← Eesti

2-13-12047/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Taali Morel Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12047 Tsiviilasi R H avaldus Menetlustoiming Kohtulahendi selgitustaotluse lahendamine Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja (lapse isa): R H (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, viibimiskoht XXX); Puudutatud isik I (lapse ema): S P (isikukood XXX); Puudutatud isik II (laps): D H (isikukood XXX). RESOLUTSIOON:

  1. Jätta R H 16.05.2019 avaldus Harju Maakohtu 28.05.2013 määruse selgitamiseks rahuldamata.
  2. Toimetada määrus kätte avaldajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
  3. Harju Maakohtu 28.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-12047 rahuldati S P avaldus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks ning anti S P üle ainuotsustusõigus lapse D H igakordse elu- ja viibimiskoha määramise osas.
  4. 16.05.2019 esitas R selgitamiseks. H Harju Maakohtule avalduse Harju Maakohtu 28.05.2013 määruse Avalduse kohaselt palub avaldaja tulenevalt Harju Maakohtu 28.05.2013 määrusest avaldajale kirjalikult seletada tema õigusi ja kohustusi, mis puudutavad tema suhtlemist oma tütre D H . Lisaks palub avaldaja selgitada D H õiguseid ja ka lapse ema S P õigusi ja kohustusi. Samuti palus avaldaja kohtul selgitada, kas S P on õigus varjata lapse andmeid, kas ta on kohustatud võimaldama lapsel vabalt suhelda oma isaga (avaldajaga). Avaldaja palus selgitada, mis juhtudel on tal õigus suhelda lapsega alates kl 9.00 hommikust kuni 20.00 õhtul ja kas tema emal G H on õigus suhtlemisele avaldaja tütrega D H , võttes teda üks kord kuus 1-2 päevaks enda juurde oma elukoha järgselt. Kohtumääruse põhjendused
  5. Kohus, tutvunud avaldusega kohtumääruse selgitamiseks, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 6 sätestab, et menetlusosalise taotlusel võib kohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada käesoleva seadustiku § 368 lõikes 2 nimetatud hagi. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
  6. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtu 28.05.2013 määruse näol tegemist määrusega, mille selgitamist saab TsMS § 478 lg 6 alusel taotleda. Kuivõrd 28.05.2013 määrus ei ole sundtäidetav, siis ei ole määruse selgitamine vajalik määruse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse kohtumääruse selgitamiseks rahuldamata.
  7. Kohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et Harju Maakohtu 28.05.2013 määrus ei reguleeri suhtlemiskorda isa ja lapse vahel. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Seega, kui lapse vanemad ei ole saavutanud kokkulepet lapsega suhtlemise korras, on avaldajal õigus pöörduda kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks lapsega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.