Obsah (6)
§ 218§ 187§ 164§ 657§ 486§ 163KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12037
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1
(4)mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
- CC (hageja, laps) esitas 28.03.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja, isa) elatise saamiseks. Nõue anti seoses vastuväite esitamisega kostja poolt üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtule. Hageja on sündinud CC ja XX kooselust XX.XX.XXXX. Kostja ei ole aastaid hagejale kohast ülalpidamist andnud ega muul moel tema elus osalenud. Hageja on ema ülalpidamisel. Lapsele on määratud puue, millest tulenevalt on vajalikud kulutused tema ülalpidamiseks suuremad kui tervel lapsel. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused kokku 500 eurot, millest ravimid ja vitamiini 40 eurot, Tartus arsti juures käimisega seotud kulud (koos ööbimise ja söögiga ning vähemalt kaks korda aastas) 150 eurot aastas, 12,50 eurot kuus, ravivõimlemine ja muud abiteenused Paides 5 eurot, spordivahendid tasakaalu hoidmiseks (jalgratas, pallid, tasakaalu padi) 35 eurot kuus, kooli üritused ja väljasõidud 27,50 eurot, koolitarbed 25 eurot, teater, kino 20 eurot, riided, jalatsid 50 eurot, sotsiaalne elu 40 eurot, eluasemekulud 65 eurot, igapäevane toit 150 eurot, hügieen 20 eurot, transpordikulud 10 eurot. Hageja nõuab kostjalt jooksvat elatist seaduses ettenähtud miinimummäära ulatuses ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2760 eurot. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole nõus väitega nagu ta ei oleks last kasvatamisel üldse rahaliselt toetanud ega soovinud lapse elus osaleda. Pigem on lapse ema see, kes alati on teinud takistusi lapse isale lapsega kohtumiseks. Samuti ei ole kostja nõus väljatoodud kulutustega ühes kuus lapse kohta ning leiab, et need kulutused on ülepaisutatud. Kuna kostja elatub üksnes juhutöödest, on ta võimeline maksma elatist lapsele maksimaalselt 100 eurot kuus. Kohtuistungil pakkus kostja, et kui hageja loobub tagasiulatuvast elatisest, on kostja nõus maksma 150 eurot kuus. Maakohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates maksekäsumenetluses avalduse esitamisest perioodil 18.09.2017-31.12.2017 235 eurot kuus, perioodil 01.01.2018-31.12.2018 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.10.2025 270 eurot kuus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus viitas PKS §-le
- Miinimumulatuses elatise nõudmisel ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kostja leidis, et lapse vajadused on ülepaisutatud, kuid oma vastuväiteid ei ole ta täpsemalt sisustanud ning on selgusetu, millise kuluartikli osas on tal vastuväiteid. Samas on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et laps omab rasket puuet, mistõttu on ka tema igakuised kulutused suuremad. Maakohus tuvastas, et lapse vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on tema ema elukoht. Seega on kostja alaealise lapse vanemana kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist. Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada asjaoluga, et ta ei oma püsivat töökohta. Ühe põhjusena püsiva töökoha mittesaamisel on kostja hinnangul tema varasem 2
(4)kriminaalkorras karistatus ning kostja on eelistungil ise tunnistanud, et ta erinevate riiginõuete tõttu ametlikult tööl ei käi. Samas on kostja nõus, et laps seetõttu kannatada ei tohiks. Kuigi kostja on väitnud, et ta juba vähemalt 3 aastat ametlikult ei tööta ega ole esitanud tuludeklaratsioone, nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest, et vähemalt perioodil 01.05.30.09.2018 kostja töötas (tl 113). Kohus võib PKS § 102 lg 2 kohaselt elatist vähendada mõjuval põhjusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla lisaks vanema töövõimetusele või olukorrale, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, ka muu kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja on töövõimeline, tal ei ole ka teisi ülalpeetavaid ning kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et ta ei oma alalist töökohta ja seda just paljuski enda kuritegeliku mineviku tõttu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mida tuleks elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra arvestada. Kostja on väitnud ka, et lapse ema ei võimalda tal lapsega suhelda, kuid sellist nõuet ei ole kostja kohtusse esitanud ning kohus on selgitanud hageja seaduslikule esindajale kostja õigust lapsega suhelda. Kuna elatise nõue on esitatud maksekäsu kiirmenetluses 18.09.2017, kuulub elatis väljamõistmisele sellest ajast. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
§ 164alusel jättis maakohus poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.
