 30.06.2018 oli kannatanu K.M. talle öelnud, et eelneval õhtul oli A. Visnap teda löönud ja kähmluse käigus noa võtnud. K.M. üritas A. Visnapit endast eemale tõugata, mille käigus vigastas pöialt (I kd, tl 157). Samuti kinnitavad kannatanu K.M. ütluste usaldusväärsust A.J. ütlused, mille kohaselt külastades 30.06.2018 või 01.07.2018 A. Visnapit, nägi ta kannatanu käel lõikehaavasid ja K.M. selgitas nende saamist sellega, et tema elukaaslane A. Visnap tahtis teda noaga lüüa. Lisaks märkas A.J. trepil veretäppe. A.J. tundis kannatanu elu ja tervise pärast muret ning teatas asjast politseisse (I kd, tl 145, 149). Tunnistaja R.V. on oma ütlustes avaldanud, et nägi enne 07.07.2018 kodutrepil veretäppe ning oma emal K.M. l sinist silma ja sõrmel noaga tehtud vigastust. Selgitusena vigastuste saamise kohta oli kannatanu öelnud, et isa (s.o A. Visnap) oli talle kallale läinud, kuna nad olid mõlemad alkoholi tarbinud ja neil olid lahkhelid mingi asja suhtes (I kd, tl 165). Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et tõendamist on leidnud A. Visnapi poolt kannatanu sõrmedele lahtiste haavade tekitamine, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

7. Samuti leidis maakohus, et tõendamist on leidnud ka A. Visnapile

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistus (süüdistatava poolt kannatanu rusikaga näkku löömine). Maakohtu hinnangul on eeltoodu tõendatud kannatanu 08.07.2018 eeluurimisel antud ütlustega. Kannatanu on avaldanud, et pärast seda, kui ta oli 29.06.2018 kella 22.00 ajal süüdistatavaga toimunud tüli käigus saanud sõrmedele noahaavad, lahkus ta kodust. Poole tunni pärast naasis kannatanu koju, arvates, et A. Visnap on rahunenud. Koju jõudes istus viimane köögilaua taga. Mingil hetkel lõi A. Visnap kannatanule ühe korra rusikaga näkku, seejärel lahkus kannatanu taas kodust. Kui ta tagasi koju jõudis, A. Visnap magas. Järgmisel päeval eitas A. Visnap kannatanu löömist (I kd, tl 116-118). 8. Maakohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja K.P. ütlused kannatanu ütluste usaldusväärsust. 30.06.2018 oli kannatanu K.P. le öelnud, et eelneval õhtul oli tal elukaaslase A. Visnapiga toimunud tüli. K.M. l oli vasaku silma all hematoom, mille kohta avaldas kannatanu, et teda lõi elukaaslane A. Visnap. Tunnistaja R.V. on avaldanud, et nägi enne 07.07.2018 oma emal K.M. l sinist silma ja sõrmedel noaga tehtud vigastusi. Selgitusena vigastuste saamise kohta avaldas K.M. R.V. ile, et A. Visnap oli talle kallale läinud. Samal päeval käisid seoseos juhtunuga nende juures politseinikud, kes tegid K.M. näost ja sõrmedest pildid (I kd, tl 165). Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et tõendatud on A. Visnapi poolt kannatanule rusikaga näkku 3 löömine, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

9. Maakohus leidis, et tõendatud on A. Visnapi poolt

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Maakohtu hinnangul on kannatanute ütlustega usaldusväärselt leidnud tõendamist, et A. Visnap tuli 07.07.2018 kella 02.00 ajal öösel murutraktoriga H.H. i maja juurde, kallas majale bensiini ning süütas selle põlema. Kannatanute ütlustega haakuvad ka tunnistaja J.E. i ütlused.

