Obsah (8)

§ 267§ 270§ 188§ 101§ 116§ 118§ 268§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2018. a, Tallinn Tsiviil

§ 267

p 1 ja 3 mõttes jämeda tänamatuse ülesnäitamisena hageja vastu ja kinkega seotud koormise õigustamatult täitmata jätmisega. Hageja on korteriomandi suhtes eluaegne kasutusõigus ja kostja kohustuseks on tagada, et hageja saaks oma elu ajal kostjale kuuluvat korterit takistamatult kasutada. Kostja pole seda taganud. Jäme tänamatus hageja suhtes väjendub ka kostja suhtumises hagejasse ja A Ji. Kostja ei valinud lähedaste suhete hoidmist hagejaga ehk vanaemaga, mis oleks võimaldanud külastada korterit ja lahendada vaidlus seoses A Jiga. Kostja ei käinud vanaema vaatamas ka tema sünnipäevadel. Lähedased suhted välistas kostja tegelik eesmärk, milleks oli ja on korteri vabastamine hagejast, samuti A Jist ja hageja teisest lapselapsest I P, kes on A Ji elukaaslane (tl 1-3, 5153, 92-93).

1. Kingisaaja ehk kostja omaniku õiguste maksmapanek läbi kohtuasja nr 2-16-7865 on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal puudus tegelik vajadus juurdepääsuks kingiks saadud 1-toalisesse korterisse olukorras, kui seal elasid hageja ehk kinkija, hageja pojapoeg I P ja viimase elukaaslane A J (tl 78-79). KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
2. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata (tl 70-76). Kostja leiab, et ei ole 2 2-17-17934 väljendanud jämedat tänamatust hageja vastu. Jämedat tänamatust ei saa sisuliselt väljendada hagiavalduse esitamisega kohtusse kinkija/hageja vastu. Hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-16-7865 esitas maakohtule kostja ema ehk tema seaduslik esindaja. Eelnevalt üritas kostja seaduslik esindaja lahendada vaidluse kohtuväliselt. Kostja asus seisukohal, et jämedat tänamatust kinkija vastu võib näidata üles üksnes kingisaaja isiklikult.
3. Hageja nõue ei saa olla suunatud kogu vaidlusaluse kinnistu tagasisaamisele, vaid ½ osale vaidlusalusest korteriomandist. Lisaks on hageja nõue aegunud vastavalt

§ 270lg 1 sätestatule.

Hageja eeldatav õigus taganeda lepingust ning seda juhul, kui jäme tänamatus oli siiski üles näidatud, algas 27.04.2016, s.o ajast, mil hageja sai 22.04.2016 koostatud ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. 22.04.2016 ettepanek on otseselt seotud hagimenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-7865. Seega kooskõlas

§ 270

lg 1 sätestatuga ehk juhul, kui kingisaaja poolne jämeda tänamatuse ülesnäitamine kinkija vastu oli siiski olemas, algas hageja lepingust taganemise õigus 22.04.2016 koostatud ja vaidluse kohtuvälist lahendamist käsitleva ettepaneku kättesaamisest hageja poolt 27.04.2016 ning lõppes 26.04.

1. Hageja taganes kinkelepingust 31.10.2017, seega 6-kuulise hilinemisega seaduses ettenähtud tähtajast (tl 70-71). MENETLUSE KÄIK
2. Käesolevas tsiviilasjas toimus 25.05.2018 kohtuistung (tl 83-85).
3. 24.10.2018 määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse (tl 87-88). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:     Hageja N R, tema abikaasa M R ja kostja M R (keda esindas seadusliku esindajana tema isa J R) sõlmisid 24.07.2007 notariaalse kinkelepingu (edaspidi kinkeleping), millega hageja N R ja tema abikaasa M R kinkisid kostjale M Rile (kes sel ajal oli
6. aastane) korteriomandi xxx. Kinkelepingu kohaselt oli N Ril x asuva korteriomandi suhtes eluaegne kasutusõigus (tl 7-8). Aadressil x asuva korteriomandi omanik on kostja M R, kes on hageja N Ri lapselaps (tl 4 pöördel – 5). M R tegi N Rile 22.04.2016 kohtuväliste ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks seoses korteriomandi kasutamise küsimusega, mille N R sai kätte 27.04.2016 (tl 72 – 72 pöördel). Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-7865 M Ri hagis N Ri ja A Ji vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes. 28.06.2017 kohtuotsuse (jõustunud) alusel tsiviilasjas nr 2-16-7865 kohustati N Ri võimaldama M Rile juurdepääs talle 3 2-17-17934   kuuluvale korteriomandile asukohaga x üks kord ühes kalendrikuus; so iga kalendrikuu neljandal pühapäeval ajavahemikus 19:00 kuni 20:00 (tl 5 pöördel – 6). Tsiviilasjas nr 2-16-7865 oli M Ri seaduslikuks esindajaks ema M R (tl 53-56, 7375). Hageja esitas 31.10.2017 kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja esindaja sai kätte 31.10.2017 (tl 4).
7. Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas formaalsed ja materiaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks on täidetud, st kas hageja tegi kinkelepingust taganemise avalduse tähtaegselt (

