KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 101 lg 1). Kuni 31.12.2018 oli elatise miinimummääraks 250 eurot. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummääraks 270 eurot. 2.

1. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 5.-ndaks kuupäevaks CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. 2.7.Jätta menetluskulud kostja YY kanda. Jätta hageja XX menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda.
4. Hageja XX-l hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu nende suurust kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5. XX esitas 25.10.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks, mida täpsustas 29.10.
6. Hageja palus kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt elatise alates 01.02.2018 suurusega 1970,50 eurot.
7. Hageja elab koos emaga. Kostja ei osale alates veebruarist 2018 lapse ülalpidamiskulude kandmises, neid kulusid kannab hageja ema. Hageja ema ostab lapsele süüa, maksab üüri, ostab riideid jne ning kannab lapse tervishoiuga seotud kulutusi. Kostja on teinud hagejaga kohtumistel pisikulutusi ja ostnud mänguasju, kuid need ei ole lapse igapäevased elulised kulud. Augustis 2018 kulutas kostja umbes 10 eurot toidukotile ja selle võib augusti elatisest maha arvata. Samuti ostis kostja augustis hagejale ühe mänguasja maksumusega 39 eurot, millest 50% on hageja nõus lugema elatise tasumiseks. Seega on kostja tasunud augustis 2018 elatist kokku 29,50 eurot.
8. Hageja ema palk on 800-1000 eurot. Lisaks laekub hageja emale puudetoetus 80 eurot ja riiklik lastetoetus 50 eurot. Hageja emal on laenukohustus BIGBANK AS ees, mille igakuine tagasimakse on 51,97 eurot. Hagejale teadaolevalt töötab kostja taksojuhina.
9. Hageja vajadused ühe kuu kohta on järgmised: eluasemekulud 115 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 3 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, lasteaiakulu 69 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50-65 eurot ning muud vältimatud püsikulud 15-20 eurot, kokku 500 eurot. Hageja soovib, et kostja tasuks iga kuu 5-ndaks kuupäevaks elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole. 2 Kostja vastuväited
10. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt vähendada temalt nõutavat elatist nullini.
11. Kostja töötab autojuhina Q OÜ-s ja tema keskmine sissetulek kuus on 358 eurot. Kostja igakuised kohustused ületavad hetkel mitmekordselt tema sissetulekuid. Kostja tasub Swedbank AS-st võetud kodukapitalilaenu tagasimakseid 431,81 eurot kuus. Laen võeti kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu ajal ühiselt ja kostja on seega tasunud laenumakseid ka hageja seadusliku esindaja eest. Kostja igakuised eluasemekulud (kommunaalkulud ja elekter) on ca 115 eurot, kulutused toidule ca 350 eurot, kulutused transpordile ca 50 eurot, sidekulud ca 100 eurot, kindlustusmaksed ca 40 eurot ning kulutused tervishoiule ca 10 eurot kuus. Lisaks tasub kostja igakuiselt 440 euro suurust väikelaenu võlga.
12. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu jooksul kandis kostja kõik lapse ja perekonna, sh lapse ema ülalpidamisega seotud kulud. Kostja on korduvalt avaldanud soovi lapsega rohkem aega veeta, kuid lapse ema on seda takistanud, kasutades kostja suhtes vaimset vägivalda ja on muu hulgas ähvardanud müüa kostjale kuuluva korteri ning kogu müügist saadava raha endale võtta.
13. Kostja on korduvalt teinud lapse emale ettepanekuid organiseerida omal kulul lapsele tema erivajadusest tulenevalt vajalikke massaaže, ujumisteraapiaid jmt. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja sellekohaseid pakkumisi vastu võtnud, väites, et need tegevused põhjustavad lapse haigestumise.
14. Kostja organiseeris 2018.a lapse 5.sünnipäeva ja tasus kõik sellega seonduvad kulutused ca 430 euro suuruses summas.
15. Osa lapse vajadustest on kaetud lapsetoetusega, mille riik kannab 55 euro ulatuses igakuiselt üle hageja seadusliku esindaja pangaarvele. Seda asjaolu tuleb elatise vähendamisel arvesse võtta.
16. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma ülalpidamisvajaduse tõendamiseks. Kostja ei väldi hagejale elatise tasumist pahatahtlikult, vaid tal lihtsalt puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostjale kuulub küll korter, kuid selle realiseerimine täitemenetluses elatise katteks jätaks ta ilma elukohast ja halvendaks väga olulisel määral kostja elukvaliteeti. Kostja jääks korteri realiseerimisel sisuliselt kodutuks. Esimese astme kohtu otsus
17. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha hageja ülalpidamiseks alates 25.10.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 01.02.2018-24.10.2019 eest summas 1970,50 eurot. Kohus märkis, et perioodil 25.10.2018 kuni 03.05.2019 kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1) ja elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 5.-ndaks kuupäevaks CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja hagejal kulude puudumise tõttu neid kindlaks ei määranud. 3

1. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps ja seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.
2. Kostja on välja toonud, et ta ei ole võimeline seaduses sätestatud miinimummääras elatist tasuma. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

1. Kostja on oma vastuses märkinud, et tema igakuine sissetulek on töötasu 358 eurot. Kohtuistungil ta avaldas, et tal ei ole võimalik oma kuu sissetulekut kalkuleerida. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtub, et viimase kuue kuu jooksul on tema keskmine kuusissetulek olnud 1522 eurot, kusjuures enamus on sularaha sissemaksed. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit või selgitust sularaha sissemaksete kohta, mistõttu tuleb need summad lugeda kostja sissetulekuteks. Üksnes asjaolu, et kostja saab miinimummääras ametlikku töötasu, ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja igakuised sissetulekud on seaduses sätestatud miinimummäärast oluliselt suuremad, mistõttu on kostja on võimeline maksma hagejale elatist seaduses sätestatud alammääras. Kostja poolt välja toodud kodukapitalilaenu tagasimakseid ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
2. Riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema ülalpidamiskohustuse täitmist.

1. Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei tasu hagejale elatist regulaarselt seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Seega on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt elatis hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest (s.o 25.10.2018) kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimumsummas.
2. Kinnitust on leidnud asjaolu, et kostja ei ole tasunud hagejale elatist perioodil 01.02.201824.10.
3. Kostja väide, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse olukorda ning on ebamõistlikult koormav, ei ole põhjendatud. Kostja igakuised sissetulekud on sellised, mis võimaldavad ka tagasiulatuvat elatise tasumist. Hagi tuleb ka selles osas rahuldada.
4. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Apellatsioonkaebus
5. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.02.2018 kuni hagi esitamiseni või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.02.2019 maksimaalselt summas 185 eurot kuus, alternatiivselt tagasiulatuvalt alates 08.05.2018 või alternatiivselt tagasiulatuvalt alates 01.02.2018 maksimaalselt summas 185 eurot kuus ning jätta rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni või alternatiivselt vähendada kostjalt nõutavat elatist 0 euroni või alternatiivselt 4 mõista kostjalt alates 25.10.2018 hageja kasuks välja igakuine elatis maksimaalselt summas 185 eurot. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
6. Maakohus käsitles Riigikohtu praktikale viidates

§ 102

lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Samas ei ole maakohus kohtupraktikat arvesse võtnud ega käsitlenud asjaolusid, mis annaks käesolevas asjas alust eeltoodud sätte kohaldamiseks (v.a mingil määral lapsetoetuse ja isa sissetulekutega seonduv). Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-st tulenevat põhjendamiskohustust. Kohus oleks pidanud esitama kohtuotsuses selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse puudumise osas jälgitav.

