← Eesti

1-18-3167/16

Obsah (5)§ 180§ 175§ 126§ 319§ 179

1-18-3167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019. a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3167 (kohtueelses menetluses 16230105734)

§ § 175, 178, 179, 180 lg 3, 3051, 306, § 309 lgt 3, 310, 311, 312 ning 313 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Tunnistada Oleg Pyerov KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Oleg Pyerov’i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (29.12.2016.a kuni 30.12.2016.a) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1-17-2357
  3. Valida Oleg Pyerov’i suhtes tõkendiks – vahistamine ning võtta Oleg Pyerov vahi alla istungisaalis ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 26.02.2019.a.
  4. Oleg Pyerov välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 1747 (üks tuhat seitsesada nelikümmend seitse) eurot; 

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. 5. Võttes aluseks

§ 180

lg 3 tuleb Oleg Pyerov’il tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas 3217 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 6. Asitõendid CD ja DVD plaadid – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

7. Asitõendite hoidlas olevad J P riideesemed – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist

§126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700010308 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-3167“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. I SÜÜDISTUS Oleg Pyerov on üldmenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikus 27.12.2016 kuni 28.12.2016 öisel ajal Harjumaal xxx oma endist abikaasat J P’t, lüües teda korduvalt, s.o vähemalt 5-8 korda käega näkku ja juustega kaetud peapiirkonda, põhjustades oma tegevusega eluohtliku tervisekahjustuse, s.o xxx. Trauma tüsistusena tekkis kannatanul xxx, millele lisandus elustamiskatse käigus xx. J P suri saadud vigastuste tõttu 28.12.2016 kell 16.58 sündmuskohal. Kannatanu surma põhjustas pea kinnine tömp trauma. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Oleg Pyerov kannatanule J P’le eluohtliku tervisekahjustuse. Eluohtliku tervisekahjustuse tõttu, mille Oleg Pyerov oli tahtlikult 2

(16)1-17-2357 kannatanule löökidega pea piirkonda tekitanud, põhjustas ta ettevaatamatusest kannatanu surma kuna J P suri saadud vigastuse tõttu 28.12.2016 kell 16.58 sündmuskohal. Seega pani Oleg Pyerov oma tahtliku tegevusega toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma. II TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED 2.
  1. Tõendid Kohus tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil vahetult üle süüdistatava Oleg Pyerov’i, tunnistajad M Si, A Mu, A M’i, M V’u ja N A ning ekspert A V, asub alljärgnevale seisukohale. 2.
  2. Kuriteokoosseis 2.2.
  3. Objektiivne koosseis KarS § 118 on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lõike 1 punktides nimetatud tagajärje põhjustamises. KarS § 118 lg 1 p 1, 7 näeb ette vastutuse seega tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Koosseisu objektiivne külg seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele KarS § 118 lg 1 punktides loetletud tunnusele. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Oluline on, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjsutuse iseloomust. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 3 kohaselt loetakse surm saabunuks, kui vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud: 1) peaaju kõigi funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või 2) vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine. Kehtiv õigus määratleb surmana ajusurma, mis saabub 10-15 minutit pärast südame seiskumist ning millest alates ei ole inimese teadliku elu taastamine enam võimalik. Kohtuotsuse tegemisel toob kohus esmalt kokkuvõtlikult välja kriminaalmenetluse käigus mitmete tunnistajate ning kahtlustatava enda poolt antud ütlused. Võttes arvesse, et seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine, analüüsib kohus kõigepealt, kas süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Seejärel analüüsib kohus, kas tervisekahjustuse ja koosseisuliste tagajärgede vahel on põhjuslik seos. 3
(16)1-17-2357 Tunnistaja A M andis 14.01.2019.a istungil ütlusi, mille kohasel sai ta J P’ga tuttavaks 18. aastat tagasi. 27.12.2016.a läks ta koos A M’uga J Pyerov’ile külla, viimase kutsel. Tunnistaja ei oska öelda, mis põhjusel teda J P juurde kutsuti ning märkis, et A M lihtsalt palus, et ta viiks ta sinna kohale. Kohale jõudes võttis neid vastu Oleg Pyerov, kes näitas, kuhu tuleb auto parkida. J P’at nägi ta esimest korda, kui nad olid üles II korrusele läinud. Üleval oli laud kaetud neljale inimesele, ning nad istusid lauda. Tegemist oli kahekordse elumajaga. Oleg Pyerov koos nendega ei tulnud, vaid lihtsalt näitas tunnistajale kuhu nad peavad minema. Tunnistaja istus laua ääres A M’u vastas, tema kõval oli J ning poole tunni pärast kui Oleg tuli istus ta A kõrvale. Oleg Pyerov ühines nendega hiljem, kuna tuli mingi Jeep ja ta käis nendel inimestel vastas. Enne kui Oleg Pyerov ühines nendega, ei olnud nad veel jooma hakanud, kuigi alkohol oli juba välja valatud. Laual oli viin ning tunnistaja tõi juurde konjaki, mida kõik hakkasid jooma. Õhtu jooksul ajasid nad kõik juttu ja tantsisid. J P kutsus teda õhtu jooksul 3 korda tantsima. Tunnistaja läks seejärel Oleg Pyerov’i juurde ja ütles, et äkki ta on armukade ja rohkem tunnistaja J P’iga ei tantsinud. Oleg ja J suhtlesid õhtu jooksul omavahel. Olegi suhtlus oli normaalne ning J ültes, et nad läksid lahku. Tunnistaja kuulis, kuidas J P rääkis A M’ule et nad lahutasid ning et ta peab kuskil teises majakeses elama. Tunnistaja ei märganud J Pl vigastusi, kõik oli korras. Jl olid seljas rohelist värvi sortsid, Olegil olid hallid püksid. Jl oli seljas lühikesed toas olemise püksid, sääred oli paljad. Tunnistaja jaoks lõppes pidu kella 00.30 ajal, ning ta jäi magama trepi kõrvale. Oleg Pyerov näitas talle oma tuba ning millised raamatud tal on. J