← Eesti

2-15-16909/32

Obsah (12)§ 153§ 22§ 163§ 162§ 168§ 158§ 104§ 165§ 130§ 65§ 150§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16909 Tsiviilasi Pharmadule OÜ (pankrotis)

§ 153

lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus kuulub rahuldamisele summas 130 258,71 EUR; **Nõude suurus

§ 153lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus on 133 918,81 EUR.

IV. ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on viinud pankrotiprotsessi läbi vastavalt seadusele ja koostöös võlausaldajatega ja pankrotitoimkonnaga. Toimunud on 3 võlausaldajate üldkoosolekut. Võlausaldaja K 18 OÜ kohaldas üüripinnal olevate Võlgniku varade suhtes üürileandja pandiõigust. Kogu pandiesemeks olnud vara müüdi avalikel elektroonilistel enampakkumistel kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee või pankrotitoimkonna nõusolekul otsustuskorras. Kokku toimus 297 avalikku elektroonilist enampakkumist. Kõikide nende avalike elektroonilistele enampakkumistele eelnes varaga tutvumine. Tulenevalt asjaolust, et territoorium ja hooned läksid üürileandja kasutusse tagasi, siis tuli kogu ettevõtte varad (tehas koos ladudega J alevikus) kolida teistele üüripindadele väga lühikese aja jooksul, sellised üüripinnad, kuhu oleks mahtunud kogu vara aga Tallinnas puuduvad. Kogu pankrotivara asus kolmes eri paigas (üks külmhall Tallinna piiril, soehall ja üks väliterritoorium 20 km Tallinnast, sest seal olid üüripinnad odavamad). Pankrotihaldur pidi tegelema mitte ainult tavapärase halduri tööga, vaid pidi organiseerima ka väga erinevaid tegevusi ja toiminguid, mis on kirjeldatud käesoleva aruande punktis 2.2, samuti teostama ka kontrolli pankrotivara valitsemise ja säilimise üle. V. ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE LÄBIVAATAMISE KOHTA, SAMUTI HAGIDE KOHTA, MIDA HALDUR KAVATSEB VEEL ESITADA Kõik kohtulikud menetlused on lõppenud ja halduril ei ole plaanis hagiavaldusi kohtusse esitada. VI. MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED JA TEKKIMISE AEG Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on Võlgnik ekspordile suunatud ettevõte, mille põhilisteks tegevusvaldkondadeks on modulaarsete farmaatsiatehaste ehitamine ja modulaarsete seadmete ja 6 sõlmede kooste ning tarne. Tegemist oli projektipõhise äriga. Modulaarsete farmaatsiatehaste projekte on Võlgnik teostanud koostöös R ettevõtte K AB-ga, kes oli ka peamine otsene klient modulaarsete farmaatsia- ja bioprotsessitehaste valdkonnas. K AB rolliks oli projektijuhtimine, projekteerimine ja tehase ülesseadmise eest vastutamine selle lõppasukohas. Võlgnik aga tegeles modulaarsete tehaste tootmise ja ehitus- ja paigaldustööde teostamisega. Modulaarsete seadmete ja sõlmede (nn skidid) koostamist teostas Võlgnik klientide jooniste järgi vastavalt klientide vajadustele. Modulaarsete sõlmede kooste peamiseks tellijaks oli viimasel ajal A L T AB. Viimastel aastatel (2013-2015) on modulaarsete farmaatsiatehaste tellimused ootamatult vähenenud ja suuremad planeeritud projektid kas ära jäänud või seisma pandud. Selle põhjuseks on eelkõige nafta madal maailmaturuhind, mis tekitas ebakindlust farmaatsiatehastesse investeerimisel kui ka sanktsioonid Venemaa suunal. Aastal 2014 augustis pidi Võlgnik alustama suurema modulaarse projektiga K AB-le maksumusega ca. 5 000 000 eurot, kuid selle algus venis tulenevalt korduvast kliendi soovist muuta disaini. Nimetatud projekt pidi algama hiljemalt novembris 2015, kuid novembri alguseks selgus, et projekt ei ole koheselt algamas. Samuti otsustas S (K AB klient), et ehitab modulaarse meetodi asemel tehase Lätti tavaehituslikul meetodil. Võlgniku oodatud tellimuse maht oli ca. 760 000 eur ja planeeritud alguse aeg jaan.