1. A. Visnapi teoeelset käitumist iseloomustab järgmine – mõni aeg enne kannatanu H.H. i maja süütamist tegi süüdistatav telefonikõne kannatanu A.J. le, milles süüdistatav avaldas, et „H.H. i tund on tulnud“. Seejärel, kannatanute H.H. i ja H.M. i ütlustest nähtuvalt käis süüdistatav 07.07.2018 öösel kella 02.00 paiku kannatanute elamu juures ja ähvardas, et „nõiamaja tuleb ära põletada“. Pärast seda läks süüdistatav oma elukohta, võttis kaasa bensiini ning tuli tagasi H.H. i maja juurde, viskas bensiini majale ja süütas selle põlema, teades, et samal ajal viibivad majas H.H. ja tema lapsed. Vahetult pärast maja süütamist ütles süüdistatav H.H. ile, et „Sa oled nõid ja nõid tuleb koos lastega ära põletada. See on sinu lõpp“. H.M. on kinnitanud, et kuulis 07.07.2018 öösel, kuidas A. Visnap ütles tema emale H.H. ile, et „see on tema lõpp ja et sa oled nõid, tuleb maha põletada“. Ka A.J. le on A. Visnap oma tegu selgitanud lausega, et „nõid tuleb ära põletada“. Eeltoodu alusel saab öelda, et süüdistatav on oma ettekujutuse järgi teost soovinud H.H. i ja tema laste surma põhjustamist nende elamu süütamise läbi selliselt, et kannatanud jääksid põlevasse majja. A. Visnap asus seda teoplaani ka realiseerima, mida kinnitab süüdistatava poolt kannatanule kuuluva Kiriku elamu bensiiniga ülevalamine ja elamu süütamine.
2. Siinjuures tuleb rõhutada, et kannatanute surm jäi saabumata põhjusel, et nad olid maja süütamise hetkel ärkvel ning tänu kannatanu A.J. tegevusele, kellel õnnestus tulekahju osaliselt kustutada. Kohale saabunud tuletõrjujad kustutasid tulekahju lõplikult. Sellest tulenevalt jäi A. Visnapi tegu ka katsestaadiumisse

§ 25lg 2 tähenduses.

1. A. Visnap pani eeltoodu toime kavatsetult. Sellele viitab selge tapmismotiiv, kus tapmine on ajendatud kättemaksust. Käesoleval juhul on maakohtu hinnangul A. Visnapi teos täheldatav kättemaksumotiiv, kuna süüdistatav on väljendanud oma telefonikõnedes A.J. le soovi H.H. ile kättemaksuks lausega: „Tema tund on tulnud!“ Eelmärgitut on süüdistatav A.J. le selgitanud sellega, et H.H. ja A.J. olevat kaevanud tema peale, kuna süüdistatava teadmise kohaselt olevat H.H. käskinud A.J. l politseisse pöörduda.
2. Maakohus nõustub prokuratuuriga, et elumaja süütamise näol, kus viibivad samal ajal kaks täiskasvanut ja kaks last, on tegemist üldohtliku viisiga. A. Visnap seadis oma eesmärgipärase tegevusega ohtu kannatanu H.H. i ja ta alaealiste laste D.M. i ja H.M. i elu. Samuti oli ohtu seatud kannatanule H.H. ile kuuluv vara – elumaja. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKKo nr 3-1-1-7-10, p 10).
3. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 404

lg 1 järgi.

§ 404

lg 1 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega ohudeliktiga, mis seisneb asja põlema panemises ja süütamise tagajärjeks on ohu põhjustamine inimese elule ja tervisele. Teo ründeobjektiks on asi, mis võib olla nii vallasasi kui ka kinnisasi.

§ 114lg 1 p-s 2 sätestatud süüteoga rünnatav õigushüve on inimese elu.

Tapmise teoobjektiks on teine inimene ja tagajärjeks teise inimese surm. Maakohus leidis, et A. Visnap pani teo toime kavatsetult, kuna maja süütamise eesmärgiks oli kannatanute surma põhjustamine. Süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel jäi tegu katsestaadiumisse. Maakohus leidis, et antud juhul on süüteo ründeobjekti tõttu süüdistus mõrvakatses õige. 15. A. Visnapile karistust mõistes arvestas maakohus sellega, et A. Visnap on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samas pani A. Visnap toime ühe raskeima isikuvastase süüteo, 4 sealjuures on mõrv tapmise raskem koosseis. Süüdistuses

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi leidis maakohus, et A.

Visnapi süü on keskmisest suurem. Kuigi tegu jäi katsestaadiumisse, viibisid majas sel hetkel lisaks täiskasvanutele veel kaks last. A. Visnap pani teo toime kavatsetult.

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tuvastas maakohus süüdistatava teos kaks kvalifitseeritavat tunnust, s.o tegu on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Lisaks põhjustas süüdistatav kannatanule tervisekahjustused ja füüsilist valu. Maakohtu hinnangul puuduvad asjas karistus kergendavad ja raskendavad asjaolud. 16. Maakohus kohaldas A. Visnapi karistamisel

§ 114

lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi karistuse kergendamist

§ 25

lg 6 alusel tulenevalt asjaolust, et süütegu jäi katsestaadiumisse.

