Obsah (8)

§ 422§ 73§ 78§ 50§ 66§ 16§ 2§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2019, Rakvere Kriminaalasja number 1-18-7415 (15244001035) Kohtunik Heli Väinaste Kohtui

§ 422

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Anu Toluk Süüdistatav NIKOLAY FURSOV, isikukood 35408213739, Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Tunnistada NIKOLAY FURSOV

§ 422

lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui NIKOLAY FURSOV ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Nikolay Fursovile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.06.2019. 2

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Nikolay Fursovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Nikolay Fursov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kannatanu A Pi tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. Välja mõista Nikolay Fursovilt kannatanu A Pi kasuks tsiviilhagi summas 1477,40 (üks tuhat nelisada seitsekümmend seitse eurot ja 40 senti) eurot, mis kanda A Pi arvelduskontole nr xxxx Xxxx. Kannatanu A Pi tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 000 eurot jätta rahuldamata. Jätta menetluskuludest riigi kanda ekspertiisitasud kokku summas 183 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 35 eurot. Mõista Nikolay Fursovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja 927,40 (üheksasada kakskümmend seitse eurot ja 40 senti) eurot muude menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Nikolay Fursovil tasuda menetluskulud kokku summas 1737,40 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 153,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 144 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700030333 ning selgitus: „Nikolay Fursov, 1-18-7415, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – autobuss xxxx reg nr xxxx, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris (Narvas kordoni platsil aadressil Tiigi 9, Narva), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel registrijärgsele omanikule M Nile (isikukood xxxx). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
2. juuniks 2019). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. juunist 2019 (seega hiljemalt
4. juuliks 2019). Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-7415 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 28.06.2019 pooltele kättesaadav
5. juulil
6. Süüdistus 28.08.2015 kella 09.30 paiku Ida-Virumaal Aseri vallas (peale haldusreformi Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas) Tallinn-Narva maanteel sõiduk xxxx reg nr xxxx, mida juhtis A P, kes oli 3 kaine ja oli turvavööga kinnitatud, liikus Narva poolt Tallinna suunda. Tallinn-Narva maantee
7. kilomeetril sõiduk xxxx lülitas sisse vasaku suunatule, hakkas pidurdama ja peatus oma sõidurajal eraldusriba juures, et sooritada vasakpööre tanklasse. Sõiduki xxxx taga sõitnud buss xxxx reg nr xxxx, mida juhtis Nikolay Fursov, kes oli kaine, kuid tarvitanud ravimit xxxx, ei jõudnud bussi peatada ja sõitis sõidukile xxxx tagant otsa. Kokkupõrke tagajärjel kaldus sõiduk xxxx vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõidukiga xxxx xxxx, mida juhtis P T, kes oli kaine ja oli turvavööga kinnitatud. Pärast seda sõiduk xxxx paiskus kraavi. Kokkupõrke tagajärjel buss xxxx kaldus samuti vastassuunavööndisse, kus põrkas omakorda kokku P Ti juhitud sõidukiga xxxx xxxx. Pärast seda mõlemad sõidukid kukkusid teekraavi. Sündmuskohalt toimetati haiglasse sõiduki xxxx reisija V A, kellel tuvastati hulgitrauma, mille tõttu V A suri xxxx. Bussi xxxx juht Nikolay Fursov, kes oli tarvitanud ravimit xxxx, mille kõrvalmõjud pärsivad juhi juhtimisvõimet, ei liikunud vastava pikivahe ja kiirusega, mis võimaldanuks tal peatada oma sõiduk enne ees peatunud autot või siis võimalusel temast ohutult mööduda. Nikolay Fursov rikkus Liiklusseaduse § 46 lg 1: Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile; Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1: Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 2: Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad; Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1: Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida; Liiklusseaduse § 70 lg 1, lg 2 p 5: Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Haigusseisundid, mille esinemisel on mootorsõiduki juhtimine keelatud, on juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime. Sel moel Nikolay Fursov pani toime mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o pani toime kuriteo, mis on ettenähtud

§ 422lg 1 järgi.

Tõendid Süüdistatav Nikolay Fursov ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuid leidis, et tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud, seevastu tsiviilhagiga mittevaralise kahju nõudes ei olnud ta üldse nõus. Süüdistatav Nikolay Fursov kinnitas kohtuistungil, et näeb kannatanut esimest korda siin istungil. Kokkupõrge tema poolt juhitud mikrobussi ning xxxx vahel toimus umbes kell 9.30 peale Aserit ja peale pööret Olerexi tanklasse. Ta pidi sel päeval tellimuse järgi viima Xxxx kultuuritöötajad Rakverre. Sel päeval ta ärkas üles umbes kell 7 hommikul, oli välja maganud, tundis ennast väga hästi, sõi hommikust. Xxxx tabletid on talle perearst välja kirjutanud ja pool tabletti võttis ta 27-nda kuupäeva õhtul umbes kell 18.00, olles eelnevalt nimetatud ravimit tarvitanud võib-olla aasta või poolteist. Kuna tal oli unetus, siis see tablett aitab tal normaalselt magama jääda ja välja puhata. Kui ta ärkas, siis ta nägi ja kuulis hästi, tal oli reibas tunne. Selle ravimi infoleht oli peenes kirjas ja eesti keeles, ta ei saanud seda tõlkida, 4 kuid perearst ei öelnud talle, et selle tarvitamisel võivad olla mingid tagajärjed. Mikrobussis on turvavööd olemas ning ta hoiatas reisijaid, et turvavöö on vaja kinnitada. Sel päeval enne avariid oli pilvine, kuid sündmuskohal segavaid faktoreid ei olnud ja nähtavus oli hea. Mikrobuss on 30 reisija jaoks ette nähtud, buss oli täis. Enne avariid liikus buss kiirusega umbes 75 km/h. Juhistaaž on tal alates

