) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 21.08.2014 ning sellest möödub viis aastat 21.08.2019. 06.05.2019 esitasid võlgnik ja usaldusisik taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks. 2
) § 175 lg-s 11 reguleeritud olukord, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Tegemist on taotlusega, mida võlgnik esitada ei saa. Seejuures võlgniku avaldatust nähtub, et kohustustest vabastamise kestel ligikaudu viie aasta jooksul ei ole võlausaldajatele võlgu tagasi makstud. Kohtu hinnangul ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegseks vabastamiseks. Võlausaldajate nõudeid tuleb rahuldada arvestatavas ulatuses ehk võimalikult suures ulatuses.
lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) taotles 06.05.2019 võlgniku kohustustest vabastamata jätmist või pikendada kohustusest vabastamise menetluse tähtaega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (
Kohus lahendab käesolevaga võlausaldaja taotluse otsustada võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine enne viie aasta möödumist. 4.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Võlgnik ja usaldusisik esitasid kirjalikud seisukohad. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud kirjalike seisukohtade esitamisega. 5. Vastavalt
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 5.1. 06.05.2019 esitasid võlgnik ja usaldusisik taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks. Võlgnik avaldas, et on alates 2014 tegelenud võimaluste kohaselt tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Kuna Eestis ei olnud halvenenud terviseseisundi tõttu võimalik sobivat tööd leida, läks võlgnik elama XXX, kust leidis mõned juhutööd, kuid vahepealsel ajal elatus sealsetest sotsiaaltoetustest. Võlgnik on töövõimetuspensionär, mistõttu ei ole ta suuteline erialasel tööl töötama ning seetõttu oli tal ka keeruline püsivat tööd leida. Hetkel elab võlgnik XXX, kus ta on õpilasena kantud G kooli nimekirja ja omab S õpilase staatust. Võlgniku sissetulekuks on S poolt makstav töövõimetuspension summas 189 eurot, mida on käesoleva ajani üle kantud võlgniku ema arvelduskontole, kuna võlgnikul Eesti arvelduskonto puudub. S laekuvatest sotsiaaltoetustest kulub enamus võlgniku perekonna ülalpidamisele (naine G R , kasulapsed K J , K J , A J ). Võlgnik muid sissetulekuid ei oma. Peretoetused laekuvad otse laste ema G R arvelduskontole. Perioodil 2014-2019 ei ole võlausaldajatele toimunud tagasimakseid, kuna sissetulekud on võlgnikul selleks puudunud või jäänud alla elatusmiinimumi. Usaldusisik on oma kohustusi üritanud parima äranägemise järgi teostada, kuid puudulike teadmiste tõttu ei õnnestunud usaldusisikul oma kohustusi vastavalt nõutule täita. 3
mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud töökoha otsimiseks. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Võlgnik on toonud esile, et on töövõimetuspensionär, mistõttu ei ole ta suuteline erialasel tööl töötama ning seetõttu oli tal ka keeruline püsivat tööd leida. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ja võlgnikul oleksid sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama. Kohus leiab, et võlgniku väited töö leidmise takistuste kohta ei ole asjakohased, kuna võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgnik oleks otsinud töökohta ning tööandja oleks võlgnikust tulenevatel asjaoludel võlgnikule tööd pakkumast keeldunud. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudnud menetluse kestel aruandeid koos tõenditega. Kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit (sh selle kohta, et võlgnik käib koolis ja osaleb õppetöös). Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnik eestkostja ja võlgnikul puuduvad alaealised ülalpeetavad. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et tehtud ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. 6.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 4
Mittetäieliku aruande ja tõendite esitamata jätmine kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks. 7. Kuivõrd
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on
Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes andmata teave oma tegevuse kohta. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid ja tal puudub huvi oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise osas. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud
sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
8. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Antud juhul võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. 5
nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Põhjendatud pole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus rahuldab võlausaldaja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) taotluse keelduda vabastamast võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist (
Kohus keeldub
lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja
9.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus ei vabastanud võlgniku kohustustest. Seetõttu saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.