← Eesti

3-19-1491/19

Obsah (8)§ 44§ 121§ 162§ 151§ 158§ 2§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1491 Haldusasi Baltic Restaurants Estonia AS kaebu

§ 44lg 1 tähenduses.

Kaebaja huviks saab olla vaid majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Praegusel juhul ei ole see hanketingimusi, pakkuja pakkumust ning Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori väljastatud 25.06.2019 kinnitust arvestades võimalik. Ehkki kaebajal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki viidatud kooli õpilaste ja personali toitlustamiseks kasutada, puudub tal luba selle köögi kasutamiseks toidu valmistamiseks teiste hankelepingute täitmiseks. Seega ei saa kaebaja saavutada hankelepingu sõlmimist oma pakkumuse alusel ning kaebuse rahuldamisega ei ole saavutatav kaebuse eesmärk. Seega puudub kaebajal subjektiivne kaitsmist vääriv õigus. Antud juhul esinevad kõik

§ 121lg 2 p-des 12 sätestatud kaebuse läbi vaatamata jätmise alused.

  1. Hankija ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud RHS nõudeid, mida on oma otsuses korrektselt leidnud ka VAKO. Vaidlust ei saa olla selles, et hankedokumentides on hanke täiendavate tingimustena (p 2.7.1) selgelt määratletud, et teenuse osutamine peab toimuma termosköögi põhimõttel ja see tähendab, et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu valmistamise kohas. Vastava koha pidi pakkuja konkreetselt märkima hanke alusdokumentide vormil
  2. Kaebaja pakkumuse vormil 1 kinnitas kaebaja, et tal on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud teenuse tellimise hanke teostamiseks vormi 1 punktis 10 märgitud köögis. Pakkumuse vastavuse kindlakstegemiseks saab hankija küsida pakkujalt ka selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud andmete ja dokumentide tõele vastavust. Vastav õigus tuleneb direktiivide 2014/24EL art 56 lg 3 ja 2014/25/EL art 76 lg-st 4 ning RHS § 46 lg-st
  3. Seega oli hankijal õigus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigust vastavat kööki hanke eesmärkidest lähtuvalt kasutada. Sama nõude esitas hankija ka Mole OÜ-le, st kohtles pakkujaid võrdselt. Kaebaja ei vaielnud hankija palvele vastu ning lubas, et vastab küsimustele 25.06.
  4. Kaebaja selleks kuupäevaks kinnitust ega muid selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 esitas aga Pärnu Ühisgümnaasium Pärnu Linnavalitsuse kaudu kinnituse, et kaebajal ei lubata Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis hankija õpilastele ja personalile toitu valmistada. Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori vahetumisega ei muutunud varasem 25.06.
  5. a kinnituskiri tühiseks. Kummutamaks lõplikult kaebaja väiteid hankelepingu võimaliku muutmise kohta esitab hankija Pärnu Ühisgümnaasiumi uue 4

(12)direktori kinnistuskirja, milles direktor on vastusena kaebajale 23.08.2019 märkinud, et ei luba Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu hankelepingu täitmiseks. Mole OÜ sõlmis Pärnu Raeküla Kooliga 25.06.2019 hankelepingu ning hankija sai viimaselt kinnituse, et lubab Mole OÜ-l oma koolis valmistada toitu hankijale. Antud menetluses tehtav lahend ei saa ka kuidagi mõjutada Pärnu Ühisgümnaasiumi otsust ega kohustada neid võimaldama selle köögi ja vahendite kasutamist hankijale toitlustusteenuse osutamiseks.
  1. Kaebaja ei esitanud hankemenetluses hankija määratud tähtajaks tõendit, mis võimaldanuks hankijal veenduda, et kaebajal on õigus pakkumuses osundatud kööki sõlmitava hankelepingu täitmiseks kasutada. Kaebaja selgitus ja tõend selle kohta, et ta on tunnistatud parimaks Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustuse hankes ei ole piisav tõend selle kohta, et tegelikkuses on kaebajal õigus seda kööki hankijale toitlustusteenuse pakkumiseks kasutada. Võimetus tõendada hanketingimuste täitmist on käsitletav sisulise puudusena ning sellises olukorras oli hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata.
  2. Kuna hankijal oli õigus kaebaja ja P. Dussmann Eesti OÜ pakkumused tagasi lükata ja Mole OÜ pakkumus vastas nii vormiliselt kui sisuliselt hanketingimustele, siis tunnistas hankija põhjendatult Mole OÜ pakkumuse edukaks.
  3. Vaidlustatud otsus tuleb jätta tühistamata ka menetlusökonoomia printsiibist lähtudes. Hankija otsus on sisuliselt õige ja otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt tuleks samasisuline otsus igal juhul uuesti vastu võtta. Asjaolud, mis tingisid kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ei ole muutunud, mistõttu tuleks kaebuse rahuldamise korral hankijal kaebaja pakkumus uuesti tagasi lükata Kolmanda isiku seisukoht
  4. Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  5. Kuna VAKO otsuses leidis kinnitust, et hankija on õiguspäraselt kaebaja pakkumuse tagasi lükanud, siis juba pelgalt seetõttu on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamis otsus. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, ei ole tähtsust kaebaja väidetel, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavustingimustele. Sisuliselt esitab kaebaja hoopis etteheiteid kolmanda isiku suhtes 03.07.2019 tehtud otsusele RHS § 104 lg 8 alusel kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. Selles osas saabus vaidlustamise tähtaeg aga 29.08.2019 ent kaebaja ei ole otsust vaidlustanud.
  6. Kolmas isik esitas vastusena hankija 01.07.2019 päringule 02.07.2019 selgitused ja tõendid, mis kinnitavad, et kolmas isik täidab nõuetekohaselt tööõigusest tulenevaid kohustusi miinimumpalga maksmisel. Kolmas isik rakendab töötajatele tööaega keskmiselt 5-6 tundi päevas ja töötasu tunnihind on osalist tööaega arvestades kõrgem alampalga kohustuslikust minimaalsest tunnihinnast. Põhjendamatu on kaebaja eeldus, et kolmanda isiku töötajad peavad töötama täistööajaga.
  7. Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke vastavustingimustele. Kolmas isik on esitanud hankijale tõendid selle kohta, et tal on õigus toidu valmistamiseks kasutada Raeküla kooli kööki, kuna kooli juhtkond andis talle selle kohta selgesõnalise kirjaliku nõusoleku.
  8. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et pakkumuse vastavuse kontroll ei saa piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab olema sisuline. Seega ei saa hankijale olla etteheidetav see, et ta asus kaebaja poolt esitatud vormil 1 märgitud andmeid toidu valmistamise koha kohta ka sisuliselt kontrollima. Hankija ei ole sisulise kontrolli teostamisel piiratud dokumentidega, mida hanke alusdokumentides on otsesõnu nõutud. Pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll ei saa tõendada seda, et pakkujaga sõlmitakse hankeleping ja pakkujal on võimalus kasutada hankelepingus märgitud kohta toidu valmistamiseks teise hanke raames. Hankeleping kaebajaga sõlmiti alles 04.07.
  9. Hankija on juba vaidlustusmenetluses oma vastuse lisana 8 esitanud ühesed tõendid selle kohta, et Pärnu Ühisgümnaasium keeldus nõusolekust võimaldada kaebajale kooli ruumide kasutamist vaid5
(12)lusaluses hankes sõlmitava lepingu täitmiseks. Seega on vale kaebaja pakkumuses märgitud toidu valmistamise asikoht Pärnu Ühisgümnaasium. Seega on tõendatud, et kaebaja pakkumus ei vasta riigihanke vastavustingimustele. Seega on hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks õiguspärane.
  1. Õige ei ole kaebaja väide, et kolmanda isiku pakkumuse kehtivus on lõppenud. Kolmas isik on pikendanud oma pakkumuse kehtivust omaalgatuslikult ja tagasiulatuvalt 28.08.2019, mistõttu ei ole pakkumus kehtivust kaotanud.
  2. Rahandusministeerium ei olnud seisuga 30.08.2019 teinud mingit otsust kaebaja poolt algatatud järelevalvemenetluses ning ministeerium on vaid teavitanud ettekirjutuse tegemise kavatsusest andes menetlusosalistele aega selgituste andmiseks. Järelevalvemenetluse algatamise fakt kui selline ei kohusta hankijat riigihanget kehtetuks tunnistama.
  3. Väär on ka kaebaja väide, et 15.08.2019 möödumise tõttu ei ole objektiivselt võimalik hankelepingut sõlmida ja ainus õiguspärane võimalus on riigihange kehtetuks tunnistada. Hanketingimustest tulenevalt ei olnud õiguspärane mitte kuupäev 15.08.2019, vaid toitlustusteenuse osutamine õppeaastatel 2019/2020; 2020/2021; 2021/
  4. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 29.