§ 270

lg 1) ning kas kostja väljendas jämedat tänamatust hageja suhtes (

§ 267

p 1) ja/või on kostja õigustamatult jätnud täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (

§ 267p 3). 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on kohtumäärustes (tl 5960, 80, 83-85, 87-88) ja kohtuistungil (tl 83-85) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 13. Võlaõigusseaduse (

) § 259 lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja olema kehtivalt kinkelepingust taganenud, sh peavad olema lepingust taganemiseks täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.

1. Esmalt annab kohus hinnangu taganemise avalduse aegumise suhtes. Kostja leiab, et hageja lepingust taganemise õigus algas 22.04.2016 kohtuvälist lahendamist käsitleva ettepaneku kättesaamisest hageja poolt 27.04.2016 ning lõppes üks aasta hiljem, so 26.04.
2. Hageja taganes kinkelepingust 31.10.2017, seega 6-kuulise hilinemisega seaduses ettenähtud tähtajast (tl 70-71). Hageja leiab, et tema kinkelepingust taganemise õigus algas ajast, mil ta osales tsiviilasjas nr 2-16-7865 toimunud kohtuistungil, so alates 27.04.2017, kus osales isiklikult ka M R (tl 1-3, 51-53). 15.

§ 267

p 1 ja p 3 alusel võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1) ja kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (p 3).

4 2-17-17934 § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 3-2-1-129-05 (p 26), et

§ 270

lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaeg on sisuliselt järelemõtlemisaeg, mille jooksul selgub, kas kinkelepingu eesmärgid täituvad või kas kingisaaja on kinke vääriline. Vaidlustamata asjaoludel esitas kostja M Ri ema M R kostja seadusliku esindajana tsiviilasjas nr 2-16-7865 hagiavalduse kohtusse 18.05.2016, mil kostja M R oli

1. aastane. Tsiviilasjas nr 2-16-7865 27.04.2017 toimunud kohtuistungil osales ka kostja M R isiklikult, kes oli selleks ajaks saanud täisealiseks ehk
2. aastaseks (tl 53-56, 73-75). Seega sai hagejale N Rile teatavaks kostja M Ri isiklik seisukoht seoses tsiviilasja nr 2-16-7865 vaidlusega 27.04.2017 toimunud kohtuistungil (tl 53-56). Kostjale sai selgeks, et nimetatud kohtuasja algatamine on toimunud kostja isiklikul heakskiidul. Seega sai hageja 27.04.2017 toimunud kohtuistungil teada, et kingisaaja (kostja M R) ei ole isiklikult kinke vääriline. Hageja esitas kinkelepingust taganemise avalduse 31.10.2017, mille kostja esindaja sai kätte 31.10.2017 (tl 4). Hageja esitas kinkelepingust taganemise avalduse 6 kuud ja 4 päeva peale seda, kui ta sai teada oma taganemisõiguse tekkimisest (

§ 270lg 1).

Seega toimus hagejapoolne kinkelepingust taganemine kohtu hinnangul tähtaegselt, so

§ 270lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul.