1. Kohus tegi kostja pangakonto väljavõtete põhjal ennatliku ja tõendamata järelduse, et kostja keskmine sissetulek ühes kuus on 1522 eurot. Asjaolu, et kostja pangakontole on tehtud sularaha sissemakseid, ei tähenda, et tegu oleks kostja sissetulekuga. Kuna kohtul puudusid mistahes tõendid sularaha päritolu kohta, ei oleks kohus võinud selle informatsiooni põhjal kujundada seisukohta, et tegu on kostja igakuiste ning kindlate sissetulekutega, millest tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda.
2. Kostja tegelik sissetulek kuus on keskmiselt 358 eurot ja väljaminekud ületavad oluliselt sissetulekuid. Kostja tasub Swedbank AS-le kodukapitalilaenu tagasimakseid igakuiselt 431,81 euro suuruses summas. Nimetatud laen võeti kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu jooksul ühiselt, mis tähendab, et kostja on vabatahtlikult täitnud ka hageja ema rahalist kohustust. Täiendavalt peab kostja kandma igakuiselt eluasemekulusid (kommunaalkulud ja elekter) ca 115 euro ulatuses, kulutused toidule on ca 350 eurot, transpordile ca 50 eurot, sidekulud ca 100 eurot, kindlustusmaksed ca 40 eurot ja kulutused tervishoiule ca 10 eurot. Lisaks tasub kostja igakuiselt 440 euro suurust väikelaenu võlgnevust.
3. Eeltoodust nähtub selgelt, et kostjal puuduvad rahalised vahendid lapse ülalpidamiseks. Isegi kui kostja sissetulekud ühes kuus oleks ligikaudu 1522 eurot, nagu leidis kohus, ületaks kostja kohustused endiselt tema sissetulekuid. Seega ei oleks kostjal elatise miinimummääras väljamõistmise korral mingil juhul võimalik kohtuotsust täita. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 rõhutanud, et elatise väljamõistmise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks ka suuteline kohtuotsust täitma.
4. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kuivõrd kostja sissetulekud on hageja seadusliku esindaja omast oluliselt väiksemad, tulnuks ka seda otsuse tegemisel arvesse võtta. Eelnevat arvesse võttes tuleb jätta hageja elatise nõue rahuldamata või alternatiivselt vähendada nõutavat elatist nullini.
5. Kui kohus peab siiski õigeks mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis, tuleb selle suuruse määramisel lähtuda kostja majanduslikust seisust ning mitte seaduses sätestatud alammäärast. Kostja hinnangul oleks igakuine elatis põhjendatud maksimaalselt 185 euro ulatuses, nagu pooled
6. märtsil
7. a toimunud kohtuistungil ka algselt seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega kokku leppisid. Ka kohtunik märkis 04.03.2019 kohtuistungil, et tema hinnangul on antud asjas igakuine elatis nt 200 euro ulatuses mõistlik. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes jõudis kohus pärast istungi toimumist järeldusele, et kostja peab tasuma hagejale igakuiselt elatist miinimummääras, st 2019.a 270 eurot kuus. 5
8. Maakohus selgitas Riigikohtu varasemale praktikale tuginedes, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla kulude (osaline) katmine lapsetoetusega. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et antud asjas pole väljakujunenud kohtupraktikat tarvis järgida.
9. Ka tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel lähtus kohus ekslikult sellest, et kostja sissetulekud on igakuiselt keskmiselt 1522 eurot. Juhul kui lähtuda kostja reaalsetest sissetulekutest, mis on igakuiselt keskmiselt 358 eurot, ei saa tagasiulatuvat elatist sellises ulatuses pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Elatise tagantjärele tasumine ei täidaks käesoleval hetkel enam oma eesmärki ja lisaks peaks kohus kindlasti arvesse võtma seda, et elatise tagantjärele tasumisel satub kostja suure tõenäosusega majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda, mis ühtlasi raskendab n-ö jooksva elatisnõude täitmist.
10. Alternatiivselt juhul, kui kohus peab siiski tagasiulatuva elatise määramist ja väljamõistmist põhjendatuks, siis võiks seda teha alates 01.02.2019 suurusega maksimaalselt 185 eurot kuus, nagu pooled 04.03.2019 istungil algselt kokku leppisid. Alternatiivselt juhul, kui kohus peab siiski tagasiulatuva elatise määramist ja väljamõistmist põhjendatuks ka enne 01.02.2019, siis saaks seda teha alates 08.05.2018 suurusega maksimaalselt 185 eurot kuus, sest alles siis esitas hageja esialgse elatisnõude, mida kohus ei võtnud menetlusse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Enne nimetatud kuupäeva ei ole hageja kostjalt elatist nõudnud, mistõttu on põhjendamatu nõuda tagasiulatuvat elatist alates 01.02.
11. Alternatiivselt juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmine alates 01.02.2018 on põhjendatud, palub kostja mõista elatise tagasiulatuvalt välja maksimaalselt suurusega 185 eurot kuus, nagu pooled algselt 04.03.2019 istungil kokku leppisid. Vastus apellatsioonkaebusele
12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise lõppkuupäeva osas ja tühistatud osas tuleb teha uus otsus.
14. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest 25.10.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt elatise alates 01.02.2018 kuni hagi esitamiseni suurusega 1970,50 eurot (tlk 10). Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et põhjendatud on välja mõista elatis hageja kasuks nii alates hagiavalduse esitamisest 25.10.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimumsummas kui ka tagasiulatuvalt perioodi eest 01.02.2018-24.10.2018, s.o kuni hagi esitamiseni summas 1970,50 eurot. Otsuse resolutsiooni p-s 3 märkis aga kohus, et mõistab välja elatise võla 1970,50 eurot ajavahemiku 01.02.2018-24.10.2019 eest. Seega eksis maakohus tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise lõppkuupäeva märkimisel. Kuupäeva 24.10.2018 asemel märkis kohus ekslikult 24.10.2019 ja selles osas tuleb otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab tagasiulatuvalt elatise välja kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 24.10.
16. Muus osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendamisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. 6
17. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus hinnanud kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel taotles kostja temalt elatise välja mõistmata jätmist või alternatiivselt elatise väljamõistmist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Maakohus käsitles piisava põhjalikkusega nii kostja sissetulekute suurust kui ka lapsetoetusega seonduvaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras. 36.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud säte ei kehti aga vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 102

lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

§ 102lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt.

Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Seega ei näe seadus ette võimalust jätta elatis alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõistmata või vähendada seda 0 euroni, nagu kostja taotleb. Maakohus ei tuvastanud antud juhul ka mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 37. Maakohus arvestas kostja sissetulekute kindlakstegemisel põhjendatult tema kontole laekunud summadega ja tuvastas õigesti, et kostja tegelik sissetulek oli viimase kuue kuu jooksul 1522 eurot, mitte 358 eurot, nagu väitis kostja. Arvestades asjaolu, et

§ 102

lg 2 teise lause järgi peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väited selle kohta, et tema sissetulek kulub tema enda vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väited selle kohta, et kostja täidab pangale laenu tagasimaksmisega ka hageja ema rahalisi kohustusi.

1. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodud asjaolu, et tema ema sissetulek on 8001000 eurot kuus. Nagu juba eelnevalt märgitud, on kostja sissetulek 1522 eurot kuus. Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, et kostja sissetulek on hageja ema sissetulekust oluliselt väiksem ja maakohus oleks pidanud sellega otsuse tegemisel arvestama.
2. Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks pooled leppinud 04.03.2019 kohtuistungil kokku 185 euro suuruse elatise maksmises. Kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled arutasid võimaliku kompromissi tingimusi, kuid kokkulepet ei saavutatud (tlk 44-47).
3. Ekslik ning seaduse ja kohtupraktikaga vastuolus on kostja seisukoht, nagu annaks hagejale riigi poolt lapsetoetuse maksmine iseenesest aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus leidis õigesti, et vastavat riiklikku toetust on põhjendatud arvestada siis, kui elatist nõutakse suuremas summas, kui on

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla 7 eelnimetatud määra. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt lahendit nr 3-2-1-174-16, p-d 12,13). Käesoleval juhul ei olnud eelnimetatud olukordadega tegemist.

1. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestas maakohus põhjendatult asjaoluga, et kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1522 eurot, mis võimaldab tal tasuda elatist ka tagasiulatuvalt ilma, et see asetaks teda majanduslikult raskesse olukorda või oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes resolutsioonis ebaõigesti märgitud tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise lõppkuupäeva osas ja kohtuotsus jääb sisuliselt muutmata, sh tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise summa osas, st apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal kulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 8