§ 162

lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas 08.08.2019 menetlusdokumendis taotluse jätta kaebus

§ 151

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna esinevad kõik

§ 121lg 2 p-des 1-22 sätestatud alused.

Kohus leiab, et vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus võib

§ 151

lg 2 p 2 järgi jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg- s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 kohaselt on sellisteks asjaoludeks kaebeõiguse puudumine (p 1); kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2); kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (p 21) ning fakt, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (p 22). Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja huviks käesolevas vaidluses saab olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Ehkki Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.08.2019 määruses käesolevas asjas osundanud, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole esitanud hankijale ega ka kohtumenetluses kohtule tõendeid, mille kohaselt tal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada ja sellest tulenevalt ei ole kaebusel eduväljavaateid, ei tähenda see veel seda, et kaebusega ei ole mitte mingil juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki või et kaebajal puuduks kaebeõigus. Kaebaja on esitanud hankemenetluses pakkumuse ning seega on tal kehtiva kohtupraktika kohaselt kaebeõigus hankija otsustele, mis takistavad hankelepingu sõlmimist (

§ 121lg 2 p 1).

Samuti on seadusandja eesmärgiks

§ 121

lg 2 p 2 muutmisel olnud piirata sätte kohaldamisala juhtumitega, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul, sest nõude rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust ning kaebaja keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Õigus sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusel hankijaga hankeleping ei ole ka väheintensiivne õigus. Seega ei ole sellise õiguse riive väheintensiivne. Seega ei esine ka

§ 121lg 2 p-des 21 ja 22 esinevaid aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Kuivõrd alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad, siis lahendab kohus kaebuse sisuliselt. 6

(12)30. Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse hankija 26.06.2019.a otsustele, millega hankija lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Samuti on kaebaja esitanud kaebuse VAKO 24.07.2019 otsuse tühistamiseks. Kaebuse väidete kohaselt rikuvad viidatud hankija otsused kaebaja õigusi, kuna tal on otsuste tühistamise kaudu võimalik saavutada hankelepingu sõlmimise võimalus ning kaebuse ainsaks eesmärgiks on majanduslik huvi sõlmida hankijaga hankeleping. Menetluse kestel on kaebaja oma positsiooni täiendanud. Kaebaja väidab, et kui hankija ei ole seisuga 15.08.2019 sõlminud kolmanda isikuga hankelepingut on hankijal kohustus tunnistada hange tervikuna kehtetuks. Kaebaja väidab ka, et hanke kehtetuks tunnistamise korral on tal kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada kaebuse eesmärk, kuna hanke kehtetuks tunnistamisel on hankija kohustatud korraldama uue hankemenetluse. 31.

44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. RHS § 185 lg 1 kohaselt on hankija tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus pakkujal, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.

§ 158

lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija otsuste vaidlustamisel nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kaitstavaks õigushüveks õiguspärase hankelepingu sõlmimise võimalus. See tähendab, et mistahes hankija poolt hankemenetluses tehtav otsus saab rikkuda kaebaja õigusi üksnes juhul, kui see omab puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus ei teosta hankija tegevuse üle hankemenetluses abstraktset kontrolli, vaid kontrollib kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga. Nimetatu tähendab praegusel juhul, et kohus kontrollib kaebuse lahendamisel, kas hankija otsused kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise ning Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olid nende andmise hetkel õiguspärased. Otsuste õiguspärasust nende andmise hetkel ei mõjuta asjaolu, kas hankijal on hilisemalt muutunud asjaolude tõttu õiguslikult võimalik sõlmida parimaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga hankeleping või mitte. Seega ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust asjaolu, kas hankelepingu sõlmimine peale 15.08.2019 on õiguslikult võimalik või mitte. Võimatus sõlmida hankelepingut peale viidatud kuupäeva ei muudaks ka kaebaja poolt vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks, kuivõrd vaidlustatud otsustega ei otsustatud hankelepingu sõlmimise küsimust.

§ 2lg 3 kohaselt saab kohus lahendada kaebuse vaid kaebuse nõudes toodud ulatuses.