§ 60lg-te 2 ja 3 kohaselt jääb A.

Visnapile kohaldatav vangistus vahemikku 30 päeva kuni 13 aastat ja 4 kuud. Karistusraami keskmine määr karistuse kergendamisel on seega 6 aastat ja 8 kuud. Võttes arvesse A. Visnapi süü suurust, tuleb talle mõista karistuseks vangistus, mis ületab karistusraami keskmist määra. Seega on põhjendatud A. Visnapile

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

Kuna süüdistatava poolt toimepandud süütegu jäi katsestaadiumisse ja süüdistuse maht vähenes, peab maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale kergema karistuse, kui seda on taotlenud prokurör. 17.

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Võttes arvesse A. Visnapi süü suurust, tuleb talle mõista karistuseks vangistus karistusraami keskmises määras. Seega on põhjendatud talle

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

18. Kuritegude kogumis mõistis maakohus A. Visnapile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Apellatsioon 19. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist osas, millega A. Visnap mõisteti süüdi

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 2 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Tühistatud osas taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista A. Visnap temale esitatud süüdistustes õigeks. Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu A. Visnapi õigeksmõistmisega, taotletakse teo ümberkvalifitseerimist mõneks varavastaseks süüteoks ning vähendada A. Visnapile mõistetud karistust. Viimaks taotletakse tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmist.

1. Kaitsja leiab, et A. Visnapi süü nimetatud kuriteoepisoodides ei ole tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole selles, et A. Visnap viibis 29.06.2018 kella 20.00 paiku oma kodus koos oma elukaaslasega ning et ta n.ö mängis kokkupandava taskunoaga. Samas ei vasta tõele, et ta oleks pannud noa elukaaslase kõrile ja tekitanud talle tahtlikult vigastusi paremale pöidlale. Süüdistatav ei vaidle, et kannatanul võis tõesti noaga vigastus tekkida, kuid see on tingitud sellest, et kannatanu tuli ise süüdistatavalt nuga ära võtma ja sai seeläbi vigastada. Samuti ei ole süüdistatav tahtlikult löönud oma elukaaslast K.M. . Süüdistatav ei vaidle selle vastu, et rüseluse käigus võis tõesti K.M. viga saada, kuid seda mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatu käitumise tagajärjel, mis tulenes kannatanust.
2. Asjas ei ole ka vaidlust selles, et 06.07.2018 õhtul ja öösel vastu 07.07.2018 viibis süüdistatav H.H. ile kuuluva Kiriku elamu juures, kus tal oli eelnevalt kannatanuga sõnavahetus, kuid tõendatud ei ole süüdistuses toodu, et 07.07.2018 kella 02.00 paiku valas süüdistatav bensiiniga üle H.H. i elamu trepi ja osa seinu, olles samal ajal teadlik, et majas viibivad H.H. ja tema alaealised lapsed, misläbi ta pani väidetavalt toime

§ 114lg 1 p 2 – § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kaitsja on seisukohal, et A. Visnap tuleb mõlemas kuriteoepisoodis õigeks mõista süütuse presumptsiooni rikkumise tõttu. Kaitsja leiab, et tunnistajate K.P. i, R.V. i ja A.J. ütlused ei ole 5 kohtukõlbulikud, kuivõrd tegemist ei ole kannatanu enda poolt tajutuga, vaid ütlused on saadud oluliselt hiljem. Juhul, kui kohus arvestab viidatud tunnistajate ütlusi, siis tuleb arvesse võtta R.V. i ütlused, kes väitis, et tema ema ja isa olid sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes. Seega puudub tegelikkuses üheselt arusaadav nägemus, mis tegelikult toimus. Toodud kahtlust ei ole kohus kõrvaldanud.
2. Süüdistuses