tuba oli vasakul, Oleg’i tuba oli paremal. J tuba ta ei näinud. Magama minnes oli J Aga lauas. Tunnistaja öösel lärmi ei kuulnud. Hommikul kella 10 paiku ärgates äratas ta kohe A üles. A magas diivanil. Hommikul oli kristallklaasi killud põrandal ja laua peal. A palus hommikul, et ta tema jalast klaasikillu välja tõmbaks, mille ta oli jalga astunud. Koos A ja Olegiga hakkasid nad seejärel klaasikilde koristama. Klaasikilde oli kokku kuskil pool ämbrit. Lõhutud oli kristallnõud, pitsid ja taldrikud. Tunnistaja öösel nõude lõhkumise kohta midagi ei kuulnud. Hommikul Olegi käest küsides, kuidas need killud põrandale sai, vastas Oleg, et nad lõbutsesid natuke. A ei öelnud selle kohta midagi. Kella 13 paiku sõitis ta Aga Olegi ja J juurest ära. Oleg käitus sellel ajal normaalselt ning tema käitumine tundus võrreldes eelmise õhtuga samasugune. Kui tunnistaja küsis Olegi käest, kus J on, vastas Oleg, et ta puhkab. Rohkem tunnistaja J kohta ei küsinud. Kui ta küsis A käest, miks J ei olnud nägu näidanud hommikul, arvas A, et tal võib olla halb olla. Niipalju oli J talle öelnud, et mõned päevad tagasi nad lahutasid ja J tegi ettepaneku, et Oleg elaks teises majas. Kui tunnistaja istus lauas, oli J ja Olegi vaheline sõbralik suhtlus. Tunnistaja sai teada J surmast, siis kui Oleg helistas kella 17 paiku Ale. Sellejärgselt küsis tunnsitaja A käest, miks ta ei läinud Jt vaatama, et vett viia talle. Võibolla oli Jl tõesti nii paha. Tunnistaja arvas, et surm võis tekkida ülejoomisest, kuna nad jõid kõike segamini. Kui Oleg oleks olnud varasemalt agressiivne, võib-olla oleks ta siis teisiti mõelnud. Laua peal oli kaks 0,5 liitrist viina pudelit ning 0,5 liitrine konjak Belõi Aist. Vastates kaitsa küsimustele selgitas tunnistaja, et ainuke palve millega J Olegi poole pöördus, oli seotud koertele söögi andmisega. Tunnistaja hinnangul oli Olegi ja J vaheline suhtlus rahulik. Pigem oli J agressiivsem ning ta ei ole näinud, et Oleg oleks Jt löönud. Tunnistaja A M andis 14.01.2019.a istungil ütlusi, mille kohaselt tundis J Pt 20-25 aastat kindlasti. Ta oli läinud 27.12.2016.a J P’le külla viimase kutsel. See oli teine kord, kui ta J juurde sattus, kuigi J oli tema külla kutsunud tihti. Majja minnes viis J otse lauda, mis oli kaetud. Laud asus II korrusel ning nad istusid lauda kolmekesi. Tunnistaja ei tea, kas Oleg oli lauda oodatud või mitte. Laua taga istus tunnistaja koos Jga ühel pool, A oli kaeugemal nurgas. Tunnistajale tundus, et J tuju oli hea, ta oli hoolitsetud ning ta nägi esimest korda, et Jl olid huuled ka värvitud. Suhtles Jga telefoni teel tihti ning olin J elumuredega kursis. Viimasel ajal hakkas J kurtma, helistas tihti. J kaebas et Oleg petab teda. J elas petmist üle väga raskelt, ta armastas teda. Tunnistaja ei tea, kas J lisaks kaebamisele midagi ka lisaks tegi, et sellest üle saada. J nuttis kogu aeg ja oli surutud meeleolus. J jaoks oli Oleg kõik. Enne petmist elasid J ja 4
(16)1-17-2357 Oleg normaalselt. Õhtul istusid nad lauda kolmekesi ning hiljem liitus Oleg. Oleg istus tema ja J vahele. Tunnistaja ei mäleta, et J või Oleg oleks omavahel suhelnud. Laua taga olles tarvitasid nad alkoholi. Tunnistaja sõnul ei joonud palju ning ta ei näinud, et keegi oleks laua taga purjus olnud. Laual oli pudel viina ja pudel konjakit, isegi šampus jäi sinna. Õhtu möödudes nad istusid ja sõid. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis A Jga ning tema oli omaette. Ta ei mäleta kas muusika mängis. Tunnistaja sõnul on tal mäluga kõik korras ning sellest õhtust midagi mäletab ja midagi ei mäleta. Peo lõppedes hakkasid J ja Oleg omavahel vaidlema. J ütles Olegile, et kasi minema. Oleg ütles vastu, et ole vait. Peo jooksul oli J ja Olegi vahel pingelised suhted. Pidu lõppes selliselt, et keegi hakkas midagi viskama, midagi lendas. Viis minutit oli tulevärki, lausa sõda ja ma ültesin, et kas te läksite hulluks. Seejärel võttis J peast kinni ja läks ära, kaugemale. Kõik käis nii kiiresti, ei saanud aru, kes kelle pihta loopis, mis toimus. Tunnistaja sõnul viskasid J ja Oleg nõudega. Nõudeks oli taldrik, vaas, salatikauss. Peale tülitsemist pidu lõppes. Selle järgselt hoidis J peast kinni ja läks kaugemale, magamistoa poole. Kui J lahkus, küsis tunnistaja Olegi käest, kuhu J läks. Oleg vastas et magama. Seejärel ütles ta Olegile, et viimane talle vett viiks. Oleg vastas, et ta pani Jle teki peale ja ta magab. See oli enne magama minemist. Ta ei tea kuhu Oleg läks. Võib-olla läks Aga välja, sest seal olid koerad. Enne magama minemist tuli Oleg veelkord tuppa. Oleg ütles, et J magab. Tunnistajale tundus Oleg rahulik. Õhtu jooksul käitus J Olegi suhtes agressiivselt. J ei tahtnud, et Oleg istuks lauda. Oleg reageeris sellele vaikselt, rääkis midagi vastu. Peale seda, kui Oleg J maha jättis, on J olnud agressiivne, kaebas ja nuttis. Tunnistaja ei ole varasemalt kunagi näinud, et J ja Oleg oleksid omavahel kakelnud. Olegi ja J vahel on olnud sõnalist agressiivsust. Tunnistaja heitis diivanile magama ning võttis kanget uneravimit. Hommikul ärkas tunnistaja ise üles. Seejärel tuli tuppa Oleg. Oleg võttis laudlina koos kupatusega ja viis selle verandale. Eelmine õhtu oli tunnistaja klaasikillu peale astunud. Oleg pakkus kohvi, peale mida nad sõitsid ära. Hommikul tunnistaja alkoholi ei tarvitanud. J juurest lahkusid nad lõuna paiku. J teisel päeval üles ei tõusnud. Kui ta Olegi käest küsis, siis ta sai vastuseks et J magab. Tunnistajale tundus kahtlane, et J ei tulnud neid ära saatma. Kui olin koju jõudnud, helistas Oleg ning ütles, et meil on häda, J on surnud. Tunnistaja ei oska öelda, miks Oleg nii ütles. Tunnistaja ütles Olegile, et viimane kutsuks kiirabi, mille peale Oleg oli vastanud, et kriminalistid juba töötavad siin ja sellega kõne lõppes. Vastates kaitsja küsimustele märkis tunnistaja, et ta ei näinud et Oleg oleks Jt löönud. Tunnistaja M V andis 14.01.2019.a ütlusi, mille kohaselt tunneb ta Jt ja Olegi alates 2006. aastast. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtlesid nad varem perekonniti aga viimased 2 aastat suhtles ta ainult Jga. Nad olid Jga lähedased sõbrannad. Kaks aastat enne J surma toimus J elus muutus, Olegil tekkis uus naine kellesse ta oli väga armunud. J ja Oleg olid kaua koos elanud, 25. aastat ja J elas seda väga üle, kannatas. J võttis alla peaaegu 30 kilo ja sõi esimesed pool aastat rahusteid. Üldiselt oli J meeleolu kõikuv, olenes mis kodus toimus. Pikalt üksi olles kannatas ta väga. Prokuröri küsimusele vastates, kas J oma muret ja stressi ka alkoholi tarvitamisega leevendas märkis tunnistaja, et mitte alati aga mõnikord ikka. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta pidevalt Jga koduse elu kohta. Enne surma oli J jõudnud ilmselt otsusele, et nad ei hakka koos elama. Enne seda oli J paanikas, et kellel teda on vaja ja kuidas ta hakkab elama. Tal olid suured plaanid, ta tahtis elada. Ta tahtis teha plastilist operatsiooni ning panna hambad. J ja Oleg lahutasid detsembris oma abielu. J oli öelnud, et Olegile oli kirjutatud 30% ühisvarast. J ja Oleg elasid ühe katuse all aga mõnikord, kui J ajas Olegi minema, siis Oleks läks teise majja. J suhtlus Olegiga viimasel ajal oli nagu lainetena. Vahel suhtlesid normaalselt, vahest olid vastastikused etteheited. Tunnistaja ütluste kohaselt J ja Oleg ei kakelnud ega peksnud omavahel. Võis olla tõuklemist ja karjuti üksteise peale. J on võib-olla paar korda Olegile kallale läinud, kui Oleg ei ole ära läinud, kui J on seda palunud. Tunnistaja ütluste kohaselt on Oleg ühel korral läinud füüsiliseks, kui J helistas ja ütles, et ta Oleg lõi teda. Üldiselt oli J ja Olegi vahelised tülid verbaalsed. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis J, et 27.12.2016.a tulevad külalised. Tunnistaja on ka ise varem seal talus pidudel käinud ja ka seal ööbinud. 5
(16)1-17-2357 Suurematel üritustel on ka napsu võetud. Jl oli süda haige. Kui õhtul on pidu olnud, tõusis ta põhimõtteliselt koos teistega hommikuti aga oli ka juhtumeid, kui J tundis ennast halvasti. Siis ta võttis tabletti ja läks oma tuppa raamatut lugema. 27.12.2016.a toimunud üritusest rääkides, märkis J, et talle tulevad külalised. J tahtis, et Oleg läheks teise majja, kui külalised tulevad. Jl oli selliseid hetki, et ta ei tahtnud näha Olegi. Prokuröri küsimusele, milline J stressi või pingetaluvus viimasel ajal oli, palju ta suutis kannatada kui teda õrritada märkis tunnistaja, et vahest ei pööranud J üldse tähelepanu, vahest võttis koos naljaga, aga vahest pisarad ja vahest hüsteerika. Alkohol mõjus talle sõltuvalt tujudest. 28.12.2016.a kella 17.30 paiku helistas M S ja ütles, et J on surnud. Küsimuse peale mis juhtus, ning kas südamega juhtus midagi, ta vastas ei. Hiljem helistas Oleg ja ütles samuti, et J suri. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas tal hüsteerika, kuna ta sai aru et see ei olnud südamest ja ta ütles Oleg Pyerovile, et tema tappis J. Selle peale ütles Oleg, et sa oled hulluks läinud ja pani toru ära. Jga koos puhkusel olles rääkis J, et ta hakkas viimasel ajal Olegi kartma silmades oli nii palju vihkamist ning J kartis, et Oleg tapab ta ära. Hiljem kuulis tunnistaja M Si käest, et Jl olid külalised ja oli kaklus. Kui M oli majja läinud, siis ta nägi, et kõik oli laiali loobitud, siis ta mõtleski, et midagi oli juhtunud. Seda kaklust, ei näinud keegi peale nende, kes seal kohapeal olid.
  1. detsembril sõitsid kõik sinna kohale, sõbrad ja sugulased. Püüdsime pilti taastada Olegi ütluste järgi. Oleg ütles, et ta mäletab väga halvasti. Olegi sõnade kohaselt tema Jt ei puutunud ning ta oli nii purjus, et ta ei mäleta, kas J võis kukkuda ja ennast millegi vastu ära lüüa. Oleg oli öelnud, et ta käis toas vaatamas, et J magab, ja ei tahtnud teda äratada. Oleg ütles, et ei julgenud teda äratada, et ärkab ja hakkab jälle skandaal. Tal oli selline tunne, et ta magab. Oleg ütles, et ta magas ja norskas. J ei olnud alkohoolik. J võis võtta kui olid pühad, mingi pidu, mingi stress aga mitte mingil juhul ei saa öelda, et ta oli alkohoolik. Tunnistaja ütluste kohaselt käis Oleg tööl ning neil oli Jga ühine rahakott. Vastates kaitsja küsimusele märkis tunnistaja, et J ja Oleg lahutasid alles
  2. aastal, mitte kaks aastat varem, sest nad ei suutnud vara jagada. J ei andnud Olegile lahutust enne, kui on notari poolt kinnitatud vara jagamine. Konflikt seisnes vara jagamises selles, et J palus, et Oleg läheks minema, pakkus variandiks korterit, aga Oleg ei olnud nõus ja ta tahtis kõike jagada. Maja oli soetatud enne kui tunnistaja tutvus nendega. Tunnistaja ei ole varem kunagi A Muga kohtunud, samuti ei ole viimane tunnistajale kunagi helistanud. Tunnistaja ütluste kohaselt võis olla see 2015 aasta, kui J talle helistas ja ütles, et Oleg oli teda löönud. J ja Oleg vestlesid omavahel ja vastastikku hakkasid solvangud. J midagi ütles ja Oleg lõi. Küsimuse peale miks J ise ei läinud elama teise majja või teise kohta vastas tunnistaja, et kuivõrd Oleg leidis endale uue naise, on tal teine elu ja minema peab Oleg. Olegi suhted uue naisega algasid
  3. aastal ja kestavad senini. Tunnistaja M S andis 14.01.2019.a istungil ütluseid, mille kohaselt elab ta xxx koos Olega Pyerov’iga, erinevates majades. Majade vahe on umbes 100 meetrit või natukene rohkem. Kaugelt on näha maja akendesse, kuid ei ole näha mida naaber teeb. Samuti ei ole kuulda, kui naabermajas karjutakse. Olegi ja Jga olid tal head suhted, suhtlesid igapäevaselt. Enne J surma muutus Olegi ja J vaheline kooselu, nad lahutasid. Suhted muutusid juba varem, enne lahutust. Muutuste põhjuseks oli see, et Olegil oli naisterahvas ja Jl oli ka sõber. Viimasel aastal (2016.a.) suhtlesid nad nendega pidevalt, nende erimeelsused ei seganud,.Külas käisid iga päev, mõni päev ka mitu korda. Viimasel ajal ei olnud neil omavahel mingit suhtlust. Jagasid üksteisele korraldusi, usalduslikke suhteid ei olnud. Konkreetseid tülisid ei näinud aga pinged olid küll, ei suhelnud enam nagu normaalsed inimesed. Olegil kriimustusi või vigastusi näos ei ole näinud. Jl oli üks kord ammu sinikas, tükk aega enne