Küsimus sellest, kas hankijal on hüpoteetiliselt kohustus tunnistada hange kehtetuks väljub ilmselgelt käesoleva vaidluse piiridest ning ei ole seotud kaebaja poolt seotud nõuetega. Käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole hankija hanget ka kehtetuks tunnistanud. Seega ei hinda kohus käesoleva vaidluse lahendamisel kaebaja väiteid, mis seonduvad hankija väidetava kohustusega tunnistada hange kehtetuks põhjusel, et hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga on muutunud õiguslikult võimatuks. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, kas hankija on praeguseks hetkeks minetanud kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise õiguse, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi olukorras, kus hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on õiguspärane. Isegi kui hankija on praeguseks hetkeks minetanud õiguse sõlmida kolmanda isikuga hankeleping, ei tooks see vaidlustatud otsuste õiguspärasuse korral kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga. Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt on tal hanke kehtetuks tunnistamisel võimalus sõlmida hankijaga hankeleping märgib kohus, et hanke kehtetuks tunnistamisel kaotaksid küll kehtivuse ka kaebaja poolt vaidlustatud otsused, kuid see ei tooks kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga. Kehtetuks tunnistatud hankes hankelepingu sõlmimine ei ole õiguslikult võimalik. Hanke kehtetuks tunnistamisel oleks hankijal küll õigus kuulutada välja uus hange, kuid uue hanke välja kuulutamisel oleks kaebajal üksnes õigus hankel osaleda. Hankelepingu sõlmimise õigus tekiks aga hanke võitjal, kelleks ei pruugi ilmtingimata olla kaebaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus määranud kindlaks käesoleva vaidluse piirid ning hindab järgnevalt vaidlustatud otsuste õiguspärasust sisuliselt. 7

