Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 28§ 85§ 86§ 108§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2019. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-4965 Tsivii

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada juhatuse liiget I T kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. juunil
3. a kell 10.
4. Kui I T vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada I T esitama hiljemalt 21.06.
6. a pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning raamatupidamise dokumentatsioon. Kui I T kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
7. Määrata ja maksta välja Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 840 eurot (lisandub käibemaks 168 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 41 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ I P (reg kood XXX, a/a XXX).
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Uvedene Graficke OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt OÜ-l Uvedene Graficke mingit vara pole, samas kohustusi, mille täitmise tähtaeg on saabunud, on 341 335,83 eurot. Arvestades kõikide asjaoludega, sh muutunud majandussituatsiooni tegevusvaldkonnas, suhteid võlausaldajatega ja tekkinud makseraskusi, deklareerib OÜ Uvedene Graficke, et rahaliste kohustuste täitmine pole jõukohane ning see pole ajutise iseloomuga. Erinevate põhjuste tõttu on ettevõtte tegevus lõppenud sisuliselt
9. a, kui koostatud äriplaani elluviimise perspektiiv ammendus, kui tekkis maksuvõlg, kui pangakonto arestiti ja osanikud keeldusid lisarahastust tegema. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada OÜ Uvedene Graficke maksejõuetus. 12.04.
10. a määrusega nimetas kohus Uvedene Graficke OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Uvedene Graficke OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 341 443,39 euro ulatuses, millest kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees 297 726,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 2 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus lõppes ja püsiv maksejõuetus tekkis

1. aasta maikuus, mil Maksu- ja Tolliameti poolt koostati võlgniku suhtes maksuotsus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 31.03.
2. a, seega kohtu hinnangul Äriseadustiku § 180 lg 51 rikkudes hilinenult.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse liikme juhtimisvead. Võlgniku majandustegevus lõppes 2014. aastal. Võlgniku poolt on Äriregistrile seaduses nõutud tähtajal esitamata 2014, 2015, 2016 ja 2017 majandusaasta aruanded. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatuse liige I T on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme I T tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 85

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige I T. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on võlgniku arvelduskonto väljavõtte põhjal tuvastanud, et pärast Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud maksukontrolli alustamist (so 10.10.2014.a.) on võlgniku arvelduskontolt sularahas välja võetud 48 000 eurot, mille kasutamise kohta ajutisel halduril andmed puuduvad ning 28 800 eurot on tasutud F I OÜ arvelduskontole selgitusega 3 „leping tagastus“. Ajutisele haldurile ei ole teada, millise lepinguga tegemist oli. Maksuotsuse koostamise ajaks puudusid võlgniku arvelduskontol igasugused rahalised vahendid, mille arvelt Maksu- ja Tolliameti nõuet tasuda. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 10,5 töötunni eest kokku summas 840 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 840 eurot (lisandub käibemaks 168 eurot) ja tehtud kulutuste eest 41 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4