Obsah (10)

§ 436§ 405§ 230§ 367§ 442§ 122§ 163§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 06. mail 2019.a, Tallinnas Hagihind 2-18-5

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Käesoleva asja hind on 1 474,57 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel (t/l 29-30, 51-52).

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning 2 hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 16.11.2018.a kohtumääruses (t/l 47).

1. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on pöördunud kostja poole õigusteenuse saamiseks seoses kriminaalasjaga nr. xxxx. Kostja on esitanud hagejale 04.01.2018.a arve nr. 20180107 summas 1 500 eurot, millise hageja on tasunud 05.01.2018.a (t/l 6, 26). Hageja on esitanud kostjale 19.02.2018.a hinna alandamise summas 1 350 eurot avalduse, kuivõrd Pärnu Maakohus ei lubanud hageja kaitsjat M W’i kriminaalasjas nr. xxxx menetluses osaleda (t/l 12-14). Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tagastada hagejale hinna alandamise tulemusena 1 350 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
3. Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 40 selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
4. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline kliendileping. Pooltel on tekkinud erimeelsused selle üle, kas kostja pidi üksnes koostama kaitseakti või esindama hagejat kogu kriminaalmenetluse aja.
5. Kostja poolt hagejale 04.01.2018.a edastatud e- kirjast nähtub, et eelpool viidatud arve on esitatud üksnes kaitseakti koostamise eest (t/l 23 pöördel, 25 pöördel). Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas hageja on põhjendatult alandanud 04.01.2018.a arvel nr. 20180107 märgitud summat 1 350 euro võrra.
6. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
7. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, millise kohaselt peab viimane kostjale tasuma kaitseakti koostamise eest üksnes 150 eurot s.o. ühe tunni töö tasu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kaitseakti koostamiseks oli vajalik tutvuda kriminaalasja materjalidega, mis on oma sisult ajamahukas tegevus. Kohtule esitatud kaitseaktist nähtub, et kriminaalasja toimik on olnud vähemalt 135 lehte (t/l 7 pöördel). 3
9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja etteheited kostjale põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hageja etteheitega, et esindaja pidi teadma asjaolust, et kohtumenetluses tuleb küsida kohtult luba osaleda kriminaalmenetluses kaitsjana, kui esindaja ei ole tegutsev advokaadina. Antud juhul kostja seda ei teinud, mistõttu teda ei lubatud kriminaalasja nr. xxxx menetlusse kaitsjana (t/l 11).
10. Samas ei ole kohtu arvates õige viidatud minetuse tõttu hageja poolt nõutavas ulatuses hinda alandada, kuivõrd vaidlust ei ole, et kostja on koostanud kriminaalasjas nr. xxxx (xxxx) kaitseakti (t/l 7-8) ning edastanud selle kohtule (t/l 9).
11. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et kohtule esitatud kaitseakti koostamisele on kulunud kümme tundi, kuivõrd kaitseakt on koostatud sisuliselt 1 leheküljel (t/l 7-8). Seega on põhjendatud hageja hinna alandamise nõue, kuid mitte sellises määras nagu 19.02.2018.a hinna alandamise avalduses on märgitud.
12. Kohus peab põhjendatud esindaja ajakuluks kaitseakti koostamisel kokku 4 tundi ehk 600 eurot, s.o 3 tundi on kulunud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja 1 tund on kulunud kaitseakti koostamisele. Seega on põhjendatud hageja hinna alandamine 900 euro (1 500 – 600) võrra ning nimetatud summa kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele.
13. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 16,57 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise alates hagi kohtule esitamisest seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla summas 1 350 eurot täieliku maksmiseni kostja poolt (t/l 2, 3 pöördel).
14. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 20.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 16.04.2018.a (s.o hagi kohtule esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude summa.
2. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 900 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 900 eurolt alates 16.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 474,57 eurot.

4 Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 25.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 26. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 1 474,57 eurot ja kohus rahuldab hagi osaliselt summas 972 eurot (võlgnevus 900 eurot ja aastane viivis 72 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 65 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ja esindajakulu summas 1 200 eurot (t/l 18, 33, 53). Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuid omapoolset menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule esitanud ei ole.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot (t/l 18). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 130 eurot (200 – 65 %) kooskõlas

§ 138lg 2.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
2. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 04.04.2018.a koostanud hagiavalduse 2 tundi, 13.04.2018.a koostanud hagiavalduse 1 tund 30 minutit, 02.05.2018.a tutvunud puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega, täiendanud seisukohta 45 minutit, 03.05.2018.a pidanud kliendiga nõu, tutvunud täiendavate dokumentidega, täiendanud seisukohta ja esitanud selle koos tõenditega kohtule 1 tund 25 minutit, 23.05.2018.a tutvunud menetlusse võtmise määrusega ja koostanud seisukoha kohtuistungi vajalikkuse osas 30 minutit, 28.06.2018.a koostanud hageja seisukoha 45 minutit, 05.03.2019.a valmistunud kohtuistungiks 45 minuti ja osalenud 05.03.2019.a kohtuistungil 40 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 8 tundi 20 minutit ehk 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 200 eurot.
3. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 780 eurot (1 200 – 65 %).
4. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 910 eurot, millest riigilõiv summas 130 eurot ja esindajakulu summas 780 eurot.
5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5