1. aastast. Xxxx nägi ta umbes pool tundi enne avariid enda ees, ta ei sõitnud sellest mööda, vaid sõitis selle järel ja hoidis vahemaad. Kui tema sõitis kiirusega 75 km/h ega sõitnud xxxx lähemale, vaid hoidis pikivahet, siis oli xxxx kiirus umbes samasugune nagu temal. Enne viadukti oli liiklusmärk kiiruspiirang 70 ja siis veel eraldusjoon, eraldusriba. Enne viadukti lõppes selle liiklusmärgi mõjupiirkond. Sellisel hommikusel ajal suurt intensiivsust liikluses ei olnud. Seda, milliste tuledega sõitis xxxx, ta ei saanud näha, kuna ta sõitis viimase taga ja nägi ainult tagumisi gabariittulesid. Tema sõiduki ja xxxx vahel ei olnud teisi sõidukeid. Xxxx oli tema ees umbes 70-80 meetri kaugusel, sõitis üle ristmiku lülitamata sisse suunatulesid ja peale ristmiku ületamist peatus järsult tema sõidurajal. Xxxx olid avariituled sisse lülitatud. Ta tegi järsu pidurduse ja püüdis xxxx mööda sõita paremalt poolt, et vältida kokkupõrget. Paremal pool tee ääres oli metallpiire ja selle taga sügav kraav, järsak. Kui ta keeras paremale, siis ta riivas bussi parema küljega metallpiiret ja bussi vasak pool põrkas kokku xxxx parema poolega, misjärel xxxx kaldus vastassuunavööndisse. Sel hetkel sai ta trauma ja püüdis vasaku käega hoida mikrobussi tee peal, kuid see kaldus samuti vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis sõitev džiip riivas mikrobussi ja põrkas xxxx vasakult poolt kokku. Mikrobuss ja xxxx põrkasid kokku seetõttu, et xxxx ei olnud sisse lülitatud ühtegi suunatuld, see peatus peale ristmikku. Tal ei olnud võimalik xxxx paremalt poolt mööda sõita, kuna seal olid metallpiire ja järsak. Kui xxx oleks otsustanud keerata tanklasse ja suunatule sisse lülitanud, siis ta oleks vastavalt pidurdanud või peatunud, et anda xxx võimalus keerata tanklasse. Kuna xxxx sõitis teeotsast mööda, siis ta ei näinud ohtu, et viimane hakkab peatuma. Tema jaoks oli ootamatu see, et xxxx peatus peale ristmikku, kust ei oleks mitte kuidagi saanud pööret teha. Kui xxxx taga ei oleks olnud ühtegi takistust, oleks xxxx pidanud tagurdama ja siis keerama tanklasse. Ta nägi umbes 80-100 meetri kauguselt, et xxxx järsult pidurdas peale ristmikku. Kui ta peale kokkupõrget bussist väljus, siis ta nägi, et xxxx lebas kraavis vasaku külje peal, kuid löök oli tulnud paremale poole. Avarii tagajärjel oli tal parem õlaliiges nihestunud ja Puru Haiglas üldnarkoosi all pandi see paika. Tal on bussis tahavaatepeegel ja ta vaatas pidevalt, mis toimub bussi salongis. Bussis reisijad tundsid ennast vabalt, kes luges, kes kudus, kes lihtsalt tukkus, kuid tema selja taga istus reisija A ja paremal üks meesterahvas U, kes jälgisid teed. Tema nägi, et pidurdamise ajal nad vaatasid otse. Nikolay Firsov väitis, et tema ennast süüdlaseks ei pea, kuna xxxx juht provotseeris avarii, mille tulemusel sai kannatada xxxx juhi elukaaslane, tema reisijad, tema ise ja ka tehnika. Kannatanu A P kinnitas kohtuistungil, et V A oli tema elukaaslane. Liiklusõnnetuse hetkeks oli temal juhistaaži 32 aastat. Sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omanik oli Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Ka enne 28.08.2015 oli ta vahetevahel olnud nimetatud sõiduki roolis ja täitnud erinevaid ülesandeid. Nimetatud sõidukisse saab istuma panna 9 inimest, sellel on manuaalkäigukast, püsikiiruse hoidjat ei olnud. Suunatuled asusid sellel sõidukil eespool tulede juures ja tagapool gabariittulede juures, kus on pidurituled. Sõitu linnapea ülesandel Tallinnasse, et saada merepoid, alustas ta 28.08.2015 hommikul oma maja juurest xxxx, kuhu G F talle auto tõi. G F selgitas talle, et oli hiliste tundideni tööl ja oli väsinud, mistõttu tema istus rooli. Sõidukis olid tema ja tema elukaaslane V, G F ja viimase lapselaps L. V istus tema taga, G F istus tema kõrval ees reisija istmel ja V taga G Fi poolel istus viimase lapselaps L. Ta kinnitas enda turvavöö ja vaatas taha, et veenduda, et ka teised sõitjad oleksid turvavööga kinnitatud. Pärast seda dubleeris G F tema tegevust ja vaatas samuti taha, et naisterahvad oleksid turvavööga kinnitatud. Enne liikuma hakkamist rääkisid nad sellest, et teevad peatuse 5 Aseri juures tanklas ning veelkord sai see öeldud, kui nad sõitsid Aserist läbi. Kui nad jõudsid Aserist läbi, siis ta nägi enda taga umbes 300-500 meetri kaugusel sõitmas punast bussi, nende vahel teisi sõidukeid ei olnud. Samuti nägi ta enda taga viaduktilt laskumas punast bussi. Viaduktilt ristmikuni on umbes 800 meetrit. Lähenedes ristmikule ta punast bussi ei näinud. Aserist nad sõitsid läbi kiirusega 70 km/h ja peale viadukti oli kiirus siis juba 80 ringis, mitte rohkem, sest ta teadis, et ees on ristmik, kus ta peab seisma jääma. Tanklasse jõudmiseks oli vaja teha vasakpööre, mille sooritamiseks hakkas ta ümber reastuma umbes 80-100 meetrit enne. Ta lülitas sisse vasaku suunatule, hakkas vaikselt pidurdama, jäädes seisma ristmikul oleva eraldusjoone juures, et lasta mööda vastutulevad 2 sõidukit, millest esimene oli kas veoauto või kaubik ja teine väga suur veoauto. Seda, et suunatuli oli sees, kinnitas vilkuv nool paneelil, vasakpoolne ja vaikne suuna koputus. Sellel ristmikul oli Tallinna poole liikumise suunal
