Obsah (6)

§ 174§ 187§ 62§ 477§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15155 Tsiviilasi T T avaldus R D, M H , P T, L

§ 174lg 4).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2). Avaldus ja avalduse aluseks olevad asjaolud 07.10.2016 esitatud avalduse kohaselt kuulub T T (avaldaja

XXX asuvas ehitises kaks korterit – nr X ja nr X. Ehitise alune maa ei ole kinnistusraamatusse kantud ja selles asuvad eluruumid ja mitteeluruumid on tsiviilkäibes vallasasjadena. 08.09.2016 toimus Faehlmanni 3 ehitise korteriomanike koosolek, mille päevakorras oli mh otsus valitseda kaasomandis olevat mitteeluruumi (edaspidi ka keldriruumi) Faehlmanni 3 KÜ kaudu ning anda korteriühistule õigus sõlmida keldriruumi üürilepinguid. Avaldaja hääletas nimetatud otsuse vastu. Avaldaja leiab, et otsus anda keldriruumi valitsemine üle korteriühistule ning anda korteriühistule õigus sõlmida keldriruumi üürileandmiseks üürilepinguid (st koormata kaasomandi eset) väljub tavakasutuse piiridest ning sellise küsimuse otsustamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek ehk kaasomanike kokkulepe. Vaidlustatud otsus piirab avaldaja õigust kasutada temale kuuluvat kaasomandi eset (omandiõigust), jätab avaldaja ilma kaasomandi eseme valdusest ning annab korteriühistule õiguse käsutada kaasomanikele kuuluvat asja. Lisaks on otsuse tulemusena takistatud avaldaja juurdepääs keldriruumile, kus asub avaldajale kuuluv gaasikatel, mis kütab tema korteri nr X alumist- ehk keldrikorrust ning kuna avaldaja ei saa gaasikatelt kasutada, on tema korteri alumine korrus kütmata (külm). Keldriruumi uste lukud ja signalisatsioonikoodid on vahetatud ning avaldajale neid ei anta. 2 Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja tunnistada kehtetuks F. R. Faehlmanni 3 asuva ehitise korteriomanike 08.09.2016.a otsused nr 2 ja 3, millega otsustati valitseda kaasomandis olevat mitteeluruumi nr M1/krtX Faehlmanni 3 korteriühistu kaudu ning otsustati, et kaasomandis oleva mitteeluruumi kasutamise eesmärk on vara üürimine ja sellest tulu saamine ning anti korteriühistule õigus sõlmida mitteeluruumi üürilepinguid ja majandamiseks ja kasutamiseks lepinguid ning otsustati mitteeluruumi valitsemisega seotud kulude jaotuse ja üürimisest saadava tulu kasutamise põhimõtted otsustada korteriühistu üldkoosolekul majanduskava kinnitamisel. Puudutatud isikute vastuväited R D, M H , P T , L M , AS Eesti Krediidipank, M T , K T ja J K (puudutatud isikud 18) vaidlesid avaldusele vastu ning leidsid, et avaldaja on otsitud põhjustel vaidlustanud otsuse, mis on kõigi korteriomanike huvides. Korteriomanike otsused ei välju kaasomandi tavakasutuse piiridest, so ei muuda poolkeldrikorrusel asuva mitteeluruumi kasutusotstarvet, on suunatud keldrikorruse, so seal asuva mitteeluruumi M1/krt nr X (ühises omandis olev reaalosa XXX) seisundi kaasajastamisele, on suunatud äriruumina kasutatava mitteeluruumi valitsemisele korteriühistu kaudu kõigi korteriomanike huvides (KOS § 15 lg 6 ja § 21) ning ei kahjusta ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Faehlmanni 3 ehitises asuvat mitteeluruumi (tähistusega kas M1 või krt X) tuleb käsitada piiritletud ruumina, mida on võimalik eraldi kasutada ilma samas ehitises olevate korterite omanike õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Mitteeluruumis asuvad seadmed, sh gaasikatel ja küttetorustik, kuuluvad kõigile