16.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna taganemisavaldus on tehtud tähtaegselt ja kostja on selle 31.10.2017 kätte saanud, siis on taganemise formaalsed eeldused täidetud. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas taganemiseks oli alust, st kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. 17. Üldjuhul võib lepingupool

§ 101

lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh on lepingupool lepingut

§ 116

lg 2 p 5 järgi oluliselt rikkunud mh juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab aga

§ 118

lg 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või täitmiseks antud täiendav tähtaeg on möödunud. Kinkelepingust võib kinkija lisaks eeltoodule taganeda ka

§-s 267 sätestatud juhtudel, sh võib kinkija kinkelepingust pärast selle täitmist taganeda

§ 267

p 1 juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või

§ 267

p 3 järgi koosmõjus

§ 268

lg-ga 1 juhul, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Sellistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust

§ 270

lg 1 esimese lause järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. 18. Praeguses asjas leiab hageja, et tal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna kostja käitus tema suhtes jämedalt tänamatult ja jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise. Hageja on toonud esile, et kostja jämedalt tänamatuks käitumiseks oli see, et kostja 5 2-17-17934 (seadusliku esindaja kaudu) esitas kohtusse hagi omandi rikkumise lõpetamise nõudes, milleks puudus põhjus (tsiviilasi nr 2-16-7865). Hageja selgitas, et kaasvalduse kehtestamine on käsitletav

§ 267

p 1 ja 3 mõttes jämeda tänamatuse ülesnäitamisena kinkija vastu ja kinkega seotud koormise õigustamatult täitmata jätmisena. Kostja ei käinud hagejat kui enda vanavanaema vaatamas ning on käitunud ebaviisakalt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-40-17 (p 15) selgitanud, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria ning see peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sh nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et nt kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teoks. 19. Kohus möönab, et hagejale võib tunduda, et kostja kui lapselapse käitumine tema vastu on omakasupüüdlik ja ebaviisakas, kuid kohtu hinnangul ei saa kostjale etteheidetud käitumist pidada objektiivselt hukkamõistetavaks. Hageja on väitnud, et kinkis korteriomandi kostjale heast tahtest. Seega pidi hageja arvestama ka sellega, et isiklike suhete halvenemise korral jääb kingitud korteriomand kostjale ning kostja ei pea seda tagastama.

§ 268

lg 3 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkelepingu kohaselt koormati korteriomand isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kuna kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hageja isikliku kasutusõiguse tagamine korteriomandile, võib selle kasutusõiguse tingimuste aktsepteerimist lugeda ka kinkega seotud koormiseks või tingimuseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 227 lg 2 sätestab, et elamut isikliku kasutusõiguse alusel kasutav isik võib majutada korteriomandisse ka oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes teda hooldavad. Asjaolu, et kostja on esitanud (seadusliku esindaja kaudu) hagiavalduse kohtusse hageja vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes, viitab sellele, et kostja kaitses oma eeldatavat ja seadusega kaitstud õigust või huvi (TsMS § 3 lg 1). Õiguste teostamisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 järgi toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole TsÜS § 138 lg 2 järgi lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Kostjapoolset käitumist ei saa aga kuidagi pidada vastuvõetamatuks või lugeda kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmisena. Muid kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmise asjaolusid hageja käesolevas asjas esile ei toonud, mille kohaselt võiks eeldada, et kostja kuidagi rikub hageja kasutusõigust. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-7865 M Ri hagi osaliselt ja kohustas hagejat tagama kostjale juurdepääs korterisse üks kord kalendrikuus (tl 5 pöördel – 6). Hagejal on isiklik kasutusõigus korteriomandi suhtes ja ta võib lähtudes AÕS § 227 lg 2 majutada korteriomandisse ka oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes teda hooldavad. 6 2-17-17934 20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust (

§ 267

p 1) ega jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormist või tingimust (

§ 267p 3).

Seega ei ole kinklepingust taganemise materiaalsed eeldused käesolevas asjas täidetud, mistõttu ei olnud hagejal alust kinkelepingust jämeda tänamatuse ega kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmise tõttu taganeda. Kuna hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda ka kingitud korteriomandit tagasi, mistõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.

1. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 122 lg 2 kohaselt 50 000 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).
3. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See säte eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-126-14, p 16; nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Olukorras, kus hageja ei ole suuteline täitma riigilõivu tasumise kohustust (25.01.2018 määrusega kohus vabastas hagejat täielikult riigilõivu tasumise kohustusest; tl 61-62), vaidlus puudutas lähedasi isikuid ja poolte vaheline õigussuhe sisuliselt ei muutu (hagejale jääb korteromandi kasutusõigus ja kostja jääb korteriomandi omanikuks), on ebaõiglane koormata teda kostja menetluskuludega. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
4. Hageja (tl 94-95) ja kostja (tl 81-82, 96-97) on esitanud käesolevas asjas enda menetluskulude nimekirjad, kuid kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus ei määra rahaliselt kindlaks menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7