2. aasta seisuga olukord selline, et sõiduki peatumisel pöörde tegemiseks kõik tagant tulevad sõidukid pidid seisma jääma, kuna tee laius ei lubanud üksteisest mööduda. Sel hetkel, kui ta soovis teha vasakpööret, ei olnud ohutuli sisse lülitatud. Tal ei õnnestunud vasakpööret ära teha, sest toimus löök tagant paremalt, mis viskas auto otse kraavi. Auto maandus vasakul küljel. Löögi ajal läks tal silme eest mustaks ja ta avas silmad alles siis, kui auto oli juba kraavis. Autost tuli välja kõigepealt G F, siis L ja seejärel tema esiosa reisijatepoolse ukse kaudu, sest auto oli külili juhi ukse peal. V ise autost välja tulla ei saanud. Päästetöötajad lõid esiklaasi puruks ja võtsid koos kiirabitöötajatega V autost välja. V ei rääkinud, oli teadvusetu, kuid nähtavaid vigastusi tal ei olnud. Nende pool Tallinna suunas seisid kraavis valge džiip ja tumepunast värvi buss. Tal olid mitmed sinikad, põrutused, kriimud ja ta oli sügavas šokis. Kui nad Aseri piirkonda jõudsid, siis oli sealt tugev vihm üle läinud, ilm oli väga pilvine ja umbes 0,5-1 tund peale liiklusõnnetust hakkas vihma tibutama. 28-nda õhtul viidi V Tallinnasse Regionaalhaiglasse. Laupäeval ta V emaga külastas Vt, kes oli kunstlikus koomas. Pühapäeval ta veel suhtles valvearstiga ning xxxx. hommikul valvearst helistas ja teatas, et Vt enam ei ole. A P jäi kohtuistungil oma tsiviilhagi juurde varalise kahju nõudes summas 1477,40 eurot. Vastavad arved esitas tema politseisse. Puutuvalt sellesse, et osadel arvetel on nimi E A, märkis A P, et E A on V Au ema. Kuna tema kooselu V Auga ei olnud registreeritud, siis tellimuste vormistamisel kirjutati ema nimi, kuid reaalselt tasus matuste eest tema sularahas. A P põhjendas esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 000 eurot sellega, et ema kaotas oma ainukese tütre, teda jäeti ilma armastatud inimesest, kellega koos nad olid elanud 23 aastat ning tema sai tugeva hingelise vapustuse peale juhtunut. Neil oli ühine majapidamine ja nad planeerisid tulevikku. V A oli samuti jurist ja ka nende tööhuvid kattusid. Sõidukil oli tavaline liikluskindlustus ja kaskokindlustus. Kindlustuse tingimustest ta leidis, et kahju summa on ettenähtud kuni 500 000 eurot, mistõttu ta otsustas märkida pool sellest summast. Tema kindlustusse ei ole pöördunud. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat, saab antud nõudes summa määrata kohus ja ta jätab selle kohtu otsustada. Tal on teist tüüpi diabeet ning sellega seoses tema seisukord halvenes peale avariid. Ta pöördus peale avariid perearsti poole ja pidi võtma viimase poolt määratud tugevatoimelisi preparaate. Avarii tagajärjed pole veel lõplikult kadunud, sest kui sõidu ajal bussid või veoautod sõidavad väga lähedale tema taha, siis tekib tal paanika. A Pi väitel asus xxxx politseiparklas Narvas, kindlustus hüvitas linnavalitsusele sõiduki jääkmaksumuse ja võttis sõiduki endale. Tunnistaja P T kinnitas kohtuistungil, et oli 28.08.2015 kella 09.30 paiku Tallinn-Narva maanteel valget värvi sõiduki xxxx roolis. Ta oli sõidukis üksinda ja sõitis Rakverest Narva poole, täpsemalt xxxx töö asjus, kuid sinna ta ei jõudnud. Koogu või Aseri teeristis tuli Aseri poolt väike sinine kaubik ja tagant tuli liinibuss, mis sõitis kaubikule otsa ja see põrkas talle otsa. Tema arvates tahtis kaubik sisse keerata Olerexi tanklasse. Talle jäi mulje, et kaubik 6 korraks seiskus, liikus, seiskus, et kas kaubiku juht mõtles, et keerab või ei keera, kui nägi teda. Ta ei saanud aru, mida see kaubik kavatseb teha. See kõik käis väga kiirelt, et ta jõudis ainult pidurit vajutada. Sel hetkel, kui ta nägi kaubikut, oli tema auto kiirus kuskil 90-
3. Tal oli kiiruse hoidik peal. P T täpsustas, et temale ei põrganud otsa kaubik, vaid tema põrkas kokku liinibussiga. Kaubik sai liinibussilt enne löögi, kui tema põrkas kokku liinibussiga. Kaubik oli eelnevalt ikkagi sealt eest ära saanud. Ta põrkas kokku algul esiosaga, siis lõi külje ette, sest mootor ja käigukast olid mingi 5-6 cm tahapoole ära nihkunud täisraami peal autol. Kokkupõrge lõi tema auto risti kraavi kalda äärde. Tal oli varvas liigesest väljas piduri vajutamisest ja väike šokk oli ka ehmatusest. Kui ta oma autost väljus, lüües jalaga ukse lahti, siis ta nägi, et sinine kaubik oli kraavi sõitnud, kus oli sügav auk ja kus oli truup väljas. Kaubik oli enne ristmikku, üle tee oli kraav, ta ju põrkas sealt kraavi. Ilm oli pilves, vihma sadas, nähtavus ei olnud kõige parem. Temal oli