(12)
  1. RHS § 126 lg 8 sätestab, et kui hankija korraldab sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise läbirääkimistega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud korda. Riigihangete registris hanke kohta avaldatud info kohaselt korraldab hankija käesoleval juhul menetlust avatud menetlusena, millest tulenevalt on ta kohustatud järgima RHS-is avatud hankemenetluse kohta sätestatut.
  2. Vaidlustatud otsuse kohaselt on hankija lükanud 26.06.2019 otsusega kaebaja pakkumuse tagasi RHS § 114 lg-de 1 ja 2 ning hankedokumendi (HD) p 8.3 alusel, kuna kaebaja ei esitanud tähtajaks, 25.06.2019, hankija nõutud selgitusi ega tõendeid, mis võimaldaksid hankijal veenduda, et pakkumus vastas hankedokumendis sätestatud tingimustele, ning et pakkuja selgituste põhjal ei olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (p 1.2.2). Nagu nähtub otsuse punktis 1 toodud kirjeldusest, siis pidid pakkujad HD lisa 1 punktis 10 märkima hankijale toidu valmistamise koha aadressi. Kaebaja oli märkinud selle kohana Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi. Veendumaks pakkumustes esitatud andmete tõesuses palus hankija kaebajal ja kolmandal isikul esitada tõendid, et neil on õigus ja võimalus nimetatud kööke kasutada. Ettenähtud tähtajaks esitas kolmas isik Pärnu Raeküla Põhikooli kinnituskirja. Dussmann Eesti OÜ ega kaebaja tõendeid ei esitanud. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse kirjelduse kohaselt küll selgituse, et nad on tunnistatud edukaks Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustushankes järgnevaks kolmeks õppeaastaks, kuid hankija hinnangul ei tõendanud see, et kaebajal oleks võimalik kasutada seda kööki muuks otstarbeks, kui selles hankes nimetatud.
  3. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate (kvalifitseerimise otsus on tehtud 18.06.
  4. a) pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta, lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. HD p 2.7.2 sõnastuse kohaselt toimub teenuse osutamine termosköögi põhimõttel, mis tähendab, et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu valmistamise kohas. Pakkuja pidi HD lisa 1 vormil 1 (punkt 10) näitama toidu valmistamise koha aadressi. HD vormil 1 sisaldusid kinnitused selle kohta, et pakkuja võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused (vorm 1 p 1) ning et pakkujal on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud teenuse tellimise hanke teostamiseks (vorm 1 p 3). Seega pidid kõik pakkujad esitama HD p. 2.7.2 tingimuste täitmiseks toidu valmistamise koha aadressi. Kaebaja on pakkumuse lisaks olnud vormil 1 kinnitanud, et tema kasutuses on toidu valmistamise koht aadressil Kooli 13, Pärnu, st Pärnu Ühisgümnaasiumis.
  5. VAKO on oma otsuses (p 9.3.1) õigesti märkinud, et hankija poolset RHS § 114 lg 1 kohast pakkumuste vastavuse kontrolli võib liigitada formaalseks (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavad andmed ja dokumendid on esitatud) ja sisuliseks (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavate andmetega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentidele tõendatud, sh kas andmed on õiged). Hankija võib pakkumuse tagasi lükata mõlema kontrolli tulemusel tuvastatud mittevastavuse tõttu, st et olukorrad, kus formaalse kontrolli tulemusel on tõendatud, et esitatud andmed pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentidele ei tõenda, või kui sisulise kontrolli tulemusel selgub, et pakkumuses esitatud andmed riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi ei täida, on RHS § 114 lg-de 1 ja 2 mõttes pakkujale samasuguste tagajärgedega - pakkumus lükatakse tagasi. Kohus nõustub ka VAKO ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa pakkuja nõuda hankijalt üksnes formaalse kontrolli teostamist ja pakkumuse vastavaks tunnistamist üksnes pakkuja poolt esitatud andmete alusel. Juhul, kui hankija saaks ja peaks piirduma vaid pakkuja poolt esitatu formaalse kontrolliga ega saaks kontrollida esitatud andmeid ja teavet sisuliselt, annaks see pakkujale võimaluse oma õiguste 8
(12)kuritarvitamiseks. Kui hankijal puuduks õigus dokumentide sisu õigsust kontrollida, siis oleks pakkujal võimalik saavutada hankijaga lepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele tuginedes. Selline olukord ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästliukku kasutamist. Seega ei nõustu kohus kaebajaga selles, et pakkumuse vastavuse kontrolli teostamisel on hankijal lubatud küsida üksnes neid dokumente, mille esitamist ta on hankedokumentides sõnaselgelt nõudnud. Hankija võib pakkujalt tõepoolest nõuda, et pakkumus vastaks hankija enda poolt koostatud hankedokumentides sätestatud tingimustele ning et esitatud oleksid hankija poolt hankedokumentides nõutud dokumendid. Nimetatu ei tähenda aga, et hankija oleks pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel piiratud üksnes dokumentidega, mille esitamise võimaluse ta hankedokumentides sõnaselgelt ette on näinud. Hankija ei saa hankedokumentide koostamisel näha ette, millist informatsiooni ta mingil ajahetkel võib pakkumuse vastavuse kontrollimiseks