Obsah (8)

§ 477§ 423§ 244§ 371§ 173§ 170§ 178§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10307 Tsiviilasi T V avaldu

§ 477lg 1).

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (

§ 423lg 2 p 2).

Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist, kui tal on õiguslik huvi tuvastada eseme väärtus (

§ 244lg 3 p 1).

Õiguslikku huvi eeldatakse, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust (

§ 244lg 4).

Avaldaja selgitas, et ei saa kohtusse hetkel pöörduda, kuna talle pole teada sõiduki turuväärtus ja vastavalt nõude summa. Seega põhistas avaldaja õiguslikku huvi sooviga pöörduda tuvastatud andmetel kohtusse või teha kindlaks, et puudub alus kohtusse pöördumiseks. Puudutatud isik teatas kohtule, et menetlusosaliste vahel on 19. mail 2019 sõlmitud lepitusmenetluses kokkulepe, mille kohaselt nõustusid menetlusosalised, et sõiduki väärtuse määrab kindlaks lepitusorganis läbiviidav ekspertiis. Seetõttu ei saa avaldaja vaidlusega uuesti kohtusse pöörduda sõltumata täiendava ekspertiisi tulemusest. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (

§ 371lg 1 p 4).

Pool võib lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtus vaidlustada juhul, kui lepitusorgan on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu (LepS § 29 lg 2). Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada lepitusorgani asukohajärgsele maakohtule 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates (LepS § 29 lg 3). Kuna poolte vahel on jõustunud lepituskokkulepe, ei ole avaldajal võimalik vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga uuesti kohtusse pöörduda. Seega puudub avaldajal õiguslik huvi

§ 244lg 3 tähenduses.

Vastavalt pole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning kohus jätab

§ 423lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata.

Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173lg 4).

Eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati (

§ 170lg 1).

Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (

§ 175lg 2).

Puudutatud isikut esindasid menetluses puudutatud isiku töötajad. Kuna toimiku andmetel puudus puudutatud isiku esindajatel vajadus menetluse raames kuhugi sõita, määrab kohus kindlaks, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2