← Eesti

2-18-19131/11

Obsah (12)§ 178§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 173§ 163§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-18-19131 22. august 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED S Q (hageja) esitas kohtule

  1. detsembril 2018 M S Q (kostja) vastu hagi, milles on palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud oma seadusliku esindaja (ema J F) ja kostja kooselust. J F ja M S Q kooselust on sündinud veel A Q, kelle ülalpidamiseks mõisteti elatis juba välja. Perekondlikud suhted ja kooselu jätkusid kuni augustini
  2. Alates augustist
  3. a kooselu enam ei ole ning hageja vanemate vahelised suhted on ära lõppenud. J F koos lastega elab kostjast eraldi x asuvas korteris. Kostja ei pea lapsi ülal. Kostja sissetulek ei ole hagejale teada, kuid tema rahaline olukord võimaldab tal anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja ilma mõjuva põhjuseta ei pea lapsi ülal, laste ema on sunnitud kohtusse pöörduma laste nimel hagiavaldusega elatise nõudes. Hageja vältimatud kulud on kokku 500 eurot kuus ja nendeks:  toit 180 euro (6 euro päev)  eluasemekulud 70 euro  sõidukulud 10 euro  hügieen 10 euro  ravi 25 euro  riided 50 euro  jalatsid 30 euro  huvid 35 euro  mänguasjad 25 euro  koolikulud 50 euro  muud 15 euro. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 Lapse ema ei tööta, saab kindla sissetuleku vaid töötukassast, ega võimeline katma kõiki lapse kulusid üksi. Praeguseks osa laste kuludest lapse emapoolne vanaema katab. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas kui seadus sätestab ning sellest juhindudes ei ole ta kohustatud oma sissetulekuid ja laste vajadusi tõendama. Lapse ema leiab, et kui kostja elab eraldi on ta kohustatud pidama lapsed ülal elatise maksmise teel. Hagiavalduses esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja palub menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada kostjat menetluse ajal tasuma hagejale ülalpidamiseks 250 eurot igakuiselt. Viru Maakohus 20. detsembri 2018. a määrusega võttis hagi menetlusse ning 11. veebruari 2019. a määrusega rahuldas S Q hagi tagamise taotlus osaliselt ja kohustas M S Qt tasuma S Qle elatist igakuise elatusrahana summas 200 eurot alates 19. detsembrist 2018 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Elatise nõue sai esitatud

  1. detsembril
  2. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise miinimummäär oli
  3. aastal 250 eurot, aastal
  4. a on selleks 270 eurot.

§ 129

lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lähtudes eeltoodust, kõnealuse tsiviilasja hagihind on 2410 eurot (250 eurot + 270 eurot x 8 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei nõustunud osaliselt hagiga (elatise suuruse osas), mistõttu ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja on nõus ja suuteline maksma hagejale elatist summas 200 eurot. Hagi vastuse kohaselt on lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ja võrdses osas. Kostja on ülalpidamise kohustusest teadlik ning ta on oma lastele elatist maksnud kuni 01.08.2018. a, s.o ajani, mil kostjal oli veel sissetulekuid ning on ilmselgelt ka nõus seda jätkuvalt tegema kui kostja töökoha leiab. Kostja aga ei nõustu hagiavalduses nõutava elatise suurusega kuni 250 eurot ja edaspidi poole kuupalga alammäära ulatuses ja seda eeskätt põhjusel, et PKS § 102 lg 1 tulenevalt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 3