4. aastaks juhistaaži 30 aastat. Kindlustus müüs tema auto Ameerika Autole vist uuesti maha. See oli sõidukõlbmatu, sellel võeti mootor maha. Tunnistaja I Z kinnitas kohtuistungil, et 28.08.2015 hommikul oli ta bussis, mis sõitis Xxxxlt Rakveresse. Tegemist oli sõiduga kultuurikeskuse töötajatele. Ilm oli pilvine. Tema istus bussis viimases reas keskel. Turvavöösid istmete peal ei olnud, võib-olla kui keegi otsis, siis leidis need kuskilt. Rakveresse nad ei jõudnud, sest sattusid avariisse, mis seisnes selles, et nad sõitsid tagant sisse sinisele autole, mis sõitis nende ees. Bussis ta alati koob ja ka seekord kudus, kui tundis väga järsku pidurdust, tõstis pilgu ja nägi, et vasak suunatuli on sinisel autol sisse lülitatud ja nende bussi juht ei jõudnud pidurdada. Siis juba sadas vihma. Nad keerlesid, pöörlesid ja siis oli veel 2 lööki. Neid keeras ümber ja viskas välja kraavi. Buss oli kraavis kaldes, uks oli lahti ja nad läksid sealt välja. Kraavis olid veel sinine auto ja valge auto. Tunnistaja L B kinnitas kohtuistungil, et 28.08.2015 hommikul oli ta bussis, mis sõitis Xxxxlt Rakveresse. Tema istus bussis paremal pool teises reas, bussijuht oli temast vasakul pool. Ilm oli pilvine. Rakveresse nad ei jõudnud, sest sattusid avariisse. Nad põrkasid kokku tumedat värvi autoga, mis seisis ja tahtis pöörata tanklasse. Ta rääkis kõrvalistujaga ja siis vaatas, et auto seisab, aga nemad sõidavad selle poole. Peale kokkupõrget läks buss pöörlemisse, neid viskas edasi-tagasi. Ta hoidis istmest kinni ja oli kummargil, enam midagi ei vaadanud. Kui nad kukkusid kraavi külje peale ja buss jäi seisma, siis ta alles tõstis pea. Nad said bussist välja kõrvalise abita. Tunnistaja G F kinnitas kohtuistungil, et 28.08.2015 hommikul oli ta teel Narvast Tallinna. Ta oli mikrobussis xxxx, mille roolis oli A P ja istus juhi kõrval. Sõidukis olid veel A Pi elukaaslane, kes istus A Pi taga ja tema lapselaps L I, kes istus tema taga. Kui nad hakkasid juba tankla juurde jõudma, mis asub Aserist läbi ja on vasakul pool, siis tahtsid nad kohvi juua ja WC-s käia. Tankasse nad ei jõudnud. Nad jõudsid pöördeni, et keerata vasakule, jäid seisma ja lasksid vastutulevad autod mööda, kuid siis tuli kõva löök ja nad lendasid vasakule poole kraavi ja maandusid vasakule küljele parema poolega ülespoole. Juht seisis ja ootas, suunatuli oli xxxx sees, sest see ju natuke klõksub niimoodi vaikselt, kui on sees. Enne lööki asetses xxxx rohkem tee vasakul poolel. Tunnistaja L I kinnitas kohtuistungil, et 28.08.2015 hommikul oli ta Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kuuluvas mikrobussis Tallinn-Narva maanteel, et sõita Tallinnasse. Sõiduki roolis oli A P. Ta istus oma vanaisa taga, kes istus juhi kõrval. Autos oli veel V A, kes istus tema kõrval. Autosse istudes kinnitas ta turvavöö. Sel päeval ta Tallinnasse ei jõudnud, sest toimus avarii ristmikul. Nad tahtsid V Au ettepanekul vasakule Olerexi tanklasse pöörata, vähendasid sujuvalt kiirust, jäid seisma ja ootasid, et lasta mööda vastassuunast tulevad autod. 7 Ettepanek Olerexi tanklasse minna ei tulnud ootamatult, sest V A tegi sellest juttu võib-olla 20 minutit enne seda ja A P nõustus sellega. Nende sõiduk oli pigem vasakul pool teed, kuna manööver pidi olema sooritatud vasakule. Kui nende sõiduk ootas vasakpöörde sooritamise võimalust, siis suunatuli oli sees, sest ta kuulis iseloomulikke helisid. Mingi aja möödudes tuli löök auto tagaosast. Nende auto lendas vastassuunavööndisse, kus sel ajal sõitis suur valge auto, mis oleks neile peaaegu otsa sõitnud. Nende auto jäi seisma kraavis vasaku külje peal. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 28.08.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 1-39), millest nähtub, et sündmuskoht asub Tallinn-Narva mnt
