Obsah (9)

§ 444§ 477§ 614§ 231§ 173§ 172§ 479§ 660§ 478

2-18-3477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3477 Tsi

§ 444

lg 1 kohaselt lihtsustatud kujul ning ei märgi menetlusosaliste väiteid, mis ei seondu 04.01.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks olevate asjaoludega.

1. Avaldaja taotleb KÜ 04.01.2018 korduva erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist juhatuse valimise kohta. Seda otsust peab avaldaja tema õigusi oluliselt mõjutavaks ja seetõttu on rikkumised koosoleku kokkukutsumisel olulised.
2. Kohus lahendab avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 2 ja KrtS § 29 lg 2 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 614

lg 2 kohaselt kuuluvad käesoleval juhul menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu.

1. Avaldaja peamised etteheited ja põhjused, miks vaidlustataval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, seisneb koosoleku kokkukutsumise korra rikkumises: - Kutseid ei pandud ülesse põhikirjas ettenähtud kohtadesse, - Piisav ei olnud etteteatamise tähtaeg, - Initsiatiivgrupil puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja - Otsuste vastuvõtmiseks puudus kvoorum.
2. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb

§ 231

lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - toimiku lk 64 asuva Taru Maakohtu kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastab kohus, et avaldajale kuulub 1/10 kaasomandist Tallinnas Randla tn 15-xxxx, suurusega 11,2 m

1. 9/10 korteriomandist kuulub Vera Bogdanovale. - Elamus Tallinnas Randla 15-xxxx on asutatud korteriühistu (t lk 30-31). 4 2-18-3477 - KÜ initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid ka isikud, kes 15.12.2017 seisuga olid KÜ juhatuse liikmed (t lk 31 ja pöördel ning t lk 42), kutsusid 20.12.2017 kokku erakorralise üldkoosoleku toimumise ajaga 27.12.2017 (t lk 35) ja 28.12.2017 erakorralise kordusüldkoosoleku toimumise ajaga 04.01.2018 (t lk 40). - 04.01.2018 toimunud korduval erakorralisel üldkoosolekul osales ka avaldaja, kuid otsuste vastuvõtmise üle hääletamisel ei osalenud (t lk 41 ja pöördel ning t lk
2. Samuti vt t lk 86 ja pöördel). - Kutsed olid üles pandud elamu trepikoja esimese korruse teadete tahvlil ja pandud iga korteri postkasti (menetlusosaliste väited). - Kutse KÜ erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta 27.12.2017 oli üles pandud 20.12.2017 ja erakorralise üldkoosoleku korduva toimumise kohta 04.01.2018, oli üles pandud 28.12.
3. - Kohus tuvastas t lk 30 asuva väljavõtte kohaselt, et KÜ-l on 160 korteriomandit. KÜ väidab, et seisuga 04.01.2018 oli KÜ-l 161 liiget (KÜ 25.01.2019 seisukoht p 2). Avaldaja leiab, et ühistul on 159 korteriomandit (avaldaja 25.01.2019 seisukoht p 2). Ühel meelel ollakse selles, et 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul osales 41 KÜ liiget.
4. Kohus leiab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-s 2 sätestatud põhimõtte ja KrtS § 67 alusel, et asjakohane on kohaldada KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise nõudetele üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud seadust ja alates 01.01.2018 tehtud toimingutele samal kuupäeval jõustunud KrtS-i.
5. KrtS § 20 lg 1 sätestab, et KrtS või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Kuna viidatud paragrahv ei sisalda viidet MTÜS §-le 241, siis tuleb otsuse kehtetuse küsimust (nii otsuse kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist) lahendada üldnormi alusel, milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg
6. TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
7. Kohus lahendab esmalt avaldaja esitatud väite selle kohta, et kuna 04.01.2018 koosolekul ei osalenud piisaval arvul liikmeid, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Kohtu arvates on esmalt vaja tuvastada, kas koosolekul osales piisaval arvul liikmeid, sest kui ei osalenud, siis on sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised sõltumata selles, kuidas ja kelle poolt KÜ liikmeid erakorralisele kordusüldkoosolekule kutsuti.
8. Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ põhikirja (t lk 36-39) p 6.5 kohaselt KÜ teistkordne üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 liikmete üldarvust. KÜ leiab, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku kvooruminõue on vastuolus alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 23 lg-ga 1, tuleb korduva koosoleku otsustusvõimelisusele kohaldada seaduses sätestatut. 5 2-18-3477 Kohus nõustub ühistu arvamusega, kuna seda kinnitab Riigikohtu 16.01.2019 lahendis nr 2-1810407 väljendatud seisukoht, et KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 01.01.
9. Kuna KÜ põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
10. Seega tuvastab kohus, et KÜ 04.01.2018 erakorraline kordusüldkoosolek oli otsusevõimeline osalejate arvust olenemata (erakorralise kordusüldkoosoleku päevakord on identne erakorralise koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorraga, t lk 34 ja 40). Seega pole ka oluline, kas KÜ-l on 159, 160 või 161 liiget.
11. Järgnevalt vaatleb kohus, kas 04.01.2018 erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kuna MTÜS § 241 lg 1 ja ka KrtS § 29 lg 1 järgi on see samuti otsuste tühisuse aluseks (välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud).
12. Harju Maakohtu 17.05.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-16720 on lahendatud analoogiline vaidlus, mille üheks menetlusosaliseks on olnud KÜ ja teiseks KÜ liige ning vaidlus on samuti KÜ põhikirja p 6.
13. kohaldamise üle. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud : KÜ põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja trepikodades. Elamuplaani kohaselt on ehitisel üks keskne koridor (trepikoda), millest hargnevad uksed liftidesse, treppidele, koridoridesse ja majast välja. Üldkoosoleku toimumise teated olid paigutatud maja esimese korruse stendile ja mõlemasse lifti. Seega oli teate trepikodadesse paigutamise nõue täidetud. Osundatud vaidluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium teinud 27.03.2013 lahendi nr 3-2-1-1613)3-2-1-16-13 ning maakohtu otsust ei muutnud. Käesoleval juhul on avaldaja tuginenud taas sellele, et esimese korruse tahvlile koosoleku toimumise kohta teate ülespanemine on KÜ põhikirja p 6.4 teise lause nõuete rikkumine ja seega pole koosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Kohus ei nõustu sellega. Avaldaja on kutset teadete tahvlil näinud ja ise ka koosolekul osalenud. Juhul, kui ka kutse tuleks üles panna igale korrusele (milleks põhikirja p 6.4 ei kohusta), siis ei ole see rikkumine olnud oluline, samuti pole see takistanud avaldajal oma õiguste teostamist.
14. Samal põhjusel ei pea kohus oluliseks rikkumiseks ka seda, kui koosolekust teatati ette kutse edastamise päeva mitte arvestades, vähem kui 7 päeva. (TsÜS § 135 lg-d 1 ja 2 alusel algab 7-päevane etteteatamise tähtaeg kulgema järgmisest päevast ja lõppeb tähtpäeva saabumisel. Seega vajalik ajavahemik vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisest etteteatamiseks oli 29.12.2018-04.01.
15. Vaidlustamata asjaolu kohaselt pandi teade koosoleku kohta üles 28.12.2017 ja koosolek võis MTÜ § 20 lg 5 ja põhikirja p 6.
16. kohaselt toimuda kõige varem 05.01.
17. Rikkumine ei ole aga praegusel juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. KÜ liikmetel oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub, milline oli koosoleku päevakord ning avaldaja osales koosolekul). 6 2-18-3477
18. Veel väidab avaldaja, et initsiatiivgrupp ei ole esitanud KÜ juhatusele nõuet üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Seega initsiatiivgrupil puudus õigus omaalgatuslikult KÜ üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
19. KÜ erakorralise kordusüldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud MTÜS § 20 lg-d 1-4 näevad ette, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
20. Menetlusosalised ei ole vaielnud selle üle, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg (KÜ põhikirja p 6.1 viimase lause kohaselt 3 aastat) möödus 15.12.
21. Seega polnud initsiatiivgrupil enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda. Avaldaja esitatust ilmneb, et initsiatiivgrupp koosnes 27 korteriomandi omanikust (t lk 42), kelle hulgas olid ka endised juhatuse liikmed. 1/10 liikmete nõue on täidetud, kui initsiatiivgruppi kuuluks vähemalt 16 liiget. Seadus ei reguleeri otseselt olukorda, mil juhatuse volitused on lõppenud, kuid üldkoosoleku kokkukutsumine on vajalik, et kuidas sellisel juhul üldkoosolekut üldse kokku kutsuda. Kohus leiab, et kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest. Järelikult oli 21-l KÜ liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit, õigus omal initsiatiivil 28.12.2017 kutsuda kokku KÜ erakorraline kordusüldkoosolek.
22. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ põhikirja p 6.7 näeb ette, et üldkoosoleku otsuses võetakse vastu kohal olevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosoleku otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed (t lk 38).
23. Kutsel on märgitud koosoleku päevakorraks juhatuse valimised (t lk 40). Seega piisab häälteenamusest. Häälteenamusega on uued juhatuse liikmed valitud ning juhatuse valimisega mitteseotud otsuseid KÜ 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu ei võetud. Seetõttu ei käsitle kohus avaldaja muid etteheiteid KÜ tegevusele.
24. Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata ja ei tuvasta, et KÜ 04.01.2018 erakorralisel kordusüldkoosolekul vastu võetud otsused juhatuse valimise kohta oleksid tühised. Menetluskulud
25. Asja menetlenud kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

34.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 7 2-18-3477 Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kohtu täiendavad selgitused 35.

§ 479

lg 2 kohaselt hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kui asja võis lahendada avalduse alusel ja avaldus jäetakse rahuldamata, toimetatakse avalduse rahuldamata jätmise määrus avaldajale kätte. Seega toimetab kohus määruse kätte avaldajale ja

§ 479lg 3 alusel ka KÜ-le.

36.

§ 660

lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Osundatud normi alusel leiab kohus, et avaldajal on määruskaebuse esitamise õigus. 37.

§ 478

lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee 1 8