  4. aastat. Tunnistaja ei oska öelda, kui palju J napsu võttis, ei ole koos joonud. Tunnistaja ütluste kohaselt Jle võtta meeldis ning tema hinnangul jõi J veini. Kui J oli joonud, siis ta oli tavaliselt lõbus. Oleg võttis varem väga vähe napsi aga praegu ei tea. J rääkis, et 27.12.2016.a tulevad talle külalised. J nimetas nimesid, kes külla tulevad, aga tunnistaja ei teadnud neid. Tunnistaja ei näinud külalisi, kuna ta oli sel ajal 6
(16)1-17-2357 tööl. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta J surmast teada 28.12.2016.a kella 15-16 paiku, kui Oleg tuli ja ütles, et Jl on paha ja et ta kutsus kiirabi. Kui tunnistaja sinna läks, oli kiirabi seal ning teda ei lastud tuppa, kus J oli. Oleg ei rääkinud, miks Jl halb oli või mis oli juhtunud. Oleg oli endast väljas, nuttis ja vappus, ei saanud midagi rääkida. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta, kui arst küsis, miks Jl oli üks pool näost sinine ja Oleg vastas, et tema ei tea. Oleg ütles, et tema ei ole Jt puutunud, ta ainult kaitses ennast tema eest. J oli kuskil 178 cm pikk ja nad on Olegiga ühepikkused ja ühes kaalus ka viimasel ajal. Pärast J surma jäi Oleg xxx üksi elama. Ekspert A V andis 15.01.2019.a istungil ütluseid, mille kohaselt viis tema eksperdina läbi surnu, J P lahangu ja ekspertiisiaktid on tema poolt allkirjastatud. Ekspert kinnitab seda arvamust, mis on kahes aktis kirjas ja jääb selle arvamuse juurde. Kaitsja küsimustele vastates märgib ekspert, et J Ple tekitatud trauma oli tekitatud piiratud pinnaga esemega, näiteks rusikad või muu esemega. Muu ese on lihtsalt analoogiline ese. Kaitsja küsimusele vastates märgib ekspert, et tegemist ei saa olla trepiastmega, see peab olema rusikaga analoogiline ese. Rusikas sobib väga hästi, aga trepiaste ei sobi. Ese peaks olema ilma servadeta olema ja ilma võib olla niisuguste selgete kontuurideta ja piiratud pinnaga. Lauanurk ei sobiks aga näiteks sobiks jalakand, küünarnukk, jalanõuta jalakand aga mitte kingakonts. Ajavahemik mitu tundi võis J P teadvusel olla peale trauma tekitamist ei ole täpselt määratav, kuid see võib olla tundidega mõõdetav. Ekspert arvates ei oleks J P peale traumat saanud telefoniga rääkida. Kaitsja küsimuse peale, kuidas J P uriinist leitud selline ravim nagu Tsyklopetiin mõjutab vereringlust, märkis ekspert, et see on vere hüübimist mõjutav vene päritoluga ravim, mida ilmselt kasutatakse siis vere vedeldamiseks ja see kahtlemata soodustab verevalumite teket ja arengut, et need tekivad nagu kergemini. Eksperdi ütluste kohaselt ei oleks võinud ajukõvakelme alune verevalum süveneda elule kriitilise piirini isiku elustamisel. Ekspert täpsustab seoses ravimiga, et kõvakelme alune tekib tegelikult kõvakelme ja pehmekelme vaheliste sildveenide rebendite tagajärjel ja selle ravimi manustamine nüüd selle rebendi teket küll ei mõjusta. Et see ravim siin antud juhul ilmselt rolli selles plaanis ei mängi, et kui nüüd isik oleks ruttu haiglasse sattunud, et siis see, et seda ravimit on manustatud, oleks võinud mingit negatiivset mõju avaldada, aga kuna ta mingit abi ei saanudki ja see veri ikkagi voolas vabalt nii nagu ta voolab, siis olulist mõju siiski ei saanud olla. Kaitsja küsimuse peale, kuidas see ravim võiks mõjutada koosmõjus alkoholiga, märkis ekspert, et siin olulist mõju ei olnud, et tavaliselt selle grupi ravimid koos alkoholiga ei mõju. Samuti ei oma otsesest koostoimet alkoholiga diclofenac. Tegemist mittesteroidse põletikuvastase ravimiga ja ei toimi otse närvisüsteemi, vaid ikkagi toimib põletikku ja valu vaigistavalt. Peale traumat oleks olnud vaja kiirabi kutsuda, kui juba oli näha, et on teadvuse häired ja oksendamine ja kõik muu. Hea tava kohaselt nii tehakse, kas sellest abi oleks olnud või mitte, seda ennustada ei ole võimalik. Ei ole võimalik, et isik oleks saanud ise kukkudes peaga vastu oma põlve selliseid vigastusi. Vastates prokuröri küsimisele, märkis ekspert, et teadvuse häired võivad avalduda ebaadekvaatses kõnes aga ka lamavas asendis väljenduda, et see ampluaa on väga lai. Põhimõtteliselt nii kui on näha, et inimene ikkagi adekvaatne ei ole, tuleks talle üldiselt kiirabi kutsuda. Oksendamine on juba päris tõsine sümptom ajutrauma puhul, et see võikski juba viidata sellele tursele või mingile tõsisemale mahulisele probleemile või millele iganes sellisele. Eksperti ütluste kohaselt, ei saa määrata ega välistada, et pärast esialgselt traumat, kus on 5-8 jõurakendamispunkti olnud, et see kannatanu oli võimeline liikuma ütleme lühikest maad punktist A punkti B, alla 10 meetri. Ei saa välistada, ka et kannatanu võis liikuda ja isegi öelda seosetuid lauseid. Kiirabi on siin kohale jõudnud niisuguses olukorras, kus esines hingamisseiskus. Ainus põhjus, miks seda elustamist alustati, tundub olevat see, et keha oli soe, aga ühtegi elumärki selle tegevuse käigus ei tekkinud. Üritati teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaaži ja ilmselt ka siis defibrilleeriti, üritati seda südant käivitada, sest olid need defibrillaatori plaatide verevalumid ka rindkerel, aga ühtegi elumärki ei tekkinud. Koomas oleva isiku kehaasendit saab teine isik muuta, kas ta püsima jääb, sõltub kuidas ta selle asendi tasakaalustab, kooma tähendab ikkagi, et on teadvuse häire ja 7