vajada. Seega leiab kohus, et pakkumuse vastavuse kindlakstegemiseks võib hankija pakkujalt küsida mistahes selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud dokumentide ja pakkuja poolt avaldatu tõele vastavust. Vastav õigus on sõnaselgelt sätestatud ka RHS § 46 lg-s 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest. Seega, kuna kaebaja avaldas oma pakkumuses, et kavatseb hankedokumentide p 2.7.2 kohaselt hakata hankelepingu täitmisel toitu valmistama Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis, siis oli hankijal õigus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigus vastavat kööki hankija poolt korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. Toidu valmistamise koha aadressi näitamine pakkumuses ei tähenda, et hanke raames on pakkujal õigus kööki ka kasutada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 14.08.2019 tehtud kohtumääruses rõhutanud, et hankijal peab olema võimalus enne hankelepingu sõlmimist veenduda selles, et pakkuja suudab hankelepingut täita. Seega oli kaebaja risk, kui ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi.
  1. Kohus nõustub VAKO väitega, et pakkumus peab vastama nõuetele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest. VAKO on põhjendatult leidnud, et pakkumus, mis pidi vastama HD-ile pakkumuse esitamise hetkel ei saa hakata vastama HD-ile mingil ajal tulevikus hankemenetluse kestel, nt 12.06.2019 või 04.07.2019 või muul ajal. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuse esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni, lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Viidatud sätetest ning printsiibist, mille kohaselt ei saa pakkuja oma pakkumust muuta, tuleneb üheselt, et pakkumus peab vastama esitatud nõuetele nii selle esitamise hetkel kui ka mistahes muul ajahetkel alates pakkumuse esitamisest. Hankijal on RHS §- dest 114-117 tulenevat kohustus ja õigus kontrollida esitatud pakkumuse vastavust hankemenetluse erinevates etappides. Nimetatud normid muutuksid sisutuks, kui pakkujal oleks võimalik oma pakkumust hankemenetluse kestel muuta või täiendada asjaoludega, mida ei esinenud pakkumuse esitamise hetkel. Sellise olukorra võimaldamine oleks olulises vastuolus hankija kohustusega kohelda kõiki pakkujaid hankementluses võrdselt. Seega, kui kaebaja märkis pakkumuses, et kavatseb kasutada hankelepingu täitmisel Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki, siis pidi kaebaja olema nii pakkumuse esitamise hetkel kui ka mistahes ajahetkel alates pakkumuse esitamisest suuteline hankijale tõendama, et tal on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik viidatud kööki hankija poolt korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. HD-st tulenevalt oli hankija nõudeks viidatud köögi kasutamise õigus, mitte formaalne nõue näidata pakkumuses toidu valmistamise koha aadress.
  2. Kuivõrd hankija esitas nõude tõendada pakkumuses näidatud köögi kasutamise õigust ka kolmandale isikule, siis ei ole hankija kohelnud pakkujaid hankemenetluses ebavõrdselt, nagu 9
(12)ekslikult leiab kaebaja. Kaebaja on kaebuses välja toonud, ning asjas puudub vaidlus, et nii kaebaja kui ka kolmanda isiku poolt referentsina esitatud hankelepingute punkti 2.2 sõnastused olid sarnased ning lepingutest ei tulenenud kasutaja õigust kasutada kooli kööki muuks otstarbeks, kui konkreetse kooli ja selle personali toitlustamiseks. Sellest tulenevalt oli hankijal õigus pöörduda RHS § 46 lg 4 alusel pakkujate poole et saada täiendavaid selgitusi ja tõendeid pakkumuses märgitud köögi kasutamise õiguse osas. Hankija esitas sama küsimuse kõigile pakkujatele. Kohtu arvates ei ole hankija jaoks olnud seejuures määravat tähtsust sellel, et kaebaja ei olnud pakkumuse esitamise seisuga sõlmitud Pärnu Ühisgümnaasiumiga hankelepingut ning et kaebaja esitas vastustajale pakkumusega üksnes väljavõtte Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlusteenuse osutamiseks korraldatud hanke 12.06.2019 protokollist, mille punkti 3.1 kohaselt tunnistati edukaks pakkumuseks kaebaja poolt esitatud pakkumus. Sarnases olukorras oli pakkumuse esitamise seisuga ka kolmas isik, kes sõlmis Pärnu Raeküla Kooliga lepingu 25.06.
  1. Käesoleva asja materjalide kohaselt ei olnud hankija jaoks oluline mitte hankelepingu sõlmimise fakt iseenesest, vaid asjaolu, et sõlmitavate hankelepingute sõnastustest ei tulenenud kasutajale õigust kasutada lepingu objektiks olevat kööki teenuse osutamiseks mõne muu hanke raames. Seega on hankija mõlema pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtunud samadest põhimõtetest ega ole loonud kolmandale isikule menetluses eeliseid.