§ 114

lg 1 p 2 – § 25 lg 2 järgi leiab kaitsja, et maakohus on tõlgendanud asjas olevaid kaudseid tõendeid A. Visnapi kahjuks. Asjas puuduvad otsesed tõendid, millest saaks järeldada, et A. Visnap on isik, kes kallas H.H. i maja bensiiniga üle ning süütas selle. Tunnistaja ütlustest ja telefonikõnedest nähtub küll teatav A. Visnapi poolne viha H.H. i vastu, kuid ähvardusi nagu „nõid tuleb ära põletada“, ei saa tõsiselt võtta. A. Visnap oli küll joobes, kuid tema joove ei olnud suur. Sellises seisundis võidakse öelda mida tahes, kuid see ei anna alust kellegi süüdistamiseks tapmiskatses. Veelgi enam, A. Visnap on varasemalt korduvalt käinud H.H. i elamus. Neil ei ole varem suuri konflikte olnud. Ta teadis, et majas on kaks lihtsasti avatavat väljapääsu ning sellest tulenevalt väidab kaitsja, et isegi kui keskmises joobes olevas A. Visnapil oli plaan kedagi tappa, siis loogiliselt võttes oleks tapja sulgenud väljastpoolt kõik uksed, et välistada ohvrite väljapääs ja alles seejärel süüdanud elamu. Kõik võimalused selleks olid A. Visnapil olemas. Asjas olevatest tõenditest nähtub, et kannatanutel olid olemas kõik võimalused majast väljumiseks ilma, et neid keegi takistanud oleks. Isegi A.J. hinnangul ei takistanud A. Visnap maja kustutamist nagu seda on süüdistusakti kajastatud. Pigem ta tuigerdas krundil ringi, kedagi segamata.

1. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et A. Visnap oli see, kes kallas H.H. i maja bensiiniga üle ja süütas selle põlema. H.H. on küll kohtus kinnitanud, et pärast autosignaali tööle hakkamist nägi ta, et veepudelist, mis eelnevalt oli võetud tema autost, kallas A. Visnap midagi tema esiukse trepile. Seda, kuidas A. Visnap väidetavalt bensiinikanistri tõi ja sellega maja üle kallas, mitte ükski tunnistaja ega kannatanu näinud ei ole.
2. Asjas uuritud tõenditest ei nähtu, et A. Visnapi sooviks oli H.H. i ja tema laste tapmine. Samuti ei ole maakohus kõrvaldanud kahtlusi, et maja võisid süüdata kolmandad isikud (A. Visnap väitis kohtuistungil, et nägi enne H.H. i maja juurde sõitmist kahte kuju tema garaaži juurest eemaldumas).
3. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et asjas on eeluurimine läbi viidud pealiskaudselt, samuti on puudulikult vormistatud sündmuskohavaatlus jne ning maakohtus uuritud tõendite analüüs on puudulik, s.o kõrvaldamata on vastuolud, mida tulnuks süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnaprokuröri kirjalik vastus apellatsioonile
4. Prokurör on seisukohal, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
5. A. Visnapile esitatud süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi leiab kaitsja, et tunnistajate K.P.

, R.V. i ja A.J. ütlused ei ole kohtukõlbulikud tõendid. Maakohus on seda küsimust oma otsuses käsitlenud ning leidnud, et tunnistajate K.P. , R.V. i ja A.J. ütlused on lubatavad, kuivõrd esineb KrMS § 66 lg 21 p 1 nimetatud alus, kuna vahetut tõendiallikat – kannatanu K.M. ei saanud kohtuistungil üle kuulata KrMS § 291 lg 1 p 2 nimetatud põhjusel, sest ta keeldus ütluste andmisest oma lähedase isiku vastu. Prokurör nõustub maakohtuga, et tegemist on lubatavate tõenditega. 29. Süüdistuses

§ 114

lg 1 p 2 – 25 lg 2 järgi leiab kaitsja, et maakohus on tõlgendanud kõik asjas esinevad kaudsed tõendid A. Visnapi vastu, analüüsimata teisi variante või kannatanu enda poolt öeldut. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et A. Visnap oli see, kes viskas 6 bensiini H.H. i majale ja süütas selle. Sellise väitega ei saa nõustuda. A.J. on kohtuistungil andnud järgmised ütlused „kui tema oli jõudnud H.H. i juurde, siis nad kuulsid murutraktorit majale lähenemas, ta palus teistel minna teisele korrusele“. A.J. on kohtuistungil veel öelnud: „kui ta köögiaknast välja vaatas, oli seal maja ees murutraktor, siis oli Aivar ise ja tema kõrval oli kanister bensiiniga või see kanister oli kummuli. A.J. ütleb, et ta nägi kanistrit, selle sisu ta ei näinud. Siis ta ukerdas seal maja ees midagi. Kallas bensiini arvatavasti maha seal, pani selle teeraja põlema. Ma arvasin, et valab maha, et niisama hirmutab seal. Aga siis läks nii kähku kõik“ (10.12.2018 kohtuistungi protokoll lk 17-18). Tunnistajana üle kuulatud H.M. kinnitas kohtuistungil, et nad kuulsid murutraktorit lähenemas, nad kartsid ja läksid teisele korrusele koos ema ja vennaga (10.12.2018 kohtuistungi protokoll lk 12). H.M. i teatab oma kõnes kell 02.27 Häirekeskusele, et maja pandi põlema ja inimesed on majas sees. Ta selgitab, et välja ei saa minna, sest naabrimees on väljas ja ähvardab.

