Obsah (10)

§ 424§ 65§ 68§ 74§ 16§ 57§ 692§ 75§ 76§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1097 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, millega

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.01.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra, mõistes P. Fedoritšile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2018 -24.04.2019, s.o 5 kuud 22 päeva, karistusaja hulka. P. Fedoritši karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 03.11.

1. 1.
2. Maakohus leidis, et P. Fedoritši süü on leidnud tõendamist. Maakohus analüüsis tõenditena isikusamasuse tuvastamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükki, isiku õiguste selgitamist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, õiendit sõiduki omaniku tuvastamise kohta, sõiduki teisaldamise akti, Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo õiendit P. Fedoritšil kehtiva juhiloa puudumise kohta, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, tunnistaja T.S. u ütlusi ja süüdistatava ütlusi. 1.
3. P. Fedoritš, juhtides mootorsõidukit 03.11.2018 juhtimisõigust omamata rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, aga ka, et juhtides mootorsõidukit joobeseisundis – alkoholisisaldus 1,22 mg/l kohta väljahingatavas õhus – rikkus LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid. 1.
4. Väljatrükk karistusregistrist tõendab, et P. Fedoritš on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud

§ 424

järgi, neist kehtivaid kriminaalkaristusi kolm: 22.11.2013 karistatud Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 10-kuulise vangistusega; 01.10.2014 karistatud Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 10 kuud 28 päeva (karistused liidetud); 04.01.2018 karistatud Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

(alates 1.11.2017

§ 424

lg 2 järgi) 2-aastase vangistusega,

§ 74

lg-d 1 ja 3 sätete kohaldamisega 3-aastase katseajaga allutamisega käitumiskontrollile. Need tõendid tõendavad, et P. Fedoritš on enne 03.11.2018 korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, sh viimati karistati kohtuotsusega 04.01.2018. Sellega pani P. Fedoritš 03.11.2018 toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt ehk

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Maakohus leidis, et P. Fedoritš on teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 tähenduses.

P. Fedoritš teadis, et tal puudub juhtimisõigus – ta ütles seda kohe teda peatanud politseipatrullile, ta teadis juba alkoholi tarvitama hakates, et tal on alkoholi tarvitamise keeld – see keeld oli talle pandud 04.01.2018 kohtuotsusega ja ta ütles seda ka sõbrale, kellega koos alkoholi tarvitas. Olemasolevaid keeldusid ja oma joobeseisundit teades istus P. Fedoritš sõidukit juhtima. Selline käitumine on otsene tahtlus teo kõigi asjaolude suhtes. 1.5. P. Fedoritši käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 2.1. Karistust raskendavaid asjaolusid P. Fedoritši käitumises ei ole. Karistust kergendava asjaoluna on võimalik arvestada

§ 57lg 1 p 3 tähenduses P.

Fedoritši kahetsust ja seda väljendavat käitumist – süü tunnistamist, asjaolude ausat esitamist. 2.

1. Prokurör taotles karistuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust, liitkaristusena koos eelmise süüteo eest kanda oleva karistusega 5 aastat 7 päeva vangistust. Prokuröri hinnangul suurendab juhtimisõiguse puudumine süüdistatava süüd. P. Fedoritši kaitsja rõhutas, et vangla isikuid ei paranda. P. Fedoritši puhul on käitumise põhjused tema tervises, alkoholismi kui haigust tuleb ravida. Maakohus arvestas P. Fedoritši ütlusi selle kohta, mis on mõjutanud tema käitumist, sh alkoholi tarvitamist, pereprobleemid, sh suutmatus lahutada abielu Ukrainas, sellest tulenevad takistused uuesti abielluda, et abikaasa saaks Eestis elamisloa. P. Fedoritši ütluste ja kirjalike tõendite alusel on maakohus teinud kindlaks, et P. Fedoritšil on üks laps, kes elab emaga Ukrainas, abielu Ukrainas elava abikaasaga lahutamata. P. Fedoritš soovib luua uue pere. Elab koos vanematega vanematele kuuluvas eramus, elamistingimused väga head. P. Fedoritš töötab Siimusti Ehitus OÜ-s projektijuhina, tal on töökogemused erinevates valdkondades. Maksustatavat tulu on P. Fedoritšil deklareeritud
2. aastal 5230 eurot, päevasissetulek 8,60 eurot. P. Fedoritši põhiline sissetulek on olnud töövõimetuspension. 2.
3. Alates aastast 2006 on diagnoositud XXX (psühhiaater Peeter Lääne koostatud tervisekaardi andmetel), sellest ajast invaliidsusgrupp. P. Fedoritš on varasemate kohtuotsuste alusel kandnud karistust reaalse vangistuse näol, aastal 2011 on temale mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, aastal 2009 on tal mootorsõiduki juhtimise õigus lisakaristusena ära võetud. Kui P. Fedoritši karistati 22.11.2013 kohtuotsusega

§ 424

järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva, siis enne selle kohtuotsuse jõustumist (jõustus 15.03.2014) pani P. Fedoritš 08.03.2014 toime uue kuriteo, mis kvalifitseeriti

§ 424järgi ja mõisteti karistus 01.10.2014 kohtuotsusega.

Mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes P. Fedoritš tingimisi enne tähtaega. 04.01.2018 kohtuotsusega mõisteti P. Fedoritšile

§ 424

järgi karistus 2 aastat vangistust, millest ärakandmata 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. See karistus mõisteti P. Fedoritšile kolmeaastase katseajaga ja kohustati P. Fedoritši täitma katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, sh kohustati teda käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi, teda kohustati alluma alkoholismivastasele ravile ja osalema liiklusohutusprogrammis. Kriminaalhooldaja oma ettekandes kirjeldab P. Fedoritši käitumist ja annab hinnangu uue kuriteo toimepanemise riskidele ja ohtlikkusele. Kriminaalhoolduse ajal käis P. Fedoritš psühhiaatri vastuvõtul SA Tartu Ülikooli Kliinikumis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Kriminaalhoolduse registreerimiskohustust täitis ta üldiselt kohusetundlikult. 2 Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kriminaalhoolduse kestel kontrollitud kuuel korral, kontrollitulemused negatiivsed. Kriminaalhooldaja hinnangul on P. Fedoritš valmis oma käitumist muutma, mõistes ravile allumise vajadust. Samas jääb tal puudu ettevõtlikkusest asjaga järjekindlalt tegeleda. Ta on varasemalt võtnud aktiivselt osa programmist „Eluviisitreening“. 2018 aprillis-mais läbis ta sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Programmi ametniku hinnangul mõistab P. Fedoritš joobes juhtimise võimalikke tagajärgi, ta oskab analüüsida erinevaid olukordi, kuid alkoholi tarvitanuna kaob tal ära igasugune mõtlemisvõime, tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul jääb P. Fedoritši edasine käitumine tema enda omavastutusele – kuidas programmist saadud teadmisi kasutada ja tegutseda. Kriminaalhooldusametnik leiab, et karistus vangistus tuleb täitmisele pöörata, sest varasemad mõjutusvahendid ei ole soovitud tulemusi andnud. 2.4. Maakohus uuris P. Fedoritši kaitsja taotletud tõendit – psühhiaater Peeter Lääne koostatud tervisekaarti, millest nähtub, et aastast 2006 käib P. Fedoritš selle psühhiaatri juures ravil. Diagnoositud on alkoholsõltuvus. Aastal 2015 pärast kinnipidamiskohast vabanemist on tal kohustus käia AA grupis, selles käimises P. Fedoritš midagi huvitavat ei leidnud. Eitab alkoholi tarvitamist (kinnipidamiskohas viibides unustas ära). P. Fedoritš on psühhiaatri juures käinud märtsis 2016, seejärel septembris 2018. Viimati alkoholsõltuvuse diagnoos puudub, alkoholi tarvitanud kord aastas. 2.5. P. Fedoritš kohtuistungil avaldab, et ta sooviks, et teda sundkorras alkoholiravile saadetaks Jämejalasse. Ta ei saa ise minna, ravi eest tasumiseks ei ole raha. Ta on varem ka alkoholiravi võtnud – kaks korda lasknud teha alkoholivastase süsti, kriminaalhoolduse ajal käis alkopsühhiaatri juures, kes ütles, et ta ravi ei vaja. AA grupis käis ka, aga seal ainult räägiti ja mingit abi ei ole. 2.6. Maakohus leidis, et P. Fedoritši karistamine muu karistusliigiga kui

§ 424lg 2 ettenähtud vangistusega ei ole põhjendatud.

P. Fedoritšil on 3 kehtivat karistust samaliigilise süüteo eest, mis ongi tinginud tema süüteo kvalifitseerimise

§ 424lg 2 järgi.

Sanktsioonina näeb

§ 424

lg 2 ette karistuse üksnes vangistuse näol, § 424 lg 4 p 1 järgi ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Viimase kohtuotsusega on P. Fedoritšile mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata, lisaks tavapärastele kontrollnõuetele on pandud talle lisakohustused – kohustus mitte tarvitada alkoholi, kohustus alluda alkoholivastasele ravile ja kohustus osaleda liiklusohutusprogrammis. Käesolevaks ajaks on teada, et kohustust mitte tarvitada alkoholi P. Fedoritš rikkus, seda rikkumise juhtumit käsitlebki praegune süüasi. Kohus on juba kohustanud P. Fedoritšit alluma alkoholivastasele ravile. Oma psühhiaatri juurde on P. Fedoritš kriminaalhoolduse perioodil 2018 aastal pöördunud üksnes ühel korral – 18.09.2018, sellest järeldas maakohus, et P. Fedoritš ei ole pidanud vajalikuks saada ravi, mida psühhiaater on talle varasemalt määranud, ega ka muud tuge. Juba aastast 2016 ei kajasta psühhiaater P. Fedoritši diagnoosina ka alkoholsõltuvust. Maakohus märgib, et ravile saatmist kohtu poolt määratuna näeb

ette üksnes narkomaanide sõltuvusravina või seksuaalkurjategijate kompleksravina (

