KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 5. august 201

§ 179lg 1¹ § 26 lg 1 järgi: Talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

K. Põldre süüditunnistamise eest

§ 1781

lg 1¹ - § 26 lg 1 ja

§ 1781lg 1¹ - § 25 lg-te 1,2 järgi, mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Süüdi tunnistati ta veel

§ 145

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 1432

lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, ning

§ 1751

lg 2 järgi, mille eest teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra mõistes 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2-3.

aprillini 2017, s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. juunil
2. a ja lõppeb
3. juunil
4. a.
5. Vangla ja prokurör ei toeta K. Põldre vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
6. Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määrusega jäeti K. Põldre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Põldre tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuritegude toimepanemise asjaolud ja isik.
9. K. Põldret on korduvalt kriminaalkorras karistatud (varasemad karistused on arhiveeritud). Käesoleval ajal kannab ta karistust kuritegude eest, mis on toime pandud lapseealiste suhtes (s.o suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine, lapseealise seksuaalne ahvatlemine, seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks).
10. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Kuritegude ohvriteks on valdavalt olnud alla 14aastased lapsed. Kuritegusid pani K. Põldre toime suhteliselt pikka perioodi vältel (alates aprillist 2015 kuni aprillini 2017). Kohus ei olnud veendunud, et K. Põldre on käesoleva ajani täielikult mõistnud toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi. Seetõttu ei olnud kohus ka veendunud, et käesolevaks ajaks on K. Põldre karistuse eesmärgid saavutatud ning uute kuritegude riskid maandatud.
11. Vangistuse jooksul on K. Põldre töötanud vangla majandustöödel ja osaleb alates
12. veebruarist
13. a sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Andmed sotsiaalprogrammi läbimise ja läbiviija hinnangu kohta kohtul puuduvad. K. Põldrel puuduvad vangistuse ajal distsiplinaarkaristused. Positiivseks pidas kohus sedagi, et K. Põldrel on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Materjalidest nähtuvalt ei ole vastavat garantiikirja tulevane tööandja esitanud. Kohus pidas kindla töökoha olemasolu oluliseks, et K. Põldrel oleks tagatud kindel ja püsiv sissetulek ning tegevus. Tartu Vangla andmetel (seisuga
14. mai
15. a) on K. Põldrel tasumata nõudeid 7833 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
16. K. Põldre palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega ta tingimisi enne tähtaega vabastada.
17. Kohtumäärusest ei selgu, mis peaks K. Põldret motiveerima õiguskuulekalt käituma, kui seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. K. Põldre on olnud karistuse kandmise ajal seaduskuulekas ja ära kandnud juba 2/3 mõistetud karistusajast. Kui lähtuda arusaamast, et kinnipeetava käitumine muutunud ei ole, pole see tõenäoline ka allesjäänud karistusaja jooksul. Lähtudes vaid kuriteo raskusest, jättis kohus arvestamata muud hinnatavad tegurid. Määrav peab olema kinnipeetava eeskujulik käitumine. K. Põldre on eeskujulikult käitunud, teinud tööd, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta osales sotsiaalprogrammis „Uus Suund“.
18. Vabanemisel on K. Põldrel elukoht ja töökoht. Ta soovib olla ühiskonnale kasulik, maksta võlad ja kasvatada poega. Tehtut kahetseb K. Põldre siiralt ning on teinud karistusest õiged järeldused. Kohus lähtus ekslikust eeldusest, nagu ei väheneks kuriteo asjaolud ajas. K. Põldre varasemad teod olid toime pandud alaealisena ning see ei tohiks välistada tema vabastamist. Pärast eelmist süüdimõistmist
19. a ei ole K. Põldre tegelenud kriminaalsete asjadega. Ka praeguses asjas lõpetas ta koheselt alaealiste tüdrukutega suhtlemise pärast süütegude ilmsikstulekut ning tegi uurijatega igakülgset koostööd. Ta ei tee enam kunagi midagi sellist ning lubab eeskujulikult täita kriminaalhoolduse nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
21. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud 2

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaebaja välja toonud vaid kuriteo raskusega arvestamise ning muude

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludega arvestamata jätmisel.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on taas välja toonud asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine), mida I astme kohus ka kaalutlusotsust tehes arvestas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus K. Põldre ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. K. Põldre ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige kuriteo rasked asjaolud ning süüdimõistetu isik. Asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud maakohtul veendumust, et K. Põldre karistuse eesmärgid oleks täidetud ning kohtuistungil ja iseloomustuses märgitu põhjal puudus kohtul veendumus, et süüdlane ka tegelikult oma tegudest ja nende tagajärgedest oleks aru saanud. Fakt, et süüdlane on 2/3 oma karistusajast olnud seaduskuulekas, ei tingi eraldivõetuna tema vabastamist, kui kuriteo asjaoludest ja süüdlase isikust esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks peaks üksnes ennetähtaegne vabastamine motiveerima isikut õiguskuulekalt käituma. Nii nagu elus vabaduses, peaks ka kinnipidamisasutuses viibides olema õiguskuulekas käitumine normaalsus. 13. Nõustuda ei saa sellega, et I astme kohus jättis kuriteo raskuse kõrval arvestamata teised tähtsust omavad asjaolud. Maakohus analüüsis nii K. Põldre uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid (kuritegude rasked asjaolud, süüdlase isik, garanteeritud töökoha puudumine, suured võlanõuded), kui ka positiivseid asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine). Varasematele karistustele ei ole kohus tuginenud. Vastupidi – kohus märkis, et need on kustunud. Seega ei ole alaealisena toime pandud kuriteod saanud vabastamata jätmisel kaalukeeleks. Maakohus ei jätnud K. Põldre vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et K. Põldre suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk Juhan Sarv (allkiri) Mati Kartau 3