kaasomanikele. Seda isegi juhul, kui katla soetamiseks vajaliku kulu on teinud üks või teine kaasomanikest. Võimalikud rahalised nõudeõigused omandit ei mõjuta. Kõnealust mitteeluruumi on aastakümnete kestel kasutatud äriruumina. Avaldaja on teiste korteriomanike õigusi ja huve kahjustades pidanud seal äriühingu D G & A kaudu (äriühingu kasusaajaks on avaldaja) kauplust. Puudutatud isikud olid ebaseadusliku valduse lõpetamiseks sunnitud pöörduma kohtusse. Vältimaks puudutatud isikute kasuks tehtud kohtuotsuse nr 2-131544 mõju, vormistas avaldaja näiliku lepingu OÜ-ga D (äriühingu kasusaajaks on avaldaja vend). Avaldaja on erinevates menetlustes kinnitanud, et OÜ D on õigustatud mitteeluruumi oma ärihuvides kasutama. Seega on ehitises asuva, piiritletud mitteeluruumi M1 kasutamise otstarve (tavakasutus) olnud aastate kestel äriruum. Avaldaja on avalduses märkinud, et soovib kasutada mitteeluruumi oma korteri kütmise eesmärgil. Sellist kasutusotstarvet mitteeluruumil ei ole, sellekohast otsust ei ole kaasomanikud kunagi teinud. Kõnealuse mitteeluruumi kasutusotstarbeks ei ole korterite teenindamine (kasutuse võimaldamine). Avaldaja korteri küttesüsteem peab toimima lahus mitteeluruumi kütmisest. Korteriomanike 8.09.2016 otsus on suunatud äriruumide majandamise ja valvamise korraldamisele ja kasutusse andmisele üürilepingu alusel. Kasutusotstarbe järgi hinnates on tegemist tavakasutusega, mis ei piira ühegi korteriomaniku korteri tavakasutust. Korteriomandiseadusest ei tulene, et tavapärast kasutusviisi saaks määratleda kasutaja subjektist lähtuvalt. Mitteeluruumi kasutusotstarve oli enne vaidlustatud otsust ja on ka pärast seda äriruum, mille kasutusse andmisest (üürimisest) on võimalik teenida tulu. Vaidlustatud korteriomanike otsusega on ette nähtud mitteeluruumi majandamiseks ja kasutamiseks lepingute sõlmimine, mis on mistahes kahtluseta hinnatavad valitsemisena. Sellekohane 3 tegevus on ka tavapärane. Mitteeluruumi valitsemisega seonduvaid küsimusi on juba alates 2011.-nda aasta lõpust lahendatud korteriühistu kaudu. Korteriomanike 8.09.2016 otsusega ei ole seda põhimõtet muudetud. M N (puudutatud isik 9) avalduse osas seisukohta ei esitanud. Vastuavaldus Puudutatud isikud 1-8 leiavad, et 8.09.2016 otsuse (mitmepoolse tehingu) kehtima hakkamiseks piisas häälteenamusest. Faehlmanni 3 ehitises kuulus otsuse tegemise ajal korteriomanikele kokku 7 häält. Kõnealusel juhul oli korteriomanikel võimalik avaldada tahet kas koosolekule esitatud otsuse eelnõu poolt või vastu. Otsuse protokollist nähtub, et otsuse (p-de 1 kuni 5) vastuvõtmise poolt avaldati tahet 6 häälega ja otsuse vastu avaldati tahet ühe häälega. Protokollist nähtub, et ainsana hääletas otsusele (p-d 1 kuni 5) vastu avaldaja. Seega leidis absoluutne enamus korteriomanikest, et otsus on kaasomanike ühistes huvides. Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldajal lasus KOS § 12 lg 3 järgi kohustus hääle andmisel lähtuda kõigi korteriomanike ühisest õigustatud huvist. Kõnealusel juhul näitab kaasomanike ühist huvi kuus tahteavaldust seitsmest võimalikust. Avaldaja poolt vaidlustatud otsus ei kahjusta mingil määral kellegi, sh avaldaja õiguspärast huvi. Otsuse sisust ei tulene ühelegi korteriomanikule eeliseid ega kitsendusi. Vaidlusalune mitteeluruum on otsuse alusel kaasajastatud ja üürile antud. Üüritulu kasutamine toimub korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud majanduskava alusel; üüritulu arvel kaetakse osa korteriomanike kohustustest (remondi ja reservfondide moodustamine ja vahendite kogumine). Avaldaja on otsuse täitmise kaudu juba tunnetanud oma korterile vastavas proportsioonis otsuse kasulikku mõju. Eelnevat kokku võttes on puudutatud isikud seisukohal, et avaldajal lasus kohustus arvestada kaasomandis olevate ruumide kasutamisel kõikide kaasomanike huvidega ning hääletada (avaldada tahet) 8.09.2016 kõigi kaasomanike huvides tehtud otsuse (punktid 1-5) poolt. Avaldajal puudus mistahes õiguslik ja mõistlik põhjendus hääletada vastu. Seega paluvad puudutatud isikud kohustada avaldajat nõustuma Faehlmanni 3 ehitise poolkeldrikorrusel asuva mitteeluruumi valitsemise ja kasutamisega korteriomanike 8.09.2016 koosolekul otsustatud viisil (otsuse p-d 1-5) ning asendada avaldaja tahteavaldus kohtuotsusega. Puudutatud isikud on vastuavalduse esitanud alternatiivselt, so juhuks, kui kohus asub 8.09.2016 otsuse sisu analüüsides seisukohale, et vaidlustatud otsuse (mitmepoolse tehingu) kehtima hakkamise eelduseks pidi olema kaasomanike konsensus. Vastunõue on ainetu juhul, kui kohus tuvastab, et otsuse kehtima hakkamiseks piisas korteriomanike häälte enamusest. Avaldaja seisukoht vastuavaldusele Avaldaja palus jätta vastuavalduse rahuldamata. Lepinguvabaduse ja omandi puutumatuse põhimõttetest tulenevalt ei saa kaasomanikku kohustada sõlmima kokkulepet kaasomandi eseme koormamiseks üürilepinguga. Seni, kuni kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet vaidlusaluse mitteeluruumi koormamiseks üürilepinguga, kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada. Seega ei või teised korteriomanikud teha vaidlusaluse ruumi üürilepinguga koormamisega avaldajale takistusi kaasomandis oleva ruumi kasutamiseks. Järelikult puudub avaldajal TsÜS § 68 lg 5 tähenduses kohustus teha kindla sisuga tahteavaldust ehk sõlmida kokkulepet vaidlusaluse kaasomandis oleva mitteeluruumi 4 üürilepinguga koormamiseks. Kuivõrd avaldajal puudub kohustus teha kindla sisuga tahteavaldust, ei saa sellist olematut tahteavaldust asendada kohtuotsusega. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja vastuväited sellele, menetlusosaliste esitatud täiendused ja selgitused ning kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjaks muuhulgas ka korteriomandi ja kaasomandi asjad. Seega vaatab kohus korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 5 ja 7 alusel on hagita asja läbivaatamise erisuseks muuhulgas see, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seejuures peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 08.09.2016 Faehlmanni 3 ehitise korteriomanike üldkoosolek (kd I lk 10-12). Avaldaja on vaidlustanud korteriomanike poolt häälteenamusega vastu võetud otsused nr 2 ja 3, millega otsustati, et kaasomandis oleva mitteeluruumi kasutamise eesmärk on vara üürimine ja sellest tulu saamine ning anti korteriühistule õigus sõlmida kaasomandis oleva mitteeluruumi nr X üürile andmiseks üürilepinguid ning majandamiseks ja kasutamiseks vajalikke lepinguid. Avaldaja on leidnud, et nimetatud ruum on korteriomanike kaasomandis ja selle käsutamist saab reguleerida kaasomanike kokkuleppega, mitte aga korteriomanike enamuse otsusega. Esitatud avalduse lahendamiseks tuleb kohtul seega hinnata, kas vaidlusaluseid otsuseid sai vastu võtta korteriomanike enamuse otsusega.