1. Ühtlasi leiab prokurör, et antud juhul puuduvad alused A. Visnapi käitumise ümberkvalifitseerimiseks ning karistuse kergendamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Visnapi poolt H.H. i maja süütamise eesmärgiks oli H.H. i ja tema laste surma põhjustamine. Süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel jäi tegu katsestaadiumisse. Kannatanu K.M. seisukoht
2. Seoses ringkonnakohtu 27.03.2019 määruses antud võimalusega kuni 05.04.2019 esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsiooni kohta, esitas kannatanu K.M. e-kirja. Selles ta märgib, et tal pole A. Visnapi vastu mingeid süüdistusi. Tegemist oli nende omavahelise tüliga, mille käigus ta ei tundnud mingit valu. H.H. i väited, et nende perekonnas oli pidev vägivald, ei vasta tõele. Tuleb arvestada, et H.H. ja A.J. on käinud Viljandi Psühhoneuroloogiahaiglas. Lisaks sellele on A.J. l ka enne küla peal põlengutega tegu olnud. Ringkonnakohtu järeldused
3. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, prokuröri ja kannatanu kirjalike seisukohtadega ning kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse õigeksmõistvat osa (vt käesoleva otsuse p 3) ei ole vaidlustatud ning seda käesolevas otsuses ei käsitleta.
5. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Kaitsja põhiväide on, et maakohus ei hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt ning jättis tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks kõrvaldamata. Maakohus ei kõrvaldanud kohtueelse uurimise puudusi, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Kaitsja leiab, et A. Visnapi süü ei ole tõendatud.
6. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
7. Sellega seoses ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas peetud kohtuistungite protokolle.
8. Hinnates nimetatud istungitel kogutud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 4-23). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Maakohus on järginud KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest asjas ei 7 tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks A. Visnapi kasuks tõlgendada. Puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
9. Seoses kaitsja väidetega süü tõendatuse vaidlustamises märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud A. Visnapi poolt kannatanu K.M. suhtes tahtlik kehalise väärkohtlemise toimepanemine. Neil oli omavaheline rüselus ja selle käigus võis K.M. noavigastusi saada, kuid A. Visnap pole teda rusikaga näkku löönud. Tunnistajate K.P. , R.V. i ja A.J. ütlused ei ole kohtukõlbulikud tõendid KrMS § 66 lg 21 mõttes.
11. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja märgib, et maakohus on neid väiteid oma otsuses põhjalikult käsitlenud ja näidanud, miks nimetatud tunnistajate ütlused saab süü tõendatuse tuvastamisel aluseks võtta (vt käesoleva otsuse p-d 4-8). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Ringkonnakohus märgib, et lisaks nimetatud tunnistajatele kinnitavad süüd veel K.M. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mis kajastuvad lähisuhtevägivalla infolehes, kus fotodelt nähtuvad ka K.M. l olnud vigastused (I kd lk 121-123). Sõrmede vigastused on fikseeritud patsiendikaardis (I kd lk 119).
12. Kaitsja leiab, et kuna A. Visnap ja K.M. olid mõlemad alkoholijoobes, siis pole selgust, mis ikkagi tegelikult toimus.
13. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. K.M. kannatanuna ülekuulamise protokollist ei nähtu, et ta oleks olnud sellises alkoholijoobes, millest tulenevalt saaks tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Ta on üksikasjalikult selgitanud nii noavigastuste saamist kui ka umbes pool tundi hiljem toimunud sündmust, kus A. Visnap lõi teda ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel tal järgmisel päeval oli silm sinine (I kd lk 116-118).
14. Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud A. Visnapi poolt kannatanu H.H. i maja süütamine, sest keegi pole seda pealt näinud. Isegi kui ta seda tegi, pole tõendatud, et tal oli tahtlus kannatanu ja viimase laste tapmiseks.
15. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja märgib, et maakohus on neid väiteid oma otsuses põhjalikult käsitlenud ja näidanud, miks tegemist on kuriteoga

§ 114

lg 1 p 2- § 25 lg 2 järgi ning millised tõendid seda kinnitavad (vt käesoleva otsuse p-d 9-14).

1. Maakohus on näidanud tõendid, mis kinnitavad, et A. Visnap oli see, kes maja põlema pani. Seda kinnitavad H.H. i ja H.M. i telefonikõned häirekeskusele, millega riimuvad politseinikust tunnistaja J.E. i ütlused, kes häirekeskuse väljakutse peale sündmuskohale saabus (vt nende tõendite täpne sisu maakohtu otsuse lk 12-13). J.E. koostas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, millest nähtuvad tühi plastist kanister, kust tuleb bensiini lõhna ning maja põlengu jäljed (I kd lk 47-53). Kannatanu H.H. aknast nägi, et A. Visnap viskas mingit vedelikku trepi ja ukse peale ning ähvardas, et paneb maja põlema. Mingi aja pärast ta nägi, et maja põleb tagumise ukse juurest. Ta läks õue ja nägi seal A. Visnapit, kes ütles talle, et sa oled nõid ja sind tuleb koos lastega ära põletada. H.H. i ütlusi kinnitab H.M. , kellele ema ütles, et A. Visnap on õues ja ähvardab maja põlema panna. H.M. helistas A.J. le ja kutsus teda appi. A.J. aitas maja kustutada ja A. Visnap oli ka sel ajal õues, koperdas seal. A.J. ütluste kohaselt H.M. helistas talle ja palus abi, sest A. Visnap ähvardas maja põlema panna. Kui ta kohale jõudis, siis maja veel ei põlenud. Ta läks tuppa ja kuulis murutraktori häält. Sellega tuli A. Visnap, kes kallas kanistrist bensiini maha ja pani selle põlema. Eelnevalt oli bensiini valatud maja kõikidele seintele ning ühel hetkel plahvatas maja tagant ukse alt tuli sisse ja maja läks põlema. A.J. hakkas maja kustutama, A. Visnap ukerdas ka seal ja ütles, et nõid tuleb ära põletada. A.J. käskis tal eemale hoida. Mingi aja pärast saabusid politsei ja tuletõrje. A.J. ütlustest ja helisalvestisest nähtub, et vahetult enne maja süütamist oli A. Visnapi ja A.J. vahel telefonikõne, milles A. Visnap käskis A.J. l H.H. ile edasi öelda, et tema tund on tulnud (I kd lk 45-46). 8
2. Ringkonnakohus leiab, et eelmises punktis toodud tõendid kinnitavad, et just A. Visnap oli see, kes maja põlema pani ning tal oli tahtlus kannatanu ja viimase laste tapmiseks. Maakohus on analüüsinud A. Visnapi teoeelset ja teojärgset käitumist ning leidnud, et ta tegutses kavatsetult, soovides kannatanu ja tema laste surma (vt täpsemalt maakohtu otsuse lk 19-20). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
3. Maakohus on ka käsitlenud kaitsja taotlust kvalifitseerida tegu

§ 404lg 1 järgi (vt maakohtu otsuse lk 22).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selleks ei ole alust, kuna tuvastatud on A. Visnapi tahtlus maja süütamisega põhjustada kannatanute surm. Kuna apellatsioonis on seda taotlust uuesti korratud, siis eeltoodud põhjustel jääb see rahuldamata. 48. Ringkonnakohus leiab, et kuna A. Visnapi süü

§ 114

lg 1 p 2- § 25 lg 2 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on tõendatud, siis alust teda neis kuritegudes õigeks mõista ei ole. Samuti puudub alus

§ 114

lg 1 p 2- § 25 lg 2 järgi toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimiseks mõne varavastase kuriteokoosseisu järgi.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas (vt käesoleva otsuse p-d 15-18) ja ei pea vajalikuks neid korrata. Alust karistuse kergendamiseks – nagu seda taotleb kaitsja– ei ole. Seega mõistetud karistus jääb muutmata.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.01.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
3. Kaitsja vandeadvokaat M. Sikut on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise, kliendiga konsultatsiooni ja apellatsiooni koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses 210 eurot (sealhulgas käibemaks 35 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 210 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu summas 210 eurot A. Visnapi kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Mingit alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks – nagu seda taotleb kaitsja – ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Aarne Sarjas 9 Tiit Lõhmus