← Eesti

2-19-109061/7

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-109061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A K sõlmis 11.10.2014 Klick Eesti AS-ga järelmaksu müügilepingu nr

  1. Tegemist on tarbijakrediidiga, mille esemeks on asja omandamise finantseerimine. Lepingu kohaselt ostis kostja järelmaksuga teleri Grundig. Järelmaksu summa 399,00 eurot, järelmaksu intress 21,90 % aastas, krediidi kulukuse määr aasta kohta on 27,53 %, makseperiood 24 kuud, maksegraafiku alusel lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 23.10.
  2. Lepingu punkti
  3. kohaselt pidi kostja tasuma makseid maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadeks. Lepingu punktis
  4. kostja kinnitas, et ta on teadlik müüja (Klick Eesti AS) ja AS Eesti Telekom (käesoleval ajal Telia Eesti AS), edaspidi Elion, vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on Elionil õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta. Kostja ei täitnud lepingut kokkulepitud viisil ja jättis teostamata maksegraafiku järgsed maksed alates augustist
  5. Sellega rikkus kostja lepingu punkti
  6. Kostja poolt oli tasutud maksegraafiku alusel maksed kuni 23.07.2015 (kaasaarvatud). Tasumata on järelmaksu summa maksed alates 23.08.2015 kuni 23.10.
  7. Põhivõla katteks on kostja tasunud kuni 23.07.2015 makseni kogusumma 129,77 eurot. 399 – 129,77 = 269,23 eurot. Tasumata põhivõlg 269,23 eurot. Laenuintressi on kostja tasunud kuni 23.07.2015 makseni. Laenuintress on maksegraafiku alusel tasumata alates 23.08.2015 maksest kuni 23.10.2016 kogusummas 40,96 eurot. Telia Eesti AS loovutas 15.05.2018 lepingust nr 876885 tuleneva nõude hagejale. 16.05.2018 saadetud tasulise (15 eurot) meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest ja nõudis võla tasumist. Hageja saatis kostjale võla kohta tasulised meeldetuletused ka 28.05.2018 ja 07.06.
  8. Tuginedes lepingu punktile 14 ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 25.- eurot (15 + 5 + 5 eurot). Hageja on kostjaga mitmel korral püüdnud telefoni ja ekirja teel ühendust võtta, kuid kahjuks kostja ei ole täitnud endale võetud kohustusi. Hageja palub mõista A K välja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks tasumata võla põhiosa 269,23 eurot, tasumata laenuintress 40,96 eurot, sissenõudmiskulud 25.- eurot, hagi esitamise seisuga 2 2-19-109061 17.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 55,23 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 269,23 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 18.05.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Mõista A K välja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 100.- eurot ja vastavalt

§-le 484² menetluskulude katteks 20.- eurot. Mõista A K välja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lgs 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja vastavalt

§-le 484² menetluskulude katteks 20 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes

§ 175

lg-st 1, § 484.2 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 120 eurot (100+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (120 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.