5. km-l Koogu külas Aseri vallas Ida-Virumaal. Sündmuskoha vaatlus algas kell 13.00 ja teostati valgel ajal, pilvise, vihmase ja tuulise ilmaga. Vaadeldav põhimaantee on sirge, tasane, kahesuunaline asfaltkattega sõidutee laiusega 7,8 meetrit. Tee keskosas on sõidurada eraldavad valged katkendjooned. Lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Põhimaantee Narva suunalt on pööre kohalikule Koogumõisa teele (Olerexi tankla ette viiv tee), mis on kahesuunaline asfaltkattega sõidutee laiusega 6,0 meetrit. Tallinn-Narva mnt Narva suuna poolses maanteekraavis on 3 avariilist mootorsõidukit Narva poolt alates xxxx registreerimismärgiga xxxx, xxxx registreerimismärgiga xxxx ja autobuss xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sinist värvi avariiline mahtuniversaal xxxx registreerimismärgiga xxxx lebab vasakul küljel sõidutee Narva suunal maanteekraavis, teega risti, ninaga Olerexi tankla suunas. Sõiduki tagaosa parempoolne külg on tugevalt deformeerunud salongi sisse. Valget värvi xxxxx registreerimismärgiga xxxx seisab ninaga maantee poole. Kahjustatud on sõiduki esiots ning tugevalt deformeerunud sõiduki vasakpoolse külje keskosa. Punane autobuss xxxx registreerimismärgiga xxxx seisab vasakpoolse esitiivaga vastu xxxx vasakpoolset külge. Bussi esiosa on kahjustatud, eriti vasakpoolne esinurk. Sõidutee Tallinna suuna ääres lebab suurem plastmassdetail. Teepeenar ja sõidutee Narva suund on kaetud suuremate sõidukite detailidega ja plastmassitükkidega. Veoauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ees teepeenral on näha teelt väljasõidu jälgi. Õrnalt on nähtav ka autobussi xxxx registreerimismärgiga xxxx rehvi hõõrdumisjälg asfaldil ja teelt väljasõidu jäljed teepeenral. - liiklusõnnetuse akt 28.08.2015 koos sinna juurde kuuluvate skeemi, lisade ja fototabelitega (tl 40-83), millest nähtuvad sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid, sündmuskohal olevad jäljed, teele paiskunud purunenud detailide asukohad, sõidukite vigastused, liiklusõnnetuses osalenute, hukkunu ja vigastatute andmed. - sõidukite vaatlusprotokollid 28.08.2015 (tl 84-89), milles on üksikasjalikult kirjeldatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite – mahtuniversaal xxxx registreerimismärgiga xxxx, autobussi xxxx registreerimismärgiga xxxx ja veoauto xxxx registreerimismärgiga xxxx vigastusi. - asitõendi - buss xxxx reg nr xxxx vaatlusprotokoll ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 90-102), millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on valgepunast värvi buss xxxx reg nr xxxx. Bussis on kokku 30 istet, nendest 1 juhiiste ja 29 istekohta. Bussis on kokku 7 istmerida, millest viimane rida koosneb viiest omavahel liidetud istekohast. Kõigil istmekohtadel on turvavöö, mis kinnitub ümber vöö koha ning kõik turvavööd on nähtaval kohal. Bussis puudub teave või silt, mis kohustaks bussireisijaid oma istekohal turvavööd kinnitama sõidu ajal. Asitõendina vaadeldud buss xxxx reg nr xxxx on hoiul Narva kordoni platsil. - EKEI kohtuekspert L T poolt 28.04.2016 koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 15ELL0070 koos lisadega (tl 103-113). Selle uurimuslikust osast nähtub, arvestades sõidukite kirjeldatud vigastuste iseloomu, ulatusi ja tekitamise suundi, sõidukite kokkupõrkejärgseid asendeid, sündmuskohal olevaid jälgi ja teele paiskunud purunenud detailide asukohti, et 8 kokkupõrge pidi toimuma Tallinna suunas vaadatuna pärisuunavööndis ja xxxx on paiknenud tee telgjoone lähedal. Saadud löögist on sõiduauto xxxx paiskunud edasi ja alustanud pöördumist vastupäeva. Buss xxxx on samuti alustanud pöördumist vastupäeva ja liikunud edasi. Pöördumise käigus pidi bussi parempoolne taganurk kontakteeruma riivavalt teepiirdega. Järgmine kokkupõrge on toimunud sõiduauto xxxx ja maasturi xxxx esiosa vahel. Kokkupõrke hetkeks pidid mõlemad sõidukid olema liikunud teelt välja teepeenrale. Kokkupõrke hetkel liikus sõiduauto xxxx külglibisemises parem külg ees. Kokkupõrkest tingituna pidi sõiduautol xxxx tekkima pöördemoment päripäeva ning sõiduk on paiskunud vasak külg ees kraavi ja läinud ümber. Maastur xxxx on reaalselt peatunud praktiliselt kokkupõrke kohas, millele järgnes koheselt bussi xxxx kokkupõrge maasturi vasakpoolse küljega. Kokkupõrkest tingituna on maastur pöördunud vastupäeva ja paiskunud tagaosaga kraavi. Buss on jätkanud liikumist edasi, pöördunud jätkuvalt vastupäeva ja paiskunud samuti kraavi, millest tingituna tekkisid sõiduki parempoolse esinurga deformatsioonid. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli vastavalt akti uurimuslikule osale xxxx reg märk xxxx arvutuslik liikumiskiirus tagant otsasõidul sõiduautole xxxx reg märk xxxx ca 81 km/h. Sõiduauto xxxx pidi kokkupõrke hetkel seisma. Sõiduauto xxxx ja maasturi xxxx reg märk xxxx arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 37 km/h ja ca 35 km/h. Bussi xxxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel maasturiga xxxx oli ca 47 km/h, maastur xxxx pidi kokkupõrke hetkel seisma. Antud juhul on bussi xxxx reg märk xxxx kõik jäljed tekkinud pärast kokkupõrget. Sõiduautole xxxx reg märk xxxx tagant otsasõidu eelsele pidurdamisele viitavad jäljed puuduvad. Bussi xxxx reg märk xxxx tagant otsasõit sõiduautole xxxx reg märk xxxx toimus Tallinna poole vaadatuna pärisuunavööndis. Vaadeldavas liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülejäänud omavahelised kontaktid toimusid vastassuunavööndi teepeenral. Bussi xxxx reg märk xxxx arvutuslik peatumisteekond avariilikult pidurdades on ca 67 m ja arvutuslik peatumisaeg liikumiskiiruselt 81 km/h avariilikult pidurdades on ca 4,9 s. Bussi xxxx reg märk xxxx ees vasakpöörde võimaluse ootamiseks peatunud sõiduautot xxxx reg märk xxxx ei saa lugeda liiklusohuks, mida bussi juht oleks ekstreemseid juhtimisvõtteid kasutades pidanud vältima. Bussi xxxx juht pidi liikuma vastava pikivahe ja kiirusega, mis võimaldanuks tal peatada oma sõiduk enne ees peatunud autot või siis võimalusel temast ohutult mööduda. Sõiduauto xxxx juht, kes ootas vasakpöörde võimalust, ei saanud kuidagi vältida kokkupõrget temale tagant otsa sõitnud bussiga. Ka maasturi xxxx reg märk xxxx juht ei saanud vältida kokkupõrget sõiduautoga xxxx ja bussiga xxxx, mis paiskusid kokkupõrkest tingituna vastassuunavööndisse. Maasturi kiirust esimesel kokkupõrkel (sõiduautoga xxxx) ja kokkupõrke kohta arvestades on juht teinud kõik võimaliku kokkupõrke ära hoidmiseks – vähendanud kiirust ja hoidnud võimalikult paremale. Pärast esimest kokkupõrget puudus juhil võimalus vältida kokkupõrget bussiga. - Maanteeameti vastus 11.10.2016 PPA Ida prefektuuri nõudekirjale (tl 114-115), millest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid olid tehniliselt korras. Liiklusregistri andmetel oli juhtidel olemas kehtiv juhiluba. - Maanteeameti vastus 12.12.2016 PPA Ida prefektuuri nõudekirjale (tl 116-117), millest nähtub, et liiklusregistri andmetel omas Nikolay Fursov 28.08.2015 bussijuhi kutsetunnistust xxxx kehtivusajaga alates 26.03.2012-25.03.
6. - Maanteeameti vastus 08.12.2016 PPA Ida prefektuuri nõudekirjale (tl 118-119), millest nähtub, et liiklusregistri andmetel omas Nikolay Fursov 28.08.2015 õigust juhtida ABDkategooria mootorsõidukeid ja talle on väljastatud juhiluba xxxx, kehtivusajaga alates 29.02.2012-27.02.
7. - teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 28.08.2015 Rakvere Haiglasse (tl 120). Kannatanu V A (isikukood xxxx) osalenud sõitjana liiklusavariis (bussi ja kahe 9 sõiduauto kokkupõrge). Traumaatiline subturaalne hemorraagia, kaelapiirkonna murd, rinnaku hulgimurd. Vigastused väga rasked. Patsient suunatud PERH-i. - surnu ekspertiisiakt nr 15E-PõS0037/470 (surnu kohtuarstlik ekspertiis) 23.11.2015 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 121-130). Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad V Au surnukehal järgmised tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused: pea ja kaela tömp trauma – parempoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, verevalumid kõõlustanul, alalõualuu killuline murd vasakul; lülisamba
8. kaelalüli kaare murd,
9. kaelalüli keha murd; nahamarrastus ja nahaalused verevalumid alalõual; kehatüve tömp trauma – lülisamba 3.,
10. ja
11. rinnalüli keha kompressioonmurd,
12. nimmelüli parempoolse ristijätke murd, mõlemapoolsed roidemurrud (paremal IV-VII tagumisel kaenlajoonel ja XI lülisamba kõrvaljoonel, vasakul III, VI-VII eesmisel kaenlajoonel), vasaku häbemeluu ülemise haru murd, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüvel; ülajäsemete ja vasaku alajäseme tömp trauma – põrutushaav parema küünarliigese tagapinnal, nahaalused verevalumid ülajäsemetel ja vasakul alajäsemel. Kõik V Au surnukehal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal – 28.08.2015 ja liiklusõnnetuses paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. Põikise kuluga nahaalune verevalum kehatüve eespinnal (ülevalt vasakult alla paremale suunaga) võis olla põhjustatud pingestatud turvavöö survest kehale. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel saabus surm xxxx. V Au surma põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud hulgitrauma. V Au surm on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustustega. Kohtuotsuse põhjendused Prokurör loobus kohtuvaidluses Nikolay Fursovit süüdistamast LS § 33 lg 2 p 1, LS § 70 lg 1, lg 2 p 5 nõuete rikkumises. Lähtuvalt kohtumenetluse võistlevuse printsiibist arutab kohus asja esitatud süüdistuse piires, kuid kohtul puudub vajadus käsitleda teo tõendatust ja anda karistusõiguslikku hinnangut süüdistuse osale, millest prokurör oma süüdistuskõnes loobus. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Nikolay Fursovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud ulatuses, millest prokurör kohtuvaidluses ei loobunud.

