KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1067

) ja sellekohased vaidlused alluvad samuti maakohtule (

§ 17). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3.

XX palub 10.06.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus tühistada. Kaebuses loetletud asju ei ole arestitud. Tegemist on arestimise kohtumääruses nimetatud asjadest eraldiseisvate asjadega ning menetleja peab need kaebajale tagastama. Asju hoitakse kinni meelevaldselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe vaidluse lahendamiseks ette teistsugust menetluskorda.
3. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et Pärnu Maakohus on arestinud 14.12.2016 määrusega asjas nr X-XX-XXXX kaebajale kuuluva vara 9410,08 euro väärtuses. Tegemist on olnud kaebaja poolt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara arestimisega KrMS § 142 lg 1 ning karistusseadustiku (KarS) § 832 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks. KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ning KrMS § 143 lg 1 p 1 kohaselt tuleb vara arestimise protokolli kanda arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus. Nimetatud Pärnu Maakohtu määrusega arestitud kaebaja vara hulgas on näiteks ATV lumesahk, murutraktor, diiselgeneraator, krossimootorratas, õhukompressor, survepesur, 2 nurgasaagi, kompressor NuAIR, löökdrell, keevitusseade ning 1 kollasest metallist kett. Halduskohtule praeguses asjas esitatud kaebuses palub kaebaja talle tagastada musta õhuvooliku, oranži õhuvooliku koos rõhumõõtjaga, musta värvi harja, survepesuri filtri (tihendiga), 1,5 m pikkuse veevooliku, veevooliku ühenduslüli ning kullast käeketi. Kuigi viimati nimetatud asju ei ole arestimismääruses nimetatud, saab kaebaja väidetest järeldada, et kaebuses nimetatud esemed on temalt ära võetud koos Pärnu Maakohtu 14.12.2016 määruses nimetatud esemetega. Samuti võis olla tegemist arestimismääruses nimetatud asjade tarvikutega (näiteks filter, hari ja voolik) või esemega, mida on määruses nimetatud teisiti, kui seda nimetab kaebaja (nt kullast käekett). Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ega otsustada kriminaalasjas arestitud või sellega koos kinni peetava vara tagastamise üle. Hoolimata sellest, et halduskohus on ekslikult pidanud kaebajalt ära võetud esemeid asitõenditeks, saab kaebuses väidetav kahju olla 2

-s sätestatud korras (

§ 1

lg 1).

§ 2

lg 3 ja riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 järgi loetakse menetleja tekitatud kahjuks igasugune avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju.

§ 14

lg 1 kohaselt tuleb kohtueelses kriminaalmenetluses kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile.

§ 16

lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning

§ 17lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule.

Kui kriminaalasi on kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtule (

§ 18lg 1).

Taotluse esitamist pärast maakohtu menetlust reguleerib

§ 21

. Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. 8. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3