Apellatsioonkaebus
- Kostja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas, milles kohus mõistis kostjalt välja elatise alates nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse 18.09.201731.12.2017 235 eurot kuus ja perioodi eest 01.01.2018-31.12.2018 eest väljamõistetud elatis 250 eurot kuus. Kostja käsitab nimetatut apellatsioonkaebuses tagasiulatuva elatisena. Kohus on olnud kostja suhtes äärmiselt ülekohtune ja jätnud tähelepanuta paljud asjaolud. Kostja on olnud pikalt töötu. Tagasiulatuvalt tasuda elatisraha ligi 4000 eurot ei ole kostjale lihtsalt jõukohane ega reaalne summa. Kostja elab Pärnus, kus asi on kaugel nii-öelda vabariigi keskmisest teenitavast palgast. Kohus ei arvestanud kahjuks ühtegi fakti ega asjaolu. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tegemist ei olnud tagasiulatuva elatisega. Kostjal on olnud menetluse algusest saadik võimalik oma kohustusi jooksvalt täita vältimaks võlgnevuse kogunemist. Seda ta aga ei teinud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (
§ 657lg 2¹).
Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. 7. Hageja esitas maksekäsu, milles taotles kostjalt elatist 352 eurot kuus. Asja hagimenetlusse üleandmisel vähendas hageja seni nõutud elatisesummat seadusjärgse miinimummäärani. Lisaks esitas hageja uue täiendava nõude, paludes kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ühe aasta eest. Nimetatud nõudest hageja omakorda loobus maakohtu istungil. Kuivõrd hageja esitas elatise nõude maksekäsumenetluses 18.09.2017, ei mõistnud kohus elatist kostjalt välja tagasiulatuva aasta eest nagu kostja ekslikult leiab. Maksekäsumenetluse muutumisel 3
(4)hagimenetluseks loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (
§ 486lg 2).
PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole nõudnud aasta enne 18.09.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist elatist kostjalt. Maakohus on õigesti käsitlenud hagi esitamise ajana 18.09.
- Kostja tugines oma vastuväidetes elatise vähendamiseks alla miinimummäära asjaolule, et lapse kulud on ülepaisutatud, kuid ei esitanud konkreetseid väiteid konkreetsete kululiikide osas ega tõendanud neid. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostja väidete alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et lapse vajadused on väiksemad hagis toodust.
- Kostja tugines lisaks elatise vähendamisel asjaolule, et ta ei ole suuteline sellises ulatuses lapsele elatist maksma, seadmata ohtu enese ülalpidamist. Samas ei toonud kostja esile asjaolusid, millest saaks järeldada tema keskmist tulu kuus ja tema enda ülalpidamisvajaduse ulatust. Nimetatud osas on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse (PKS § 102 lg 1). Ringkonnakohus selgitas kostjale 28.06.2019 kirjas vastavate asjaolude esiletoomise vajadust ja tegi ettepaneku esitada tõendid. Kostja nimetatud kirjale sisuliselt ei vastanud, mistõttu pole vastavaid asjaolusid ringkonnakohtul võimalik hinnata.
- Hageja selgitas maakohtu istungil, et kostja töötab oma sugulaste sõnul. Kui laps on käinud kostja sugulaste juures, on viimased väitnud, et kostja on tööl. Kostja töötas varem rekkajuhina. Kostja selgitas, et tema viimane tööandja oli W. Maakohtu poolt käsitletud Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostja saanud töötasu 01.05.2018-30.09.2018 B OÜ poolt, tema viie kuu brutotulu on olnud 3614,88 eurot, mis teeb keskmiselt 723 eurot kuus. Nimetatu muudab usutavaks hageja väited, et kostja töötab sõidukijuhina ja võib saada nimetatud ulatuses keskmist töötasu. Kostja ei ole toonud esile, et tal oleks teisi ülalpeetavaid. Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolu, et hagejale nõutud ulatuses elatise maksmine seaks ohtu tema enda toimetuleku.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (
§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).
Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid kostjalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
(4)