(16)1-17-2357 sellest äratada ei ole võimalik. Küsimuse peale kui koomas olevat isikut üritada äratada, teda patsutada ja hüüda nime, kas on võimalik, et nii-öelda see lõrisev hingamine muutub teistsuguseks helitooni poolest märkis ekspert, et see patsutamine küll sellele ei mõju, et see lõrisev hingamine näitab seda, et hingamisteed ei püsi hästi lahti, et see lihastoonus on juba langenud, et kehaasendi muutmine võib seda näiteks külili keerates küll mõnevõrra teiseks teha, aga põhimõtteliselt see kui juba hingamisteed lahti ei püsi, näitab ka kooma sügavust. Kui hingamisteed juba lahti ei püsi, siis ei ole surm ka kaugel ja näiteks kiirabi peab sellised patsiendid intubeerima, et sellest tekib hapnikupuudus kehas ja niimoodi see surm saabubki. Valged laigud surnu selja peal on pind, millele ta toetus. Koolnulaigud tekivad meil selletõttu, et veri raskusjõu mõjul valgub siis sinna all asetsevatesse alguses veresoontesse, seejärel immutab ka koed läbi, aga seal nendel kohtadel, kus on nagu vastusurve, et sinna see veri ei lähe, sest veresooned on kinni surutud, et seda see tähendabki, et see on lihtsalt kõige väljaulatuvama osa peal see valge laik. Vastates kaitsja küsimusele märkis ekspert, et inimesel on raske vahet teha, et kas inimene on väga purjus või täiesti teadvuseta. Tunnistaja N A andis 15.01.2019.a istungil ütluseid, mille kohaselt on Oleg Pyerov tema väimees. Tunnistaja ütluste kohaselt, tunneb ta Olegi ainult heast küljest, tema jaoks oli ta väga hea ja arvab, et tütre jaoks ka. Tunnistajale ei olnud teada, missugused suhted Olegi ja J vahel olid. J ei ole kunagi rääkinud, et Oleg oleks tema suhtes olnud agressiivne. Viimase aasta kohta ta ei tea. Ei ole kunagi näinud Jl kehavigastusi või traumasid. Jl oli 2015 või 2016 aastal käeluu katki kukkumisest. Jalaluumurru kohta tunnistaja samuti midagi ei tea. Tunnistaja ei ole näinud, et Oleg oleks Jt löönud. J ei ole kuangi elu raskematest asjadest rääkinud. Tunnistaja ütluste kohaselt elas ta 10 aastat nende juures talus, siis oli kõik hästi. Kui J ei ole teda armastanud, poleks päevagi koos elanud, tugevalt armastav suhe oli. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole J talle lahutusest midagi rääkinud, sellest sai teada peale tragöödiat. Võimalik et terviseprobleemide tõttu ei rääkinud J oma muredest. Süüdistatava Oleg Pyerov 15.01.2019.a istungil antud ütluste kohaselt tutvus ta J P’ga tööl 1992 või 1993 aastal. Alates 1997. aastast hakkasid koos elama, peale seda abiellusid. 2000 aastal ostsid talu xxx. 27.12.2016.a asus süüdistatav talus ja tegeles külaliste vastuvõtmisega. Tol päeval pidid tulema üks seltskond puhkama. Nad teenisid sellega lisa, et üürisid sauna välja. J juurde pidid ka külalised tulema, Š ja A. J suhtles tihti Šga. Š on A M. Õhtul peale kella viite tuli seltskond, kes rentis sauna ja samal ajal ka A ja A. Süüdistatav võttis külalised vastu, tegi värvad lati ja pani koerad kinni. Süüdistatav saatis A ja A maja ukseni ning kutsus J välja. Süüdistatav läks teise seltskonna juurde tagasi, kes tulid sauna. Siis kui inimesed olid ära majutatud, läks süüdistatav suurde majja, pool tundi umbes hiljem kui A ja A oli majja läinud. Majja jõudes istusid kõik ümber laua. J ütles, et tule istu laua, kõik juba ootavad sind. Seejärel võtsid alkoholi, vestlesid ja sõid. Lauas istusid A, tema vastas A, J ja tema. Alkoholist oli laual pudel konjakit ja pudel viina. Konjak oli 0,5 liitrit ja viin vist 0,7 liitrit. Süüdistatav võttis alkoholi. Laua taga oli tavaline õhkkond, erinevatel teemadel rääkisime. Tuju oli sel päeval tavaline, ei olnud väga pidulik sellepärast, et saunas olid külalised ja tema jaoks oli tavaline päev. Jl oli samuti tavaline tuju, ta tahtis lihtsalt suhelda. Laua taga istusime kella kaheteistkümneni. J pani muusika käima, seejärel tantsisime, laulsime, vahepeal käis väljas koerte juures, siis käis vaatamas teisi külalisi seal saunas. Seejärel läks J agressiivseks tema suhtes, tihti kui ta oli joonud, oli ta alguses lõbus ja siis muutus agressiivseks. J agressiivsus väljendus solvamises. J ütles, et ma pole mitte keegi, et ma olen tema ori, ainult tööline ja ebatsensuursed sõnad. Ilma alkoholita saime me kõik küsimused ja probleemid lahendatud rahulikult ja normaalselt. Kui J tarbis alkoholi, siis ta enam ennast ei kontrollinud. Peale verbaalset rünnakut ta ründas mind laua taga rusikatega, oli sõimlemine sõnadega. J ei lõpetanud solvanguid ning viskasin viskas pitsi maha põrandale. Tegin seda selleks, et J aru saaks ja lõpetaks. J läks selle peale aga veel hullemaks ja hakkas nõudega loopima. Alguses 8
(16)1-17-2357 pitsid, siis taldrikud ja siis juba salatikauss koos salatiga. Süüdistatav pead tabas ka kild. Seejärel üritasin Jt toolile istuma panna, kuna ta oli päris kõvasti joonud ja ta ei seisnud jalul. J või viina ning enne seda Samagoni, mille ta tõi garaažist. Ad siis enam lauas ei olnud. Laua ääres oli Š, kes käis mitu korda laua juures. Süüdistatav ei ole ise J suunas nõusid visanud. Nõude viskamise ajal A karjus, et mis te teete. Seejärel käis süüdistatav vahepeal väljas. Ülesse tagasi tulle jätkus süüdistatava ründamine rusikate ja jalgadega. J ei rahunenud maha, karjus ja sõimas edasi. J ründed olid periooditi, kord köögis, kord laua juures, koguaeg oli agressiivne. Süüdistatav ei lasknud ennast peksta, hoidis J käest kinni, tema aga lasi käes ja jalad käiku. Jl olid tol õhtul villased sokid jalas. Kui süüdistatav tuli trepist ülesse teisele korrusele, siis J seisis kamina juures ning järjekordselt hakkas ründama. Süüdistatav haaras tema randmetest kinni. Seejärel liigutasin kätega J endast eemale, kuid J jätkas ründamist, togis jalgadega. See kõik toimus kamina juures, diivani ja kamina vahel. lükkasin Jt kogu aeg tugitooli poole, et saaks teda sinna istuma panna. A ja A olid diivanil, see toimus ühes ruumis. Diivan, kus magas A, see oli meeter-poolteist kaminast ja see diivan, kus A oli, oli kuskil 5 meetrit eemal kaminast. A ja A ei üritanud konflikti vahele sekkuda. Juba alguses, kui toimus sõnelus, nad tõmbusid kõrvale. Kokkupuute käigus Jga sõnelus jätkus. Kokkupuude kamina juures lõppes sellega, et panin J tugitooli istuma ja läksin ise alla, et eemalduda kokkupuutest. Tahtis eemalduda, sest vastasel juhul hakkaks J uuesti ründama. Kui J kuulis, et tulin uuesti II korrusele, siis ta karjus, et sa lõid, sa lõid mind. Läksin seejärel oma tuppa, panin ukse lukku ja heitsin magama. Hommikul kella 10 paiku ärgates läksin suurde tuppa. Š (A) oli laua juures ja korjas klaasikilde kokku. A ärkas natuke hiljem. Koos Šga hakati nõude kildusid koristama. Esmakordselt märkasin, et Jt ei ole, kui nägin, et Š koristas. J tuppa vaadates oli J põrandal. Selliseid momente on varem veel olnud, seega eriliselt ei üllatanud. Kui J oli joonud ennast täis, ta võis magada ka