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 Kostja käesoleval hetkel ei tööta ja on töötuna Töötukassas arvele võetud alates 16.10.2018. Kui arvestada, et kostja peaks maksma miinimumelatise korral elatist 540 eurot kuus, siis nimetatud summa oleks mittetäidetav ka isegi inimesel, kes saab Läänemaa tingimustes keskmist palka, mis vastab kehtivale turusituatsioonile (ca 800 eurot brutotöötasu kuus). Juhul kui kostja teeniks tavalist töötasu, siis jääks talle endale elamiseks vaid ca 260 eurot brutos, mis on ilmselgelt liiga vähe, et tagada enda normaalne toimetulek. Kostja on aga hetkel hoopis töötu ja arvestades kostja vanust
(59)ja rahvuslikku päritolu, ei ole sellisel inimesel töö leidmine sugugi kerge. Hagejate seaduslik esindaja saab kõiki lastele määratud peretoetusi (120 eurot kuus), samuti 2 lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästu (2 lapse korral kulub eelduslikult ühele lapsele vähem kui siis kui on 1 laps). Hagis on märgitud lapse toidukuluks 180 eurot (6 eurot päev) ja riiete ning jalanõude kuluks 80 eurot, mis on kostja arvates ülepaisutatud. Loogiline ja eluliselt usutav toidukulu ühele lapsele on maksimaalselt 100 eurot ja riietele ning jalanõudele 30-40 eurot. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi.
  1. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.p df) leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Kusjuures uuringus rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms.
  2. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
  3. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot. Antud juhul ongi kujunenud välja selline olukord, et kostja ei jõuaks oma varalise seisundi enam täita hagiavalduses märgitud elatise nõuet (540 eurot kuus), et tagada ka enda inimvääriline ülalpidamine. Lisaks sellele ei ole ka hagejate reaalsed vajadused ilmselt enam vastavad miinimumelatise suurusele (mastaabisäästu efekti tõttu). Võttes arvesse asjaolu, et käesolevalt on lapsi kaks, kellele kostja on kohustatud elatist maksma ehk laste näol on tegemist lastega, kes mõlemad elavad üheskoos nende ema J F juures, on alust elatise maksmiseks alla miinimummäära, kuna hagejatel on mastaabisäästust tulenevalt miinimumist väiksemad vajadused. Samuti juhib kostja tähelepanu tõsiasjale, et mõlema lapse eest riigi poolt makstavad lapsetoetused (kokku summas 120 eurot) makstakse laste ema arvelduskontole. Lisaks sellele on kostja sissetulekud miinimumpalga lähedased ja hetkel on kostja üldse töötu. Arvestades kostja vanust ja rahvuslikku päritolu, on töö leidmine väga raske. Kostja (ekslikult märgitud Hageja) täiendavalt märgib, et perekonnaseadusest tulenevalt on elatise maksmise mõte, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad. Seega, kui lahuselav vanem maksaks kahe lapse kohta elatist 2 x 270 eurot ehk 540 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on kahe lapse kohta igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 1080 eurot. Kostja (ekslikult märgitud Hageja) juhib kohtu tähelepanu, et 1080 eurot kahe lapse kohta on ilmselgelt suurem summa, kui laste tegelikud vajadused on. Seda enam, et tegemist on kahe lapsega ehk kohaldub 4
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 mastaabisäästu põhimõte ja laste emale makstakse lisaks ka lapsetoetust mõlema lapse kohta, kokku summas 120 eurot. Kõike eeltoodut arvestades, on kostja nõus ja suuteline maksma hagejale elatist summas 200 eurot ja see summa vastaks nii lapse huvidele, oleks kooskõlas kehtiva Riigikohtu praktikaga ja lõppkokkuvõttes tagaks ka kostjale endale inimväärse elamise. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja ei nõustu kostja poolt vastuses toodud väidetega ega ole nõus kostja pakutud elatise suurusega. Hageja on täielikult ema ülalpidamisel, kostja ei osale ega ela hagejaga koos ja seega tekib kostjal ülalpidamiskohustus. Antud asjaolu kostja ei vaidlusta. Hageja leiab, et ei ole põhjendatud kostja poolsed väited nagu ei suudaks ta täita PKS § 101 lg 1 sätestatud norme, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja oma vastuses viitab PKS § 102 sätestatule. Kostja on esitanud ainult Swedbanga väljavõtte, millest lähtub, et kostjal on saanud ka muid sissetulekuid ülekannete näol eraisikutelt, samuti on ta tasunud maamaksu, tankinud pidevalt transpordivahendit. Kostja teisele lapsele on tsiviilasjas 2-10-65389 Viru Maakohtu
  1. jaanuari otsuse resolutsiooni p 2 alusel välja mõistetud elatis kostjalt 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud otsus on jõustunud ja seega ei saa olla antud juhul olukorda, kus vanema üks laps on eelistatumas olukorras kui teine. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et tema töövõime oleks vähenenud. Mis puudutab kostja rahvuslikku päritolu ja vanust, siis ei saa ülaltoodud sätet kohaldada antud põhistuse rahuldamisel. KIRJALIK MENETLUS Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus
  2. juuri
  3. a määrusega vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi või esitada täiendavad selgitused ja tõendid. Kompromissi pooled ei esitanud. Mõlemad pooled esitasid täiendavad tõendid ja selgitused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole 5

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o alates

  1. detsembrist 2018, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja sünni tõendiga (tl 6), et ta on sündinud
  2. juunil 2011 ning et tema vanemateks isa M S Q ja ema J F. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hagejate vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et kostja elab hagejast eraldi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2018 moodustas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 500 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot. Aastal 2019 moodustab vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 540 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 270 eurot. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, on nõus elatise summaga 200 eurot. Kostja palub arvestada sellega, et ta on praegu töötu ja töö leidmine Läänemaal on raskendatud. Kostja leiab, et see asjaolu on aluseks PKS § 102 kohaldamiseks. Samuti palub kostja arvestada, et osa hageja kuludest on kaetud lapsetoetusega ning kuna hageja peres on kaks last, tuleb arvestada ka mastaabisäästuga. Kostja leiab, et nõutud elatise summa on ilmselgelt suurem, kui lapse tegelikud vajadused on. Lapse teine vanem peab panustama lapse ülalpidamiseks sama summa. PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal teiste ülalpeetavate olemasolu aga võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Kostjal on veel üks laps – Aaisha Q, kelle ülalpidamiseks on Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2011 otsusega on väljamõistetud elatis seadusega ettenähtud miinimummääras (tl 43-44) ja kelle vanemateks on hageja vanemad. AQ ja hageja elavad koos oma emaga J Fga. Täitemenetluste 6

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 registri andmetel (tl 45-46) täitemenetlus oli alustatud 19.01.2011 ja elatise võlgnevus seisuga 14.06.2019 oli kokku 1528,99 eurot. Eesti Töötukassa 15.01.2019 teatise (tl 22) kohaselt kostja on töötuna arvele võetud alates 16.10.
  1. Kostja ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kostja pangakonto väljavõttest ajavahemiku 10.01.2018-10.01.2019 (tl 24-29) ilmneb, et iga kuu tasub ta x Haapsalu tanklas, Risti tanklas rahasummad, mille suurusest saab järeldada, et ehk see sai kantud seoses sõiduki tankimisega ja samas andmed kostja omandis olevate sõidukite kohta liiklusregistris puuduvad. Samuti teeb kostja igakuised ülekanded x arvete alusel. 07.11.2018, 09.11.2018 ja 10.01.2019 tegid kostja pangakontole sissekannet summas vastavalt 600 eurot, 100 eurot ja 500 eurot füüsilised isikud. Kinnistusraamatu andmeil kuulub kostjale neli kinnisasja (tl 53, 54, 55-56, 57-58). Vastuseks kohtu ettepanekule (tl 59-61) selgitas kostja (tl 69-70), et on teinud 21.02.2019 hagejale ühe elatismakse summas 483,87 eurot – jaanuari ja veebruari eest 200.-eurot ja detsembri eest puuduoleva 83,87 eurot. Märtsist kuni tänaseni ei ole rohkem elatismakseid toimunud kuna kostja on hetkel töötu ja tal ei ole võimalik ajutise majandusliku olukorra tõttu makseid teha. Niipea kui rahaline olukord veidi paraneb, tasub kostja hagejale koheselt ära ka märts – august elatisevõlgnevuse. Kostjale kuulub sõiduk – Honda CR-V mahtuniversaal (VIN kood x), alates 08.09.
  2. Seega kulub kostjal ka vahendeid kütuse peale, et saaks liikuda. Kanded füüsiliste isikute poolt kostjale: 07.11.2018.a. 600-eurot – tegemist oli sugulaselt saadud laenuga kuna kostjal on käimas mahukas kohtuasi oma endise äripartneriga (kostja lepinguline esindaja on Paavo Paas advokaadibüroost vandeadvokaat Andreas Palmits). Kogu nimetatud laen läks advokaadibüroo arve tasumiseks. Kõigile neljale kostja kinnisasjale on hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid. Kohtuasja kaotuse korral sundvõõrandab hageja kõik kinnistud ja kostja on sisuliselt pankrotis siis. 09.11.2018.a. 100.-eurot – kandis kostjale sõber A M A palvela katuse remondiks. Kostja elukohas on ka väike palvela, mida kostja kasutab palvusteks ja muudeks religiooseteks protseduurideks. Läänemaal ei ole tegutsevat mošeed ja seega peavad islamiusulised oma protseduure kodus. 10.01.2019.a. 500.-eurot – sugulane Iirimaalt tagastas kostjale ühe vanema võla. Kinnisasjad. x. Seal on kaks eraldi kinnistut: kostjale kuuluv elamu koos selle juurde kuuluva õuemaaga ning iseseisva kinnistuna põllumaa (heinamaa). Põllumaa on sisuliselt väärtusetu, seal niidab kostja lihtsalt heina maha ja söödab selle kitsedele. Nigulas asuvad korterid. x – on tühi. Kostja sooviks seda võlgade katteks müüa aga ei saa seda teha kuna korteriomandil on peal kohtulik hüpoteek. x – seda kasutab tasuta üks sõber (ajutiselt). Seda on kostjale samuti soov müüa elatis- ja muude võlgade katteks aga käimasoleva kohtuasja tõttu ei saa seda müüa. Mõlema korteri kommunaalkulud on väga väikesed ja nende ülalpidamisega raskusi kostjale ei ole. Kostjal on põhiharidus (8 klassi), mis on omandatud kodumaal Pakistanis. Eestisse tuli kostja elama 1991-1992 aastal, oli siin üks restoran x ja x omanikke kuni nende müümisteni (renditud hooned), samuti pidas ta Haapsalus mõned aastad Aasia restorani aga äritülide tõttu ta tõrjuti omanikeringist välja. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 Pakistanis tegeles kostja teedeehitusega, samuti on võimeline tegema keerukamaid insenertehnilisi töid, kuid kahjuks oma islamipäritolu tõttu on Eesti tööandjad tema suhtes tihti umbuslikud ja Eestis tööd leida pole selle tõttu kerge. Paar nädalat tagasi rentis kostja x vallas ühe hoone ja alustas seal restoranipidamist. Kuid hetkel on veel vara öelda, millal sealt sellist tulu hakkab tulema, et kostja saaks oma elatiskohustust täita. Kostja eesmärk on koheselt ära maksta jooksev elatisvõlg arvestusega 200 eurot kuus. Kohus leiab, et lähtudes kostja pangakonto väljavõttest ja selgitustest ülekannete kohta, on alust asuda seisukohale, et kostjal peab olema varjatud sissetulekuid. Vaatamata sellele, et kostja ametlikult ei tööta, tal on raha kütuse peale, sõiduki olemasolu (tl 74) nõuab ka vahendeid selle korrashoidmiseks. Samuti kostjal on rahalepingulisele esindajale kahes asjas, on raha uue äri alustamiseks, ta saab endale lubada anda korteriomandi tasuta üürile jne. Kostja tasub elatis teise lapse ülalpidamiseks, millest räägib mitte eriti suur elatise võlgnevus, mis tekkis alles
  1. a-l, täitemenetlus aga oli alustatud
  2. a-l. Seega leiab kohus, et ametliku töö ja ametliku sissetuleku puudumine ei ole käesoleval juhul aluseks elatise väljamõistmiseks alla PKS §-s 101 ettenähtud määrast. Kohus märgib ka, et kui kostjal on tõesti nii kehv varaline olukord, saaks ta taotleda riigi õigusabi, siis ei oleks vaja väidetavalt võtta laenu summas 600 eurot lepingulise esindaja rahastamiseks. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega on ülalpidamist kohustatud mõlemad vanemad andma. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 asunud seisukohale, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hageja elab oma õega, kelle isaks ka kostja ja emaks on hageja seaduslik esindaja. Hageja seadusliku esindaja selgituste (tl 64) kohaselt ta töötab alates 10.07.2019 OÜ-s x. Lapselast aitavad ka hageja esindaja vanemad. Tema pangakonto väljavõttelt (tl 67) nähtub, et ta sai ajavahemikul 07.12.2018-16.07.2019 Eesti Töötukassast kokku 1513,70 eurot, mis jagatuna kaheksa kuudega teeb keskmiselt 189,21 eurot kuus. Samuti sai ta Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus aastal 2018 summas 110 eurot, mis on 55 eurot ühe lapse kohta ning aastal 2019 saab ta igakuiselt peretoetust summas 120 eurot, mis teeb ühe lapse kohta 60 eurot. Seega hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt ei nähtu sissetulekuid, mis võimaldaksid emal kulutada omalt poolt lapse ülalpidamiseks igakuiselt miinimumpalga suuruse summa, millele lisandub veel lastetoetus. Väljaminekuid konto väljavõte ei kajasta. Kohtu poolt kontrollitud registrites puuduvad andmed hageja seadusliku esindajale kuuluvate kinnis- või vallasvara kohta. Kohus leiab, et lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2 antud juhistest on põhjendatud arvestada ka mastaabisäästu, mis kahe ühest soost lapse koos kasvamisel ilmselgelt esineb. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19131 Arvestades, et osa lapse vajadustest on ilmselgelt kaetud riikliku peretoetusega, samuti mastaabisäästuga, kuna hageja kasvab koos õega, on põhjendatud elatise väljamõistmine kostja pakutud suuruses 200 eurot kuus. Kohus rahuldab osaliselt hagi elatise väljamõistmise nõude osas alates hagi esitamisest ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatis alates 19.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 200 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 21.02.2019 kandis kostja hageja seadusliku esindajale elatisraha summas 483,87 eurot selgitusega „detsember 83,87, jaanuar 200 ja veebruar 200 eurot“. Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 11.02.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi elatise nõude osas osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Poolte menetluskulud jäetud poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.