  2. Hankija on esitanud kaebajale 18.06.2019 päringu, milles palub kaebajal esitada Pärnu Ühisgümnaasiumi kinnitus selle kohta, et tal on õigus ja võimalus valmistada toitu Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolile Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis. Kaebaja edastas hankijale 20.06.2019 teate, milles lubas saata vastuse 25.06.2019 hommikul. Kaebaja selleks kuupäevaks kinnitust ega muid selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 kuupäeva seisuga on aga Pärnu Ühisgümnaasium väljastanud kaebajale teate „Vastuseks Teie suulisele päringule“, millest nähtub üheselt Pärnu Ühisgümnaasiumi seisukoht, mille kohaselt ei anna Pärnu Ühisgümnaasium kaebajale luba kasutada kooli kööki mõne muu (hanke) lepingu täitmiseks, sh Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õpilastele ja personalile toidu valmistamiseks. Vastava kinnituse edastas Pärnu Linnavalitsus ka vastustajale. On tähelepanuväärne, et ehkki viidatud kiri oli adresseeritud kaebajale, ei andnud ta sellest hankijale teada, millest saab järeldada, et kaebaja soovis kirjas sisalduvat teavet hankija eest varjata. Kuivõrd kaebaja ei saanud Pärnu Ühisgümnaasiumilt tema poolt soovitud kinnitust, siis on sellega ka seletatav, miks ei esitanud kaebaja hankija poolt nõutud dokumente hankija pöördumises näidatud tähtajaks. Viidatud kirjas sisalduv teave on oluline ning vastustaja ei saanud seda hankemenetluses eirata. Seega asus hankija vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna kaebaja ei esitanud vaatamata oma lubadusele 25.06.2019 hankijale dokumente ega selgitusi, mis võimaldaks veenduda pakkumuse vastavuses hankedokumentides esitatud tingimustele ning kuna ilma nendeta ei olnud pakkumuse vastavus sisuliselt kontrollitav, tuli kaebaja pakkumus selle mittevastavuse tõttu hankedokumentidele RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Vastavale järeldusele on õigesti jõudnud ka VAKO. Hankija ei saanud tekkinud olukorras teha teistsugust otsust, kui kaebaja pakkumus tagasi lükata. Kaebaja enda risk oli, et ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi. Kaebaja pidi teadma, et selleks on tal vajalik konkreetne kokkulepe kooliga. Antud juhul kaebajal sellist kokkulepet saavutada ei õnnestunud. Hankija ei saanud ega pidanud arvestama hüpoteetilise võimalusega, et Pärnu Ühisgümnaasium võib oma seisukohta muuta, nagu kaebaja on menetluses leidnud. 25.06.2019 kirjas oli Pärnu Ühisgümnaasium oma seisukohta selgelt väljendanud ning hankija sai lähtuda vaid nimetatud dokumendist ja selles sisalduvast infost. Käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole enam ka tähendust kaebaja väidetel, mille kohaselt oleks Pärnu Ühisgümnaasium pidanud talle köögi kasutamiseks nõusoleku andma või et 25.06.2019 seisukoht on esitatud Pärnu Ühisgümnaasiumi eelmise direktori poolt ning see ei välista, et kooli 10
(12)uus direktor võib kaebajale nõusoleku anda. Pärnu Ühisgümnaasiumi uus direktor on esitanud 23.08.2019 kaebajale adresseeritud kinnituskirja, milles kooli uus direktor on märkinud, et ei luba Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu (hanke)lepingu täitmiseks. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja ei olnud ainus viidatud kirja saaja, vaid kiri oli lisaks kaebajale saadetud ka vastustajale. Seega on ainetud kaebaja väited, mille kohaselt ei ole vastustaja saanud viidatud kirja õiguspärasel viisil ning kohus peaks kirja kui tõendi nimetatud põhjusel jätma tähelepanuta. Viidatud kiri on 26.08.2019 edastatud e-kirjaga nii kaebajale kui ka vastustajale, mistõttu on vastustaja saanud kirja Pärnu Ühisgümnaasiumilt. Kaebaja on menetluses käitunud pahatahtlikult, esitades kohtule eksitavaid asjaolusid.
  1. Eeltoodut kokku võttes on hankija otsus, millega hankija lükkas kaebaja poolt esitatud pakkumuse tagasi, õige.
  2. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija otsuses on piisavalt põhjendatud, miks hankija leiab, et kaebaja pakkumuses esitatud andmed ja kaebaja poolt esitatud 12.06.2019 pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll ei tõenda kaebaja pakkumuse vastavust hankedokumentidele. 26.06.2019 otsuse kirjeldavas osas on hankija üheselt märkinud, et hankija soovib veenduda kaebaja poolt esitatud andmete tõesuses, mille kohaselt tal on õigus pakkumuses näidatud kööki kasutada. Asjaolu, et kaebajale oli hankija nõue aru saadav tõendab üheselt Pärnu Ühisgümnaasiumi poolt 25.06.2019 kaebajale adresseeritud vastus. Nimetatud vastusest on nähtav, et vastus on adresseeritud kaebajale vastusena tema poolt esitatud küsimusele.
  3. Kaebaja on vaidlustanud ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud hankija otsust tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks, ei saa ta enam tugineda asjaoludele, mis seonduvad kolmanda isiku pakkumuse vastavusega hankija poolt kehtestatud nõuetele. Seega jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad võimalike tööõiguse normide rikkumisega kolmanda isiku poolt.
  4. VAKO on oma otsuses jätnud kaebaja poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata põhjusel, et kuivõrd hankija on õigesti lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi, ei ole kaebajal põhjendatud huvi kolmanda isiku pakkumuse vaidlustamiseks ning kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kohus ei nõustu VAKO-ga selles, et vaidlustus nimetatud otsusele tuli jätta läbi vaatamata. RHS § 192 lg 1 kohaselt hindab vaidlustuskomisjon ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, lg 3 p 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tuleneb analoogselt

