Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9117 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlus

§ 424lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistusaja algust arvestati V. Tudorovitši kinnipidamisest, s.o alates 11.11.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 11.09.
3. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määrusega jäeti V. Tudorovitš ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. V. Tudorovitš on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused V. Tudorovitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. V. Tudorovitš on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja seda samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleval ajal kannab V. Tudorovitš taaskord karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. V. Tudorovitšile on varasemalt antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Nii mõisteti V. Tudorovitšile Harju Maakohtu 13.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9490 karistuseks vangistus, mis jäeti

§ 73lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

V. Tudorovitšilt võeti ära sõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Juba vähem kui 2 kuud hiljem juhtis V. Tudorovitš taaskord sõidukit, omamata juhtimisõigust. Selle eest karistati teda Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4424 vangistusega, mis omakorda asendati 344 tunni üldkasuliku tööga. Vaatamata V. Tudorovitšile antud võimalustele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu 25.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9939 tunnistati V. Tudorovitš järjekordselt süüdi katseajal toime pandud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja teda karistati reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega. Ka nimetatud karistusega ei olnud võimalik mõjutada V. Tudorovitši käitumist, kuna V. Tudorovitš jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda juba ligikaudu 5 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes 15.06.2018, uus kuritegu 11.11.2018). Maakohus, hinnates V. Tudorovitši varasemat elukäiku, asus seisukohale, et V. Tudorovitši puhul esineb jätkuv oht uute kuritegude toimepanemiseks. 2.

1. Võttes arvesse V. Tudorovitši karistusaja pikkust, siis ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul puuduvad V. Tudorovitšil distsiplinaarkaristused. 2.
2. Vabanemise korral soovib V. Tudorovitš elama asuda oma abikaasa juurde üürikorterisse aadressil XXX . Maakohus peab positiivseks kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. V. Tudorovitšil puudub vabanemisel töökoht. Tartu Vangla andmetel on V. Tudorovitšil rahalisi nõudeid 23 995 eurot ja vabanemisfondis üksnes 42 eurot (21.03.2019 seisuga). V. Tudorovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et V. Tudorovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. V. Tudorovitšil tuleb karistus lõpuni kanda. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Tudorovitši kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastatakse süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus ei ole põhjendanud, millised isikust tulenevad asjaolud ja varasemate kuritegudega seotud asjaolud annavad ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemisele. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus on põhjendamata. Vangla ja prokuratuur on toetanud süüdimõistetu vabastamist, kuid maakohus ei ole välja toonud, miks ta nende seisukohtadega ei nõustu. Tegemist on hinnanguga, millest kohus mööda minna ei oleks saanud. Määrusest jääb arusaamatuks, miks maakohus on märkinud, et lühikese vangistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ette nähtud sotsiaalprogramme. Kaebaja hinnangul näitab see seda, et vangla ei ole pidanud vajalikuks süüdimõistetule sotsiaalprogramme määrata. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetul on piisav probleemide lahendamise oskus, oskab tegevust tagantjärele analüüsida, saab aru probleemist alkoholiga ning soovib kuritegelikust käitumisest loobuda. See ei ole kooskõlas maakohtu järeldusega, et süüdimõistetu on jätkuvalt ohtlik ja paneks toime uusi kuritegusid. Kolmest 2 kriminaalhoolduse korrast ebaõnnestus ainult üks, mis annab pigem alust seisukohaks, et kriminaalhooldus õnnestub. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
5. või
6. peatüki sätteid, arvestades
7. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
11. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Tartu Maakohus on V. Tudorovitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, mis tulenevad seadusest. Ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda.

§ 76

lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu isik, süüdimõistetu varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuste puudumisena. Maakohtu määruse puhul aga ei saa kindlasti asuda sisukohale, et see oleks põhistamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et tulenevalt VangS § 16 lg-st 1 koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, täitmiskava. Seega see, et süüdimõistetule ei ole määratud sotsiaalprogramme, tuleneb seadusest. Siinjuures on ka ekslik väide justkui oleks maakohus märkinud, et lühikese vangistuse tõttu ei ole V. Tudorovitšile määratud sotsiaalprogramme. Maakohus märkis, et arvestades süüdimõistetu karistusaja pikkust, ei ole talle individuaalset 3 täitmiskava koostatud. Vangla ja prokuratuuri hinnang, kas vabastada süüdimõistetut või mitte, ei ole asjaolu, millest tulenevalt peaks kohus süüdimõistetut vabastama. Enamgi veel, olukorras, kus prokuratuur on üksnes formaalsuse täitmiseks esitanud seisukoha vormingus „toetan-nõustun“, on raske sellest midagi põhjapanevat järeldada.

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid tuleb hinnata, mida maakohus ka teinud on.

Isiku puhul, keda korduvalt on karistatud samalaadsete rikkumiste eest ja kes jätkuvalt ei ole leidnud lahendust alkoholiga seotud probleemile, ei saa asuda seisukohale, et ta oskab probleeme lahendada. Ka see, et pärast faktiliselt õnnestunud kriminaalhooldust on isikut korduvalt karistatud näitab, et kriminaalhooldusel ei ole süüdimõistetu üle mõju. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamisest 4 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ja asjakohaseid argumente, on põhjendatud rahuldada taotlus määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses. Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele 60 eurot ulatuses, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Tudorovitšil hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 60 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Aarne Sarjas 4