esimesel korrusel, all trepi peal või ka saunas, need olid sellised hetked, kui ma vaatasin hommikuti, kus ta on. Ma ei hakanud teda üles upitama, ma panin talle padja pea alla, teki peale, äratama ei hakanud. Ei hakanud Jt äratama, sest varasem praktika on selline, et kui ma oleks hakanud teda üles äratama, siis J oleks jälle agressiivne olnud minu vastu. Nägin J näos sinikat, aga seisund oli selline, et lebas nagu tavaline purjus inimene hommikul. Seejärel tõin klaasi vett, mille panin põrandale. Sealt edasi koristasime ja panime nõud ära. Käisin väljas koerte juures. A ja A istusid laua juures. J toa uks oli lahti, pooleldi avatud. A ja A sõitsid peale kella kahte päeval koju. Peale seda, kui külalised olin ära saatnud otsustasin J üles ajada. See oli peale kella kahte. Hakkasin teda enda poole püsti ajama ja sain aru, et midagi on juhtunud. Seejärel helistasin häirekeskusesse 112. Kiirabi saabumiseni olin kogu aeg tema kõrval, telefoni teel selgitati, mida pean tegema. Kui kiirabi auto tuli võtsin nad vastu sest pidin koerad kinni panema. Juhatasin kiirabi tuppa ja siis jooksin M juurde ja ütlesin, et kutsusin kiirabi ning läksin siis tagasi majja. Vastates prokuröri küsimusele kas ta lõi 27-nda ööl vastu 28.12.2016.a märkis süüdistatav, et ta ei ole Jt löönud ja ta pole teda mitte kunagi elus löönud. Eelneva põhjal leiab kohus, et vaidlus puudub selles, et süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime xxx. Seda tõsiasja kinnitavad nii tunnistajate poolt antud ütlused kui ka 28.12.2016.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Sündmuskoha vaatlus teostati aadressil xxx. Maja teisel korrusel vasakpoolse magamistoa põrandal oli J P surnukeha. Surnukeha oli selili asendis, jalad sirged, käed vastu maad. Surnukeha jalas olid halli värvi spordipüksid ja villased sokid. Surnukeha seljas oli halli värvi (komplektne spordipükstega) sprodijope, valget värvi särk õlapaeltega ja rinnahoidja. Surnukehale oli kinnitatud erinevates kohtades meditsiinilised kontakid, mõned neist ühendatud juhtmetega. Vasaku sulma all, vasaku sarna kohal ja lõual verevalumid. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskusele 28.12.2016.a kell 15.53 tehtud kõnesalvestise faili, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja tunnistajate poolt antud ütlused tõendavad, et süüdistatav viibis sündmuskohal aadressil xxx, süüteo toimepanemise hetkel 9
(16)1-17-2357 27.12.2016 kuni 28.12.
  1. Süüdistatav on ka ise kinnitanud, et viibis ajavahemikul 27.12.2016 kuni 28.12.2016 xxx. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt (koos fototabeliga kriminaalasjas 16230105734) viidi 30.12.2016.a läbi uuring xxx, eesmärgiga täpsustada kohapeal kahtlustatava Oleg Pyerov ütlusi J P’ga toimunu kohta ajavahemikul 27.12.2016-28.12.2016.a. Süüdistatava kirjeldas, et laua taga istus ta J kõrval. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas J kasutama jõhkramaid väljaütlemisi, kasutas ropp- ja sõimusõnasid. J solvas teda, oli ebamugav külaliste ees. Seejärel võttis süüdistatav viinapitsi ja viskas selle vastu põrandat ning ütles, et aitab juba ja lõpeta ära. Vastuseks lennutas J talle taldrikuid ja nõusid vastu. Nõude loopimine toimus laua juures. Alguses istusid, pärast seisid püsti. J püüdis juba laua juures käte ja jalgadega rünnata. Süüdistaav ei osanud öelda kui kaua konflikt kestis, sest ta oli vahepeal ära läinud alla korrusele tualetti, et välitida J poolt ründamist. Süüdistatav sai killuga vastu pead ning näpust tuli verd. Kõik eelnev võis toimuda kella 23-24 vahel. Järgmine konflikti episood leidis aset kamina juures. J asus uuesti kätega vehkima. Süüdistatav ei lubanud Jl teda lüüa. Kuna J oli väga purjus, hoidis süüdistatav J randmetest kinni, kuna ta võis kukkuda. Seejärel näitas süüdistatav milliseid liigutused toimusid tema ja J vahel. Protokolli videosalvestuse kohaselt hoidis süüdistatav J P kätest kinni ning samaaegselt teda tõrjudes lõi süüdistatav J Pt mitmel korral näo piirkonda. Antud tegevus toimus kamina ees. Seejärel lükkas süüdistatav J P tugitooli peale istuma ning seejärel lahkus tema juurest. Uurimistoimingut läbiviinud uurija küsimuse peale kas ta seal samas (kamina juures) tekitas J P’le üks-kaks lööki vastas süüdistatav järgmiselt: „Mäletan, et jah, lõin teda siin samas. Löökidest, ei, ta ei kukkunud“. Kui J jäi tugitooli peale istuma, lahkus süüdistatav tema juurest. Kuivõrd süüdistatava poolt ütluste ja olustiku seostamise protokollis ning 15.01.2019.a istungil antud ütluste vahel on ebakõla, analüüsib kohus ütluste usaldusväärsust. Nagu eelpool märgitud, tunnistas süüdistav ütluste ja olustiku seostamise protokollis, et tekitas J P’le 1-2 lööki. Vastates 15.01.2019.a kohtuistungil prokuröri küsimustele, märkis süüdistatav, et tema ei ole J Pt löönud. Seega on süüdistatava O. Pyerov’i poolt antud kohtueelses menetluses antud ütlused selges vastuolus kohtumenetluses antud ütlustega. Riigikohtu praktika kohaselt, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (RKKKo 3-1-1-131-13). 15.01.2019.a toimunud kohtuistungil kohus küsis süüdistatava O. Pyerovi käest ka selgitusi ütluste erisusele, kuid viimane ei suutnud ütluste lahknevust arusaadavalt ja mõistuspäraselt selgitada. Võttes arvesse isiku elukogemust, ütluste ja olustiku seostamise protokollis antud ütluste detailsust ning teo toimepanemise asjaolude vahetut tajumist hindab kohus süüdistatava O. Pyerovi poolt 15.01.2019.a kohtuistungil antud ütlused, osas milles ta väidab, et ei ole O. Pyerov’i löönud, ebausaldusväärseks ning jätab need osaliselt tõendikogumist välja. 15.01.2019.a kohtuistungil antud ütlused muus osas hindab kohus usaldusväärseks, sest need riimuvad suures osas teiste tõenditega. Süüdistatava ütluste ja olustiku seostamise protokollis antud ütluseid, mille kohaselt ta lõi J Pt kinnitab ka surnu ekspertiisiakt nr 16E-PõS0064/