§ 44

lg 1 kohaldamisel välja kujunenud kohtupraktikaga printsiip, mille kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kohtusse pöördumise aja seisuga (nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-96-13). See tähendab, et olukorras, kus kaebajal on VAKO-sse pöördumisel kaebeõigus, ei mineta ta kaebeõigust seetõttu, et kohus või VAKO tuvastab, et kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine oli põhjendatud. Sellisel juhul tuleb kaebaja poolt esitatud kaebus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on VAKO otsuses küll õigesti leidnud, et olukorras, kus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus osutus õiguspäraseks, ei riku kolmanda isiku pakkumuse edukakas tunnistamise otsus enam kaebaja õigusi. Kohus leiab aga et VAKO oleks pidanud jätma kaebaja poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata, mitte läbi vaatamata. Seega tühistab kohus VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis kaebaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega jätab kaebaja poolt esitatud kaebuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata. MENETLUSKULUD 11

(12)43.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. 44. Vastustaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 3247,4 eurot koos käibemaksuga, sh VAKO menetlusega seotud õigusabikulud summas 1297,40 eurot ja käesoleva kohtuasjaga seotud menetluskulud summas 1950 eurot. Kohus leiab esmalt, et nõustub VAKO-ga selles, et vastustajal oli praeguses asjas õigus kasutada välist õigusabi, kuna vaidlus väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. Asjaolu, et Pärnu linnavalitsus on jätnud toitlustushangete korraldamise iga individuaalse haridusasutuse vastutusalasse ei tähenda veel, et hankijalt saab eeldada hangete läbi viimise ja hangetega seotud kohtuvaidluste pidamise oskust. Vastustaja puhul on tegemist kooliga, kelle igapäevaseks tegevuseks ei ole riigihangete korraldamine ja sellega seotud vaidluste pidamine. Kaebaja on küll põhjendatult esile toonud, et vastustaja on varem viinud läbi toitlustusteenuse hankeid, kuid samas on olnud tegemist lihthangetega. Antud hange on aga varasemast suurem ja mahukam ning tegemist on vastustaja poolt esimese n.ö tavapärase riigihankega. Seega ei saa vastustajalt eeldada, et ta suudab kohtumenetluses oma positsiooni ilma välist õigusabi kasutamata nõutaval tasemel kaitsta.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et vastustaja ei saa kohtumenetluses nõuda kulutuste hüvitamist osas, milles VAKO jättis 24.07.2019 otsusega vastustaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. VAKO otsusega mitte nõustumisel oleks vastustaja pidanud esitama otsusele kaebuse halduskohtusse. Vastustaja seda aga ei teinud, millest tulenevalt ei saa kohus muuta VAKO otsust vastustaja menetluskulude suurust puudutavas osas. Seega jääb vastustaja taotlus VAKO menetlusega seoses kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 1297,40 eurot rahuldamata. Kohus leiab, et ka ülejäänud osas ei ole vastustaja kulutused õigusabile kogu ulatuses põhjendatud. Vastustaja sisulised väited ei erine suures osas tema poolt esitatud väidetest VAKO menetluses. Uudsed on vaid asjaolud, mis seonduvad kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on vastustajal kohustus tunnistada hange kehtetuks ning seisukohad, mis seondusid esialgse õiguskaitse kohaldamise ja halduskohtu määruse vaidlustamisega ringkonnakohtus. Arvestades kõiki viidatud asjaolusid leiab kohus, et käesoleva haldusasjaga seotud kulud on põhjendatud 60 % ulatuses, st (1950 x 60%) summas 1170 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja. 45.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 2169,60 eurot. Kohus leiab, et ka kolmas isik on oma väidetes tuginenud olulises osas juba VAKO menetluses esitatud väidetele, millest tulenevalt ei ole tema menetluskulud täielikult põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud ei saa olla suuremad, kui seda on hankija menetluskulud. Kohus leiab nimetatust tulenevalt, et ka kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud 1170 euro ulatuses. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.