§ 692

). Tsiviilkohtumenetluse raames on võimalik isikut allutada sundravile eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. P. Fedoritši puhul ei ole selliste juhtumitega tegemist.

§ 75lg 2 p 5 näeb ette võimaluse kohustada süüdlast alluma ettenähtud ravile.

Selle raames saab kohaldada alkoholiravi, selline võimalus on eelmise kohtuotsusega läbitud. Eelmise kohtuotsusega on P. Fedoritšile pandud ka kohustus mitte tarvitada alkoholi ja selle kohustuse täitmist on kontrollitud 6 juhul, kontrollitulemused negatiivsed. P. Fedoritš ise ütleb, et ta alkoholi rohkem kordi ei olegi tarvitanud kui see juhtum. Sellest tuleb järeldada, et ravile allutamise näidustused võivadki puududa. Seda on kinnitanud ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialist programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. P. Fedoritši kaitsja poolt viidatud 3 võimalus – rakendada elektroonilist järelevalvet – ei hoia ära alkoholitarvitamist. Ka käesolevas asjas on tegemist juhtumiga, mil P. Fedoritš alustaski alkoholitarvitamist oma kodus. 2.

1. P. Fedoritši põhjendused alkoholitarvitamise jätkumise ja mootorsõiduki juhtimise kohta selles seisundis näitavad, et P. Fedoritš ei ole seni võtnud ise vastutust oma käitumise eest. Alkoholi tarvitamisest mitte loobumises on süüdi tema arvates need asjaolud, mis ei sõltu temast: talle ei ole määratud sundravi, vanemad ei saa vabatahtlikku ravi rahaliselt toetada, abielulahutus Ukrainas ei edene, sõbrad mõjutavad tarvitama. 2.
2. Maakohus hindas P. Fedoritši süü toimepandud teos suureks. P. Fedoritš tarvitas alkoholi hoolimata temal lasuvast sellekohasest keelust, lisaks sellele istus ta juhtima sõidukit alkoholitarvitanuna, olles teadlik, et sõiduki juhtimine joobeseisundis on keelatud. P. Fedoritšil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, sellega on ta rikkunud LS muud sätet. P. Fedoritš on rikkunud mitut seadusest tulenevat keeldu, sh tema enda poolt kohtu ees võetud keeldu. 2.
3. Maakohus leidis, et P. Fedoritšil on vangistust kandes võimalik täielikult olla eemal alkoholist ja võtta ise vastutus oma käitumise eest. Ka selle karistuse kandmise aja lühenemine sõltub üksnes P. Fedoritšist endast – milliseks kujuneb tema käitumine kinnipidamiskohas, osalemine ja aktiivsus vangistuses pakutavates programmides.

§ 76

lg 1 järgi on esimest korda võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabaneda umbes 1 aasta 6 kuu möödumisel. Kaitsja avaldatu, et ennetähtaegne vabanemine ei ole senisest praktikast tulenevalt tõenäoline, tähendabki tegelikkuses, et kohtupraktika üldiselt ei pea põhjendatuks sedavõrd vähest karistuse ärakandmist arvestades isiku varasemat käitumist. Senine P. Fedoritši karistuskogemus näitab, et varasem korduv karistamine, valitud erinevad mõjutusviisid, ei ole tulemust andnud. Küll on aga eelmise vangistuse ärakandmise järgselt selgunud, et alkoholi tarvitamise probleem on taandunud (vangistuse ajal unustas). Sel põhjusel valis maakohus P. Fedoritšile karistuseks vangistuse, mis kogu määratud ulatuses tuleb ka ära kanda. Karistuse kestuse osas märkis maakohus, et käesolevas asjas käsitletav episood ei erine oluliselt eelmises kohtuotsuses käsitletud juhtumist (mil karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust). Asjaolu, et tegemist on järgmise korra süüteoga, ei anna alust karistuse suurendamiseks oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra. Eelmise kohtuotsuse ärakandmata karistus kuulub liitmisele

§ 65lg 2 alusel.

1. Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P. Fedoritš, kes palub tühistada maakohtu mõistetud karistuse, mõista reaalset vangistust 1 aasta, 2 aastat vangistust mõista tingimisi (käitumiskontroll) ja 1 aasta vangistust elektroonilise valve alla. Apellatsioonis märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdistatav soovib prokuröri taandamist, kuna prokuröril on süüdistatava vastu vimm pärast eelmist kohtuasja, milles süüdistatav mõisteti õigeks. P. Fedoritš selgitab, mida eelmine vangistus talle kaasa tõi. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei vaidlusta joobes sõitmist ning annab ülevaate toimunud süüteost. P. Fedoritš selgitab, et tal on uus pere ning tema uuel naisel on 2 last, kellest üks oli väga raskelt haige ning neil on P. Fedoritšit vaja. Süüdistatav kardab uuesti kaotada pere. Elamistingimused on head, töökoht on olemas ja süüdistatav on invaliidsuspensionär.
2. Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava P. Fedoritši kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja mõista kergem karistus kohaldades

§ 74, 75 ja 751 sätteid.

Apellatsioonis märgitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on lisaks karistuse mõistmisele võtnud seisukoha ennetähtaegse vabastamise küsimuses. Vangistus ei ole ainuõige vahend, millega saab suunata kõiki isikuid õiguskuulekale käitumisele. Karistus peaks toimima nii karistusena toimepandud teo eest kui ka ennetava meetmena uute rikkuste ärahoidmiseks. Maakohus ei ole nõustunud kaitsja ettepanekuga rakendada P. Fedoritši suhtes elektroonilist järelevalvet, kuna 4 see ei hoidvat ära alkoholitarvitamist. Kaitsja on seisukohal, et elektrooniline järelevalve piirab P. Fedoritši liikumist ning koosmõjus

§ 75

lg 4 alusel määratava kohustusega edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT) võib anda soovitud tulemusi. Lisaks toob kaitsja välja, et kohtuistungi protokollidel on ainult sekretäri allkiri. Kuigi allkirja puudumine ei ole enam käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena on see ikkagi KrMS § 155 lg-s 3 märgitud nõuete rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav P. Fedoritši ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsioonid määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu. Apellatsioonide läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsioonide läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitute apellatsioonidega. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda selliseid apellatsioone, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebused jäävad prognoositavalt rahuldamata.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdistatava taotlus prokuröri taandamiseks jääb edutuks. Süüdistataval oli võimalik taandada prokuröri maakohtu menetluses. Süüdistatavale selgitati tema õigusi ja võimalust vajadusel taotleda taandamist. Kohtuistungiprotokollist tulenevalt süüdistatav seda võimalust kasutada ei soovinud. Ka ei näe ringkonnakohus käesoleval ajal ühtegi mõistlikku põhjust, miks see põhjendatud oleks.
3. Kaitsja väide, et kohtuistungi protokollidel on ainult sekretäri allkiri, kuigi KrMS § 155 lg 3 kohaselt peaksid olema eesistuja ja kohtuistungi sekretäri allkiri, jääb edutuks. Kriminaalasja toimikus on 2 kohtuistungi protokolli, millel mõlemal on olemas nii kohtuniku kui ka kohtuistungi sekretäri allkirjad. Vajadusel on võimalik kaitsjal toimikuga tutvuda.
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonides väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega mõistetud karistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista P. Fedoritšile just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Apellatsioonides korratakse veelkord üle maakohtule juba esitatud seisukohad, mida maakohus on ka oma otsuses põhjalikult käsitlenud ning mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata. Maakohus on analüüsivalt välja toonud, miks ei ole võimalik muu karistuse mõistmine kui reaalne vangistus. See, et elektrooniline valve piirab liikumist, ei takista see veel alkoholi tarvitamist. Süüdistatav on teo toime pannud otsese tahtlusega. P. Fedoritš on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste karistustega, s.o erineva suurusega vangistustega, kuid need ei ole isikule mõju avaldanud. Jätkates süütegude toimepanemist tuleb P. Fedoritšil arvestada, et mõistetud karistuse muutuvad raskemaks. Süüdistatava suhtes kergemaliigilised karistused ei ole ära hoidnud uusi kuritegusid, mistõttu tuli talle mõista just selline karistus nagu 5 maakohus on põhjendanud. Kuritegude toimepanemist suudab P. Fedoritši puhul ära hoida vaid vangistus. Arvestades süüdistatava isikut, ei ole mõeldav jätkuvalt süütegude toimepanemisel isiku kriminaalhooldusele määramine ning alkoholi tarvitamiseks vereanalüüside andmise kohustuse määramine. Varasemalt ennetähtaegne vabastamine ega kriminaalhooldus ei ole mõju avaldunud, miks peaks see nüüd teisiti olema, ei ole tuvastatud asjaolude põhjal mõistetav. Esitatud apellatsioonid ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jäävad edutuks. 9. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 6