  2. Ekspertiisiakti kohaselt oli surma põhjus pea kinnine tömp trauma xxx. Trauma tüsistusena tekkis xxx, millele lisandus elustamiskatse käigus xxx. Eksperdi hinnangul arvestades pea piirkonna vigastuste iseloomu, morfoloogilisi iseärasusi ja paiknemist, võisid vigastused olla tekitatud korduvates löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika vms esemega), 10
(16)1-17-2357 kusjuures jõu rakenduspunkte pea piirkonnas on vähemalt 5-
  1. Värsked nahaalused verevalumid paremal õla- ja küünarvarrel ning labakäel ning vasakul õlavarrel ja labakäel võivad olla tekitatud nii korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud esemetega kui ka löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Surnu ekspertiisiakt nr 17E-PõT0004 kohaselt oli ekspertiisiülesanne leida vastus küsimustele, kas J P surnukehal avastatud tervisekahjsutused võisid olla tekitatud kukkumisest tema kasvu kõrguselt vastu parketiga kaetud põrandat; kas on võimalik J P surnukehal olevad tervisekahjustused tekitada kahtlustatava ülekuulamisel kirjeldatud viisil; kas on võimalik J P surnukehal olevad tervisekahjustused tekitada kannatanule raputamisel vastu kamina riiulit nii nagu näitas O. Pyerov tema ütluste seostamisel? Ekspert leidis, et selliste vigastuste tekitamine löökidest või kukkumistest vastu laia või suurt kõva tömpi pinda (näiteks parkettpõrand) ei ole tõenäoline. J. P surnukehal pea piirkonnas olevad vigastused võivad olla tekitatud kahtlustatava O. Pyerovi ülekuulamisel kirjeldatud viisil, kuid lööke näkku ja juustega kaetud peanahale kõvadetömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika vms esemega) on olnud vähemalt
  2. Nagaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla tekitatud nii korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, võimalik, et O. Pyerovi ülekuulamisel kirjeldatud rüseluse käigus. Pea piirkonna vigastuste tekitamine kannatanu raputamisel vastu kamina riiulit nii, nagu näitas O. Pyerov ütluste soestamisel ei ole võimalik, kuid ei saa välistada võimalust, et vigastused vasaku õlavarrel võivad olla tekitatud löökidest/paiskumisest vastu kamina riiulit või mõnda muud analoogilist eset või pinda. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud fototabelist (29.12.2016.a) on näha, et O. Pyerovi paremal käel marrastusi ja sõrmede kergemaid vigastusi. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on seega kohtu hinanngul tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi J P’t peapiirkond, mille tagajärjel tekkis peaajuturse koos sekundaarse verevalumitega ajutüves. 2.2.
  3. Põhjuslik seos ja tagajärg Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (oht elule ja kannatanu surm) on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-156-13 p-s 11 öelnud järgmist: Kolleegium märgib, et lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajaliku tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada. Kui süüdistatav poleks löönud kannatanut peapiirkonda, mille tagajärjel kannatanul tekkis peaajuturse koos xxx, siis poleks kannatanul tekkinud oht elule ja poleks kannatanu surnud. Kohtu hinnangul on süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel on põhjuslik seos ilmselge, sest ilma süüdistatava teota poleks tagajärge saabunud. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kannatanu surm saabus löökidest peapiirkonda. Lisaks naturalistlikule kausaalsusele tuleb tuvastada, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumit on Riigikohus selgitanud kohtuasjas nr 3-1-1-102-16 p-s 9, leides järgmist: Nimetatud objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes (pikemalt vt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 266). Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või 11
(16)1-17-2357 tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et näiteks olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-29-15, p 11.3). Käesolevas kriminaalasjas kutsus süüdistatav kannatanu löömisega esile ohu saabunud tagajärje realiseerumiseks. Objektiivsele kõrvalseisjale on selge, et mitu korda tugevalt vastu pead lüües võib inimene saada raskelt vigastada. Ohtu elule või surma saabumist korduvalt peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimist kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Korduvalt peapiirkonda löömise ning selle tagajärjel tekkinud verevalumitega, mis võivad põhjustada ajuturset ning verevalumeid ajus, ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimist kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Seega saab väita, et üldise elukogemuse põhjal saab pidada võimalikus ja tõenäoliseks, et isikut mitmeid kordi peapiirkonda lüües võib vallandada just sellise kausaalahela, mis päädib ohuga elule või kannatanu surmaga. Ekspertiisiakt tõendab, et kanntanu surm saabus justnimelt korduvatest korduvates löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika vms esemega), mille tagajärjel tekkis peaajuturse koos xxx, millele lisandus elustamiskatse käigus xxx. Kohtu hinnangul suurendas ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes ka süüdistatava käitumine pärast kannatanu löömist. Nimelt on süüdistatav andnud ütlusi mille kohaselt peale konflikti J P’ga lahkus ta oma tuppa. Hommikul kella 10 paiku ärgates, läks süüdistatav kannatanu magamistuppa ning avastas et viimane on põrandal pikali. Süüdistatav asetas J P pea alla padja, asetas peale teki ning tõi klaasi vett, mille asetas tema kõrvale maha. Järgmine kord kui süüdistatav kannatanu olukorda kontrollima läks oli alles kell 14 paiku peale lõunat. Sellise teguviisiga suurendas süüdistatav ohu realiseerumist saabunud tagajärjes, sest vigastatu inimese hooletusse jätmine ning mitte abi andmine ei saa kindlasti ohutu olla ja positiivselt kannatanule mõjuda. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et O. Pyerov’i poolt kannatanu löömine peapiirkonda ja saabunud tagajärg, oht elule ja surm, on omavahel põhjuslikus seoses. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut ning süüdistatava löökide tagajärjel tekkisid kannatanul rasked tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1, 7 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. 2.2.
  3. Subjektiivne koosseis Koosseisu subjektiine külg eeldab tahtlust tekitada raske tervisekahjustus (minimaalseimal kujul kaudne tahtlus) ning koosseisu tagajärjena surma põhjustamist ettevaatamatusest. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes 12
(16)1-17-2357 sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o KarS § 121) vastav tagajärg (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-11). Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 12). Kuna eelnevalt on tuvastatud, et surmani viinud tervisekahjustus seisnes peaajuturses koos sekundaarse verevalumitega ajutüves, millele lisandus elustamiskatse käigus oksemasside aspiratsioon, tuleb vastata küsimusele, kas O. Pyerov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löögi tagajärjel saabub eelnimetatud tervisekahjustus, s.o aju verevalumid ja ajuturse. Kohus leiab uuritud tõendite pinnalt, et süüdistataval esines kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning kannatanu surmani viis just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud. Kohtumenetluses tunnistajate ja süüdistatava enda poolt antud ütluste kohaselt oli tema ja J vahel 27.12.2016.a õhtul sõnelemine ja konflikt, mis päädis J P poolse agressiivse käitumisega süüdistatava suunas. J P ja süüdistatava vaheline suhtlus oli ka varasemalt olnud pingeline, seoses nende vahelise abielu lahutusega. Seega oli süüdistataval ka motiiv valu või tervisekahjsutuse tekitamiseks, kuivõrd olenemata mitmetest süüdistatava poolsetest märkustest, jätkas J P endiselt agressiivse käitumisega. Tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Iga mõistlik kõrvalseisja saab aru, et isikut pea piirkonda tugevalt rusikaga lüües tekitatakse isikule vähemalt näo pindmiste kudede vigastused ning pea piirkonna vigastused on tavaliselt tõsisemad tervisekahjustused kui mõne muu kehapiirkonna vigastused, sest peas asub inimese elutähtis organ aju. Kuivõrd pea on nn elutähtis piirkond, ei tähenda see vältimatult, et iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Surnu ekspertiisiakti nr 16E-PõS0064/692 kohaselt oli kannatanu pea piirkonnas jõu rakenduspunkte vähemalt 5-
  3. Kuivõrd löökide arv peapiirkonda oli niivõrd suur (vähemalt 5 korda) saab tõsikindlalt jaatada süüdistatava tegevuses tahtlikkust. Kusjuures asjas kogutud tõendid kinnitavad seda, et kannatanu pidi olema madalamal, kas siis vajunud istuvasse asendisse või olema lamavas asendis. Seega oli ta juba võitlusvõimetu, kui süüdistatav jätkas tema peksmist. Tervisekahjustuse tekitamise tahtlusele viitab ka süüdistatava edasine käitumine. Süüdistatav läks peale konflikti enda tuppa ja väljus sealt alles hommikul. Seega käitus süüdistatav kannatanu võimalikku tervisekahjustusse ükskõikselt. Hommikul avastas süüdistatav, et J on voodi kõrval maas, on oksendanud, koriseb (mida süüdistatav nimetas norskamiseks), kuid vaatamata sellele, et üldteada on, et oksendamine on väga tõsine märk ajutrauma puhul, ei kutsunud ka hommikul Oleg Pyerov Jle kiirabi, vaid piirdus tema pea pööramisega küljele, kuigi juba siis tal ei saanud märkamata jääda, et J nägu oli pooles ulatuses sinine. Ta lihtsalt jättis oma naise sinna surema. Kohtu hinnangul pidi löökide arvu ja tugevuse tõttu süüdistatavale olema ettenähtav, et löökide tagajärjel võib kannatanul tekkida tervisekahjustused. Kohus leiab, et kuigi kannatanu suri süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel, siis puudus süüdistataval tahtlus KarS § 118 lg 1 p 7 lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanut lüües tekitada talle tervisekahjustus, ning süüdistatav ei näinud ette, et tema löökide tagajärjel võib kannatanu elu ohtu sattuda või surma saada. Kohtu sellekohast seisukohta kinnitab asjaolu, et 13
(16)1-17-2357 süüdistatav helistas hädaabinumbrile ning üritas kannatanu elu päästa juhindudes kiirabi töötaja juhistest. 2.2.
  1. Õigusvastasus ja süü Oleg Pyerov’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Oleg Pyerov’i oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Oleg Pyerov’i on sündinud
  2. aastal. Samuti puuduvad Oleg Pyerov’i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Oleg Pyerov’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Oleg Pyerov on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi. 2.
  3. Karistus KarS § 118 lg 1 p 1, 7 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et Oleg Pyerov põhjustas kannatanu J P’le surma, s.o raskeima koosseisulise tagajärje, mis on KarS § 118 lõikes 1 ette nähtud. Karistuse määramisel tuleb lisaks arvesse võtta, et Oleg Pyerov pani teise isiku löömise toime kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav ja J P ei saanud omavahel väga hästi läbi. Kannatanu ja Oleg Pyerov’i vahel oli 27.12.2016.a vahel konflikt, ning nende vahelised erimeelsused kulmineerusid Oleg Pyerov’i õigusvastase käitumisega. Nii kannatanu kui ka süüdistatav olid vahetult enne süüteo toimepanemist tarvitanud ka alkoholi. Seega põhjustatud tagajärge arvestades ja subjektiivset koosseisu leiab kohus, et Oleg Pyerov’i süü on keskmine. Oleg Pyerov’i ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav ei soovinud kannatanu surma, vaid tegutses hetkeseisundi ajel. Samuti helistas süüdistatav kiirabisse, millest võib järeldada, et süüdistatav üritas kannatanut kuidagi veel aidata. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul põhjendatud Oleg Pyerov’i karistamine KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohtu hinnangul tuleb Oleg Pyerov’i karistada 6 aastase vangistusega. Karistusest tuleb maha arvestada kaks päeva, mil Oleg Pyerov oli kahtlustatavana kinni peetud, s.o 29.12.201614
(16)1-17-2357 30.12.2016 ehk 2 päeva, mõistes ärakantavaks karistuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kohaldada tema suhtes tõkendiks – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. 2.3.1. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1 Vabariigi Valitsuse 31.12.2018 määruse nr 177 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) Surnu keeruka kohtuarstlik ekspertiis, mille kulud kokku on 539 eurot; 2) Surnu kohtuarstliku täiendekspertiis, mille teostamise kulu on 68 eurot; 3) Kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiis, mille kulud kokku on 1140 eurot; Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 120 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Oleg Pyerov’ilt välja mõista ekspertiisikulud 1747 eurot, kaitsekulu 120 eurot ja sundraha 1350 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. 2.3.2. 2.3.2 Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 15

(16)1-17-2357   CD ja DVD plaat, mis asub kriminaalasja toimiku juures – jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 30.12.2016 EKEI surnukuurist saadud J P riideesemed: sokid, dressipüksid, aluspüksid, dressipluus, rinnahoidja, särk, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Maren Urb Vladimir Simagin Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.