Obsah (10)

§ 444§ 386§ 445§ 173§ 168§ 174§ 175§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse aeg ja koht 21.05.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5741 Tsiviil

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohtu 15.04.2019. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja peatas kohtutäitur M K poolt läbiviidava täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/15 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus rahuldab käesoleva hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega, kuid kohtu hinnangul ei ole käesoleva otsuse täitmiseks vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine. Kohus tühistab Harju Maakohtu 15.04.2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel kohtutäituri poole. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

7.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 8. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 146,60 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool 2 nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 32-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada. Kohus ei vähenda hageja esindaja tunnitasu määra, kuid analüüsib alljärgnevalt hageja esindaja õigusabiteenuste vajalikkust ja põhjendatust. 9. Hageja esindaja on 08.05.2019.a menetluskulude nimekirjas esile toonud, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 350 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 2331,00 eurot (km.-ta). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud kokku riigilõivu kokku 350 eurot, millest 300 eurot on tasutud hagiavalduse esitamise eest ning 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Tegemist on menetluskuluga

§ 138lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 15,90 tundi. Hageja esindajal on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ja esitamisega seotud toiminguteks kuupäevadel 08.04, 11.04 ja 12.04 kulunud kokku 8,7 h. Kohus leiab, et õigusabi maht hagiavalduse koostamisel arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendamatult suur, kuivõrd hageja esindaja oli eelneva, Töövaidluskomisjoni menetluse raames juba asja materjalide ja sisuga hästi tuttav. Hageja esindaja oli juba varasemalt kogu asja materjalidega hästi kursis, kuivõrd menetluskulude nimekirjas nähtuvalt on esindajal kulunud mitmeid tunde Töövaidluskomisjoni menetluse raames kliendi nõustamisele, vastuste ja tõenditega tutvumisele, päringute koostamisele ja dokumentide analüüsimisele ning kliendiga arutamisele. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud kulu hagiavalduse ja hagi tagamise koostamisele on 3 tundi, hinnaga 439,80 eurot. Seega vähendab kohus eelpooltoodud hageja menetlustoimingute ajakulu kokku 5,7 tundi (342 min).
2. Kohus leiab, et 02.04.2019 menetlustoiming (seisukoha koostamine täiturile) on põhjendamatult suure kuluga. Hagiavalduse lisana 5 on hageja esitanud 02.04.2019 seisukoha täiturile. Seisukoht on sisuliselt 3 lehekülge pikk ning ei ole sisult keerukas ega hõlma endas täiendavaid tõendeid ega muid lisasid. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud on eelpooltoodud toimingu ajakulu 1h (60 minutit), hinnaga 146,60 eurot. Seega vähendab kohus eelpooltoodud hageja menetlustoimingute ajakulu kokku 1,6 tundi (96 min).
3. Kohus leiab, et 15.04.2019 menetlustoiming (Võetud vastu kohtumäärused e-toimiku kaudu. Hagi tagamise määrus saadetud täitmiseks kohtutäiturile koos kaaskirjaga. Vastust ei ole täiturilt. Teave edastatud kliendile), 16.04.2019 menetlustoiming (uus päring täiturile hagi tagamise osas) ning 06.05.2019 menetlustoiming (Vastus täiturilt. Vastuvõetud menetlusdokument, läbivaadatud. Edastatud koos selgitusega kliendile) on põhjendamatult suured kulutused. Arvestades nimetatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud on eelpooltoodud toimingute ajakulu 15 minutit, hinnaga 36,65 eurot. Seega vähendab kohus eelpooltoodud hageja menetlustoimingute ajakulu kokku 0,95 tundi (57 min).
4. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude ülejäänud koosseis on 3 kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
5. Kokku vähendab kohus hageja esindaja menetluskulusid 8,25 tundi (495 minutit). Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7h 39min (15h 9min – 8h 15min), mis hageja esindaja tunnitasu (146,60 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 1083,37 eurole. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 1433,37 eurot (õigusabikulud 1083,37 + riigilõiv 350), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1 247,63 euro ulatuses (taotletud summa 2331,00 eurot – rahuldatud summa 1083,37 eurot). 15.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 4