2. Puudub vaidlus, et Faehlmanni 3, Tallinn ehitises asuv mitteeluruum on avaldaja ja puudutatud isikute kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sama § lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 74 lg 1 kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega AÕS kohaselt võivad kaasomanikud häälteenamusega otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ning asja koormamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek (kokkulepe).
3. Kohus lähtub antud vaidluse lahendamisel m.h ka vaidlusaluste otsuste tegemise ning avalduse esitamise ajal kehtinud korteriomandiseadusest (KOS). KOS § 15 lg 4 sätestas, et otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. KOS § 10 lg 2 järgi korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega ning lõike 2 kohaselt KOS § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi 5 reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama põhimõte tulenes ka KOS § 15 lõigetest 1 ja
4. KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti; lg 3 kohaselt kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Seega KOS järgi võisid korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida häälteenamusega, kui kasutamine jäi tavakasutuse piiridesse ning kõigi kaasomanike kokkuleppega (nõusolekul), kui kasutus väljus tavakasutuse piiridest.
5. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tsiviilasja materjalidega tõendatud, et vaidlusalust kaasomandis olevat mitteeluruumi on varasemalt (s.o enne vaidlustatud otsust) kasutatud äriruumina ning on olnud avaldaja ainukasutuses. Nimetatud ruumis on asunud kauplus (relvad ja jahitarbed) ning avaldaja ise on mitmes erinevas menetluses kinnitanud, et nimetatud mitteeluruumi on õigus kasutada ärihuvides (nimetatu nähtub nt tsiviilasja 2-13-5144 lahendist kd I lk 64-69 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2014 kohtuistungi protokollist kd I lk 97-99; avaldusest-kinnitusest täiteasjas nr XXX kd I lk 75; vara tasuta kasutamise lepingust kd I lk 7678, kohtuotsusest 2-16-15682 kd II lk 141-151). Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-1544 nähtub m.h, et avaldaja on vallanud ja kasutanud mitteeluruumi vahetult ja/või temaga seotud äriühingute kaudu. Samuti on tuvastatud, et kaasomanike kokkulepet mitteeluruumi kasutada andmises avaldajaga sõlmitud ei ole. Kohtu hinnangul on puudutatud isikud ka tõendanud, et mitteeluruumi valitsemisega seonduvaid küsimusi on juba alates 2011 aasta lõpust lahendatud korteriühistu kaudu. Tsiviilasja 2-13-61427 otsusest nähtuvalt (kd I lk 48-62) on ühistu esitanud arveid ning maksete arvestus on toimunud ühistus õiguspäraselt. Kohus on seisukohal, et korteriomanike 08.09.2016 otsusega ei ole seda põhimõtet muudetud. Varasemast erinev on üksnes see, et äriruumi kasutajaga sõlmib lepingu korteriühistu ning vara kasutamisest eeldatav laekuv tulu jaotatakse kõigi korteriomanike vahel. Kohtu hinnangul ei ole seega enamuse otsuse tegemisel väljutud mitteeluruumi tavapärase kasutusotstarbe raamidest. Iseenesest ei anna asjaolu, et avaldaja on keldriruume varasemalt kasutanud äriruumina puudutatud isikutele õigust häälteenamusega piirata avaldaja õigust kasutada temale kuuluvat kaasomandi eset. Samas ei välju käesoleval juhul vaidlustatud korteriomanike otsus tavapärakasutuse piiridest ning seega ei olnud kohtu hinnangul vajalik kõigi kaasomanike nõusolek.
6. Olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi. Avaldaja on menetluses välja toonud, et vaidlustatud otsus piirab tema õigust kasutada temale kuuluvat kaasomandi eset, jätab ilma kaasomandi eseme valdusest ning annab korteriühistule õiguse käsutada kaasomanikele kuuluvat asja. Samuti on avaldaja välja toonud, et otsuse tulemusena on takistatud avaldaja juurdepääs keldriruumile, kus asub avaldajale kuuluv gaasikatel ning avaldaja soovib kasutada mitteeluruumi oma korteri kütmise eesmärgi. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaasomanike otsuste kehtetuks tunnistamine ei anna avaldajale iseenesest õigust pääseda vaidlusalusesse mitteeluruumi ja seda kasutada, kui selleks puudub kaasomanike kokkulepe. Ühtegi tõendit, millest nähtuks aga poolte kokkulepe avaldaja poolt märgitud kasutusotstarve osas (s.o mitteeluruumi kasutamine avaldaja korteri kütmise eesmärgil), avaldaja esitanud ei ole. Samuti ei ole avaldaja põhistanud oma vajadust pääseda vaidlusalusesse mitteeluruumi ja seda kasutada oma eluruumi kütmiseks. Avaldaja ei ole tõendanud, et mitteeluruumis asunud gaasikatel kuulus avaldajale või et mitteeluruumis asuva 6 gaasikatlaga ühendatud torustiku kaudu köetakse osa avaldaja korterist. Mitteeluruumis asuvad seadmed, sh avaldaja poolt viidatud gaasikatel ja küttetorustik, kuuluvad seega eelduslikult kõigile kaasomanikele ning võimalikud rahalised nõudeõigused omandit ei mõjuta (s.o kui seadmete soetamiseks vajaliku kulu on teinud üks või teine kaasomanikest). Samuti on puudutatud isikud tõendanud, et Faehlmanni 3 ehitise korterite gaasiga varustamine ei toimu juba 2012ndast aastast korteriühistu vahendusel ning üksikostule mindi üle 02.02.2011 üldkoosoleku otsuse alusel (kd III lk 47-48). Avaldaja ei ole tõendanud ega puudutatud isikud kinnitanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud, et korteri nr X küttesüsteem tuleks ehituslikult siduda kaasomandis oleva mitteeluruumi küttesüsteemiga. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui korteri nr X ja mitteeluruumi küttesüsteem oleks ühendatud, siis ei Xmõjutaks see vaidlustatud otsuste kehtivust. Vaidlustatud otsustega ei ole otsustatud mitteeluruumi küttesüsteemi ümberehitamist. Samuti ei tulene vaidlustatud otsustest kohtu hinnangul otsest mõju ühegi korteri reaalosale. Kohtu hinnangul saab Faehlmanni 3 asuvat vaidlusalust mitteeluruumi käsitleda piiritletud ruumina, mida on võimalik eraldi kasutada ilma samas ehitises olevate korterite omanike õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KOS § 28, TsÜS § 4). Samuti on vaidlustatud otsused tehtud ka kõikide kaasomanike huvides, kuna kaasomandis oleva äriruumi kasutamisest on õigus tulu saada kõigil kaasomanikel.
7. Kohus on seisukohal, et AÕS § 74 eesmärk on kaasomanike kaitse nende nõusolekuta toimunud asja võõrandamise, koormamise ja asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmise vastu, mida kõnealusel juhtumil toimunud ei ole. Kohtu hinnangul tuleb AÕS § 74 viidatud koormamise all eelkõige mõista kaasomandis olevale asjale asjaõiguse seadmist ning võlaõigusliku lepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-51-11 p 17). Seega ei tähenda üürilepingu sõlmimine kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on vaidlusalused otsused suunatud äriruumide majandamise ja valvamise korraldamisele ja kasutusse andmisele üürilepingu alusel. Tegemist on tavakasutusega, mis ei piira ühegi korteriomaniku korteri tavakasutust. Avaldaja etteheited üürnike majandustegevusele ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohased. Vaidlustatud otsusega ei otsustatud äriruumi üürniku valikut.
8. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et avaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Korteriomanike 08.09.2016 otsused nr 2 ja 3 on kooskõlas seadusega ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.
9. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et avaldaja nõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei pea kohus vajalikuks puudutatud isikute tingimuslikku vastunõuet hinnata. Puudutatud isikud on oma vastuväide esitanud tingimuslikult, s.o vastuavalduse lahendamiseks on alust üksnes siis, kui kohus oleks rahuldanud põhiavalduse.
10. Kõik lahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
11. Asja menetlenud kohus märgib kohtumääruses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7 13. Kohus jätab menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

14.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 8