§ 422

lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest tekitatakse inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatakse inimese surm. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Seega on käesoleval juhul vajalik tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus- või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o V Au surmaga. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine Nikolay Fursovi poolt ja selle käigus liiklusnõuete (LS § 46 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1 ja LS § 50 lg 3 p 2) rikkumine, mille tagajärjel põhjustati V Au surm, on eelpool nimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Süüdistatav Nikolay Fursov kinnitas, et juhtis bussi, kuid esitatud süüdistuses ta ennast süüdi ei tunnistanud. Nikolay Fursovi väitel ei olnud tema ees liikunud sõidukil xxxx ühtegi suunatuld sisse lülitatud ning see peatus järsult peale ristmikku, kust ei oleks mitte kuidagi saanud pööret Olerexi tanklasse teha. Kui xxxx oleks otsustanud tanklasse pöörata ja suunatule sisse lülitanud, siis ta oleks pidurdanud või peatunud, et anda xxxx võimalus pöörata tanklasse. Kuna xxxx sõitis tankla teeotsast mööda, siis ta ei näinud ohtu, et viimane 10 hakkab peatuma. Nikolay Fursovi väitel toimus kokkupõrge tema poolt juhitud bussi ja xxxx vahel peale pööret Olerexi tanklasse. Nikolay Fursovi väidet, et xxxx peatus järsult peale ristmikku, kust ei oleks mitte kuidagi saanud vasakpööret tanklasse teha, ei toeta ülejäänud tõendid, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest need on üldjoontes analoogsed ja haakuvad omavahel. Kannatanu A Pi sõnul hakkas ta tanklasse jõudmiseks vasakpöörde sooritamiseks ümber reastuma umbes 80100 meetrit enne seda, lülitades sisse vasaku suunatule, hakates vaikselt pidurdama ja jäädes seisma ristmikul oleva eraldusjoone juures, et lasta mööda vastutulevad sõidukid. Kannatanu A Pi ütlusi toetavad tunnistaja P Ti ütlused, et tema arvates tahtis kaubik (xxxx) sisse keerata Olerexi tanklasse ning asus enne ristmikku. Tunnistaja I Z ütlustega on tõendatud, et vasak suunatuli oli sinisel autol (xxxx) sisse lülitatud ja nende bussi juht ei jõudnud pidurdada. Tunnistaja L B sõnul põrkasid nad kokku tumedat värvi autoga (xxxx), mis seisis ja tahtis pöörata tanklasse. Tunnistajate G Fi ja L I ütlustega on tõendatud, et xxxx tahtis teha vasakpööret tanklasse ja jäi seisma, et lasta mööda vastassuunast tulevad autod. Kummagi nimetatud tunnistaja väitel oli xxxx suunatuli sisse lülitatud. See, et kannatanu ja tunnistajate ütlusi saab pidada usaldusväärseteks, järeldub liiklustehnilise ekspertiisi akti uurimuslikust osast ja eksperdiarvamusest. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist nähtub, et kokkupõrge bussi xxxx ja sõiduauto xxxx vahel pidi toimuma Tallinna suunas vaadatuna pärisuunavööndis ja xxxx on paiknenud tee telgjoone lähedal. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli xxxx reg märk xxxx arvutuslik liikumiskiirus tagant otsasõidul sõiduautole xxxx reg märk xxxx ca 81 km/h. Sõiduauto xxxx pidi kokkupõrke hetkel seisma. Bussi xxxx reg märk xxxx kõik jäljed on tekkinud pärast kokkupõrget. Sõiduautole xxxx reg märk xxxx tagant otsasõidu eelsele pidurdamisele viitavad jäljed puuduvad. Bussi xxxx reg märk xxxx arvutuslik peatumisteekond avariilikult pidurdades on ca 67 m ja arvutuslik peatumisaeg liikumiskiiruselt 81 km/h avariilikult pidurdades on ca 4,9 s. Bussi xxxx reg märk xxxx ees vasakpöörde võimaluse ootamiseks peatunud sõiduautot xxxx reg märk xxxx ei saa lugeda liiklusohuks, mida bussi juht oleks ekstreemseid juhtimisvõtteid kasutades pidanud vältima. Bussi xxxx juht pidi liikuma vastava pikivahe ja kiirusega, mis võimaldanuks tal peatada oma sõiduk enne ees peatunud autot või siis võimalusel temast ohutult mööduda. Sõiduauto xxxx juht, kes ootas vasakpöörde võimalust, ei saanud kuidagi vältida kokkupõrget temale tagant otsa sõitnud bussiga. Ka maasturi xxxx reg märk xxxx juht ei saanud vältida kokkupõrget sõiduautoga xxxx ja bussiga xxxx, mis paiskusid kokkupõrkest tingituna vastassuunavööndisse. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et kõik V Au surnukehal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused, võisid olla tekitatud 28.08.2015 liiklusõnnetuses paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. V Au surma põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud hulgitrauma. V Au surm on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustustega. Kohtu hinnangul oli V A reisijana omalt poolt teinud kõik selleks, et tagajärge ära hoida. See, et ta oli nõuetekohaselt kinnitanud turvavöö, nähtub lisaks kannatanu A Pi ütlustele ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduvast eksperdiarvamusest, mille kohaselt põikise kuluga nahaalune verevalum kehatüve eespinnal (ülevalt vasakult alla paremale suunaga) võis olla põhjustatud pingestatud turvavöö survest kehale. Nikolay Fursovi poolt toimepandu on õigesti

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritud.

