) § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
ÄS § 206 lg 1 II lause kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldajad paluvad määrata likvideerijaks Erki Casari. Avaldajate esindaja 13.06.2019 e-kirja järgi on ta likvideerijaks sobiv isik, sest on varemgi viinud läbi likvideerimismenetlusi. Erki Casar on 13.06.2019 andnud nõusoleku määrata ennast likvideerijaks ning kinnitanud, et omab teadmisi likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohtule on esitatud Tallinna Ülikooli XX.XX.XXXX diplom, mille kohaselt on Erki Casar täitnud õigusteaduse magistriõppe õppekava ja talle on antud õigusteaduse magistri kraad. Äriregistrist nähtuvalt on Erki Casar tegutsenud ja tegutseb nii kohtu määratud likvideerijana kui juhatuse liikmest likvideerijana, samuti juhatuse liikmena ja pankrotitoimkonna liikmena. Rahvastikuregistri järgi on Erki Casari elukoht Eestis. Osanik Ulla Kaarina Mattila ei ole Erki Casari likvideerijaks määramisele vastuväiteid esitanud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Erki Casar ei vastaks likvideerija nõuetel või ei oleks võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata Erki Casar. Äriregistrist ilmneb, et Erki Casaril on Mittetulundusühingu Kimbatusevaba juhatuse liikmena esitamata majandusaasta aruanne, mistõttu on tehtud kustutamishoiatus. Samuti on mitme äriühingu likvideerimine kestnud juba aastaid (nt OÜ SEVECO SERVICE alates 2005. a, OÜ Lemirova alates 2013. a). Seetõttu peab kohus vajalikuks eraldi juhtida likvideerija tähelepanu sellele, et tal tuleb täita kõik seadusest tulenevad kohustused (sh ÄS § 209 - § 219).
lg 2 I lause näeb ette, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 8.
Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. 9.
lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 10.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isikult tuleb solidaarselt avaldajate kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 288 eurot. Avaldajate menetluskulude avaldus tuleb jätta rahuldamata lepingulise esindaja kulu 144 eurot osas. Menetlus ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. 11.
lg 1 alusel määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kuna senini juriidilisel isikul seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kätte toimetatuks ka juriidilisele isikule (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tallinn 2018, lk 828). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.