KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-148

) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

1. Käesoleval juhul on kostja esitanud 30.04.2018 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks.
2. Antud asjas ei ole vaidlust, et Tallinna notar Margus Veskimäe tõestas 20.09.2006.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu nr. 7326, mille punkti 2.
3. kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingu eseme müügi eest 19 173,50 eurot ning punkti 4.
4. kohaselt pidi kostja lepingust taganemise korral tasuma hagejale leppetrahvi 76 693,98 eurot. Vastav õiguslik positsioon omaniku vahetamise kohta on kantud kinnistusraamatusse. 2 Hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar Margus Veskimäe 08.02.2016.a lepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt lepingu eseme müügi eest saadud raha summas 19 173,50 eurot ja punkti 4.
5. kohase leppetrahvi summas 76 693,98 eurot tasumist. Kuid kostja poolt esitatud tõendite kohaselt tõestas Tallinna notar Priidu Pärna juba 05.03.2013 viidatud võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse, millega nõuti kostjalt samuti lepingu eseme müügi eest saadud raha summas 19 173,50 eurot ja punkti 4.
6. kohase leppetrahvi summas 76 693,98 eurot tasumist kahe nädala jooksul alates lepingust taganemise avalduse kätte saamisest. Kohus ei pea asjakohaseks hageja vastuväiteid, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud 05.03.2018 taganemisavalduse kättesaamist, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole seda kätte saanud. Kostja on kinnitanud, et sai notari poolt posti teel edastatud 05.03.2018 taganemisavalduse kätte märtsis
8. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist enam korduvate kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 järgi kolm aastat (Riigikohtu 22.01.2011 lahend p 12 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10).

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 3 esimene lause sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks Kostja poolt esitatud asjaolude kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.01.2014 (

§ 147lg 3).

Seega tulenevalt

§ 146lg-st 1 oli nõude aegumistähtaeg 01.01.2017.

Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.10.2017, on hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud

1. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 3