Obsah (6)

§ 486§ 430§ 150§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2019, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6969 Tsiviilasi L V´i h

) §-st 661 lg

1. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused SeaSnack OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-18-16685 06.11.2018 hagi H V, K S ja K L vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad juhatuse liikmena omastanud ettevõtte raha ja tekitanud sellega kahju ettevõttele. L V esitas 08.05.2019 hagi SeaSnack OÜ vastu osanike 08.02.2019 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasja nr 2-18-16685 ja nr 2-19-6969 pooled esitasid ühiselt 30.08.2019 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu ja taotluse mõlema tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-16685 kinnitas kohus kompromissi kohtumäärusega 04.09.
2. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-18-1668 kinnitatud kohtumääruses on kohus kompromissimäärusega kinnitanud, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist kanda tsiviilasjas nr 2-18-16685 R V poolt L V eest 30.08.2019 kokku deponeeritud summast 4654.36 eurot (1597.79 eurot ja 3056.57 eurot) 1229.36 eurot kohtutäitur K P ametialasele arveldusarvele xxxx selgitusega “täitekulud täitemenetluses nr 025/2018/1480“ ja 3 425 eurot K L arveldusarvele xxxx selgitusega “kulude hüvitis, tsiviilasi 2-18-16685.“ Kohus on samuti tuvastanud, et tsiviilasjas nr 218-1668 kinnitatud kohtumääruses on kohus kompromissiga kinnitanud tühistada tsiviilasjas nr 2-18-16685 Harju Maakohtu 16.11.2018 ja 21.01.2019 määrused, millega kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja hagi tagamise abinõuna määras OÜ SeaSnack juhatuse liikmete ühise esindusõiguse ning keelu kutsuda L V juhatusest tagasi. Kohus selgitab, et kuivõrd antud tsiviilasjas ei saa kohus üle kanda tsiviilasjas nr 2-18-16685 tasutud summasid ega tühistada tsiviilasjas nr 2-18-16685 määratud hagi tagamisi, ei sisaldu eeltoodud poolte kokkulepped kohtu korraldustena käesolevas kompromissi kinnitavas määruses.

§ 486

lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-6969 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on kompromissilepingus taotlenud kohtult kompromissi sõlmimisega seoses riigilõivu tagastamist summas 150 eurot. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et vastavalt kompromissilepingule tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 150 eurot. Vastavalt kompromissilepingule tuleb tagastatav riigilõiv kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvelduskontole nr EE781010220192873229.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise aja 3 päevani.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik