RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-6718 Määruse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi Pjotr Karu ha

) § 633 lg 2 p 2 ja § 657 lg-t 1 valesti, sest apellatsioonkaebusest oli üldiselt mõistetav hageja menetluslik eesmärk saavutada hagi rahuldamine. Kuna ringkonnakohus luges ebaselgeks ka hagiavalduse, oli maakohus jätnud hageja nõuded välja selgitamata. Seetõttu ei oleks ringkonnakohus saanudki asja ise lahendada. Hagejalt täiendatud apellatsioonkaebust saades pidi ringkonnakohus mõistma, et hageja ei ole puuduste kõrvaldamise määruse sisust aru saanud, mistõttu olnuks alust korraldada nõuete väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks eelistung. Samuti oli ringkonnakohtul võimalus kõrvaldada hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest (

§ 45lg 2).

Hagejale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata kindaks riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse, määrates selleks 360 eurot (sh käibemaks). 7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis

§ 633

lg 2 p 2 alusel õigesti, et hageja ei märkinud apellatsioonkaebusesse selget nõuet, mida ringkonnakohus saanuks lahendada. Hageja ei ole põhjendanud, mille järgi oli kaebusest üldiselt mõistetav tema eesmärk saavutada hagi rahuldamine. 2

§ 45lg 2 kohaldamine on kohtu kaalutlusotsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause järgi rahuldada, ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. 9. Ringkonnakohtul ei olnud alust keelduda apellatsioonkaebust

§ 637

lg 2 ja § 633 lg 2 p 2 alusel menetlemast, kuna apellatsioonkaebusest nähtub piisavalt selgelt, millist ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb. Kolleegium on varem leidnud, et kui kostja apellatsioonkaebus ei vasta

§ 633

lg 2 p 2 nõudele, kuna selles ei ole sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib hagi rahuldamata jätmist, saab seda järeldada apellatsioonkaebuse taotlusest kostja kohta tehtud hagi rahuldav maakohtu otsus tühistada (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-13, p 14). Samuti on kolleegium varem rõhutanud, et kaebuse menetlemisest saab keelduda üksnes sellise

§-st 633 tuleneva puuduse korral, mis takistab menetlust (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-09, p 18). Praeguses asjas vaidlustas hageja maakohtu otsuse, millega oli hagi jäetud rahuldamata, paludes selle tervikuna tühistada. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti hagi rahuldamata, saab hagi rahuldamise soovi eeldada apellatsioonkaebuse taotlusest tühistada hagi rahuldamata jättev maakohtu otsus. Hageja kirjeldas apellatsioonkaebuses vaidluse asjaolusid ning põhjendas oma seisukohta, mille kohaselt on maakohus hagi rahuldamata jättes eksinud. Seega ei olnud hageja apellatsioonkaebuse eesmärgiks pelgalt asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellisest taotlusest. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud ka siis, kui tal on õigus teha asjas uus otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata (

§ 656lg 2 esimene lause ja lg 3).

Eeltoodust tulenevalt ei takistanud kaebuse menetlemist asjaolu, et hageja palus apellatsioonkaebuses sõnaselgelt üksnes asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.

1. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Henn Koduvere esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub mõista hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Partnerid riigieelarvest välja koos km-ga 360 eurot (6 tundi × 50 eurot). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 alusel rahuldada osaliselt. Arvestades kassatsioonimenetluse asjaolusid, mahtu ja keerukust, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagejale riigi õigusabi osutamisel 4 tundi. Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 240 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. 3

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik 4