  1. Seisuga 06.11.2015 oli teada, et nimetatud projekti ei teostata modulaarsel meetodil ja seega potentsiaalne tellimus Võlgnikule oleks olnud oluliselt väiksem. Kolmas potentsiaalne projekt S B (samuti K AB klient), mille eeldatav tellimuse maht Võlgnikule oli ca. 1 364 000 eur, lükkus samuti edasi ja selle tootmine ei oleks alanud mitte varem kui mais
  2. Võlgnik võistles eelistatud tarnija staatuse eest A L T AB-le. Oktoobri alguses (2.10.2015) esitas Võlgnik A L pakkumise skidide tootmiseks orienteeruvas mahus 140 tk. aastas. Kliendi auditi käigus 29.10.2015 osutus Võlgnik valituks kolme parima kandidaadi hulka. Tegemist oli kolmeaastase (2016-2018) potentsiaalse lepinguga, mille aastane tellimuste maht oleks ulatunud kuni 2 MEUR-ini. Auditi suulises kokkuvõttes 29.10.2015 esitas klient seisukoha, et tellimuste saamiseks peab Võlgnik tõestama finantssuutlikkust või esitama teostusgarantii tellimustele. Seda kinnitas hilisem ametlik auditiraport (saadetud 10.11.2015). Kuni finantsvõimekuse tõendamiseni või garantii esitamiseni ei olnud A L T AB-lt rohkem tellimusi oodata. 04.11.2015 teatas üürileandja K 18 OÜ, et ütleb erakorraliselt üürilepingu üles alates 04.11.2015 ning 09.11.2015 võttis üüripinna jõuga oma valdusesse. Lisaks üürivõlgnevuse tasumisele (mis oli tagatud A T S.L. garantiikirjaga) nõudis üürileandja ka Üürilepingu muutmise tasu 70 859,24 eurot tasumist hiljemalt 17.11.2015 (üürilepingu lisa kohaselt, mis on allkirjastatud 22.06.2015, kuulus see summa tasumisele kaheteistkümnes võrdses osas
  3. a. jooksul). Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise ajaks 06.11.2015, kui osanike koosolek otsustas pankrotiavalduse esitamise ja seega väljendasid osanikud ühist seisukohta äri jätkamise võimatuse kohta. See otsus põhines asjaoludel, et a) Võlgnikul ei olnud enam kehtivat üürilepingut, et potentsiaalsete projektide eest konkureerida ja kokkulepete sõlmimine senise üürileandjaga oli muutunud äärmiselt keeruliseks; b) Äri jätkamiseks oli vajalik osanike panus täiendava kapitali ja/või finantsgarantii (A L AB tellimuse saamiseks) näol, mida osanikud ei suutnud ja/või ei soovinud teha. Pankrotihalduri hinnangul võisid Võlgniku maksejõuetuse põhjustada eelpool nimetatud asjaolud, samas võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra järsk muutumine ning ebareaalne äriplaan tekkinud majandussituatsioonis. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud

§ 22lg 5 mõttes.

7 Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2015 aasta november. VII. IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD NÕUDE OSA, MILLE ULATUSES VÕLAUSALDAJAL JÄÄB PANKROTIMENETLUSES RAHA SAAMATA Jrk Võlausaldaja Tunnustatud nõue Rahuldamisjärk 1 K 18 OÜ 264 177,52**

  1. järk KOKKU
  2. JÄRK 264 177,52** Jaotis protsentides 100,000% 100,000% 1 2 3 AS A O AS O M T 285,26 173,30 4 503,34*
  3. järk
  4. järk
  5. järk 0,0195% 0,0118% 0,3074% 223,82 135,93 3 533,23 4 5 6 7 8 9 10 11 A T J J V S J S G S K Ö MM R R 1 090,24* 1 321,67* 1 735,21* 2 651,57* 7 182,95* 1 177,05* 3 321,62* 5 432,49*
  6. järk
  7. järk
  8. järk
  9. järk
  10. järk
  11. järk
  12. järk
  13. järk 0,0744% 0,0902% 0,1184% 0,1810% 0,4903% 0,0803% 0,2267% 0,3708% 855,24 1 036,94 1 361,48 2 080,21 5 635,45 923,36 2 606,15 4 262,21 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 D O V Z K AB J T D M M M A T T ,S.L.U. A T , S.L M R S K A K V U I S I S D O A P E P AS E K Ü R M E OÜ E V MTA kaudu RH D E AS AS B&B T E K 18 OÜ KOKKU
  14. JÄRK 3 955,97* 2 820,05* 234 264,00 2 472,04* 74,48* 3 047,50* 182 970,00 744 791,98 1 108,33* 4 933,52* 4 621,64* 639,75* 2 132,98* 358,79 525,14 2 182,15* 2 398,23* 489,56 41 699,75 7 500,00 10 933,41 48 303,81 51,69 30,53 133 918,81 1 465 098,81
  15. järk
  16. järk
  17. järk
  18. järk
  19. järk
  20. järk
  21. järk
  22. järk
  23. järk
  24. järk
  25. järk
  26. järk
  27. järk
  28. järk
  29. järk
  30. järk
  31. järk
  32. järk
  33. järk
  34. järk
  35. järk
  36. järk
  37. järk
  38. järk
  39. järk 0,2700% 0,1925% 15,9896% 0,1687% 0,0051% 0,2080% 12,4886% 50,8356% 0,0757% 0,3367% 0,3155% 0,0437% 0,1456% 0,0245% 0,0358% 0,1489% 0,1637% 0,0334% 2,8462% 0,5119% 0,7463% 3,2970% 0,0035% 0,0021% 9,1406% 100,000% Rahuldamata jääv nõue 0,00 0,00 3 103,68 2 212,58 183 796,83 1 939,63 58,33 2 390,94 143 553,20 584 342,41 869,52 3 870,61 3 625,87 501,98 1 673,42 281,51 412,07 1 712,14 1 881,66 384,09 32 716,29 5 884,41 7 482,11 37 897,65 40,60 23,88 105 069,07 1 148 378,50 8 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§ 104

lg 1 järgi võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument

§ 168tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas (

§ 104

lg 2).

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. ulatuses, milles võlausaldajate rahuldamata, täitedokumendiks

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist registrist.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg 2 halduri 9 tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on palub enda tasuks määrata 25 729,42 EUR koos käibemaksuga. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 25 729,42 EUR koos käibemaksuga kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).

§ 150

lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada 30.12.2015 kuni 22.04.2019 väljamaksed pankrotivarast 167 887,40 eurot. Kohus leiab, et aruandes näidatud pankrotimenetluse kulud alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluses lõpparuande koostamiseni, s.o 30.12.2015 kuni 22.04.2019 tehtud väljamaksed pankrotivarast 167 887,40 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur taotleb, et Pharmadule OÜ (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks jääks juhatuse liige Ü R , isikukood XXX . Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.