§ 422

lg 1 redaktsioon, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal, nägi ette vastutuse mootor-, õhuvõi veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või 11 põhjustatud inimese surm. Kehtiv

§ 422

lg 1 redaktsioon näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui rikkumised on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Nikolay Fursov, kellel on juhistaaži alates 1987. aastast, oli seega staažika liiklejana teadlik oma tegevuse keelatusest. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani ta LS § 46 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1 ja LS § 50 lg 3 p 2 nõuete rikkumised toime otsese tahtlusega. V Au surma põhjustas Nikolay Fursov ettevaatamatusest. Nikolay Fursovi käitumises esinevad seega antud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni viieaastane vangistus. Antud kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu ja tervis.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Nikolay Fursovi käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Nikolay Fursovit ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Nikolay Fursovi süü ei ole keskmisest suurem, arvestades tema poolt liiklusnõuete rikkumise ulatust. Sellega põhjustatud tagajärg on aga

§ 422lg 1 ettenähtud tagajärgedest raskeim ja pöördumatu, sest suri kannatanu V A.

Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Nikolay Fursovit tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, milleks on kaks aastat kuus kuud.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Nikolay Fursov ei pane kahe aasta kuue kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki 12 juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Sama §-i lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades eelkõige saabunud tagajärje raskust, ei pea kohus üksnes põhikaristuse kohaldamist piisavaks, vaid leiab, et Nikolay Fursovi suhtes tuleb lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust, kuid seda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kuna kuriteo toimepanemise ja isiku süüdimõistmise vahele jääv periood on peaaegu 4 aastat ja Nikolay Fursov on vahepealsel ajal liikluses käitunud õiguskuulekalt, tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järelduks, et Nikolay Fursov kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning millest tulenevalt on tema suhtes antud lisakaristuse kohaldamine välistatud. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul isikule põhi- ja lisakaristust mõistes arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi Kannatanu A P (V Au elukaaslane) on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1477,40 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 250 000 eurot. Süüdistatav Nikolay Fursov leidis, et tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud, seevastu tsiviilhagiga mittevaralise kahju nõudes ta ei nõustunud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama §-i lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. 13 Kannatanu A P on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi matusekulude hüvitamiseks kokku summas 1477,40 eurot ja osaliselt neid kulutusi tõendavad dokumendid (tl 163-167). Tsiviilhagi summas 1477,40 eurot koosneb matusebüroo matmise teenustest summas 603,50 eurot, SA Narva Haigla surnuteenustest summas 67,90 eurot, hauakivi maksumusest summas 500 eurot ja matuse korraldamisega seotud sõidukuludest kokku summas 306 eurot (1020 km x 0,30 eurot). Kannatanu A Pi poolt esitatud tsiviilhagi faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses toodud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud faktiliste asjaoludega. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus peab kannatanu A Pi poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1477,40 eurot põhjendatuks ning seda olenemata asjaolust, et osadel kuludokumentidel on sularahas maksjaks märgitud E A (V Au ema). Tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1477,40 eurot kuulub süüdistatavalt Nikolay Fursovilt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Kannatanu A Pi tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 000 eurot jätab kohus rahuldamata, sest kohus ei leidnud uuritud tõendite pinnalt hüvitise maksmist õigustavaid erandlikke asjaolusid. VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase isiku kaotus ja sellega kaasnev lein ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Kohtupraktikas on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustanud eelkõige lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised, mis peavad olema vahetud. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 810 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista ekspertiisitasud kokku summas 679 eurot, sealhulgas on liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 222 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, milleks on sõidukite xxxx ja xxxx teisaldamise kulud kokku summas 248,40 eurot. Arvestades riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks on 1737,40 eurot, võimaldab kohus Nikolay Fursovil neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 153,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 144 eurot. Kohus jätab menetluskuludest riigi kanda ekspertiisitasud kokku summas 183 eurot, mis on 3 isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus, kes Nikolay Fursovile esitatud süüdistusega ei seondu, samuti jätab kohus riigi kanda joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 35 eurot, sest prokurör kohtuvaidluses loobus Nikolay Fursovit süüdistamast LS § 33 lg 2 p 1, LS § 70 lg 1, lg 2 p 5 nõuete rikkumises. 14 Asitõendid Asitõend – autobuss xxxx reg nr xxxx, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris (Narvas kordoni platsil aadressil Tiigi 9, Narva), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada registrijärgsele omanikule M Nile (isikukood xxxx). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus osas, millega Nikolay Fursovilt võeti

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus ja süüdistatavat kohustati loovutama juhiluba Maanteeametile.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada. 06.06.2019 kohtuotsus 1-18-7415 Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent jõustus osaliselt
3. septembril 2019 Tartu