) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 16.08.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). 2 Kohustustest vabastamise osas on vastuväited esitanud võlausaldajad OK I OÜ, S AS ja kohtutäitur A P – esimese hinnangul rikutakse kohustustest vabastamisega võlausaldajate õigusi, teised võlausaldajad heidavad ette võlgniku poolt tasuvama töökoha mitteotsimist. M- ja T on nõus kohustustest vabastamisega ning ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on saanud B OÜ-st töötasu alates 2017, kuid töötasu on olnud miinimumpalk – see nähtub nii palgatoetuse avaldusest (II kd, t lk 116-117) kui ka M - ja T esitatud andmetest (II kd, t lk 197-198). Enne seda otsis võlgnik tööd, oli arvel Töötukassas ning käis Töötukassa koolitustel (II kd, t lk 59-60, 63, 92-115). Võlgnikul oli probleeme tervisega (II kd, t lk 61-62, 7175) ning tuvastatud on osaline töövõimetus (II kd, t lk 89-91, 133-134). Võlgnik saab lisaks töötasule töövõimetoetust. Usaldusisiku poolt esitatud aruannete kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole (M - ja T väitel on võlgnevuse katteks laekunud 2,01 eurot). Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (
lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal tasunud olulisel määral oma võlgnevusi, ei ole kohtule teadaolevaid andmeid arvestades tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et võlgnikul on keeruline saada paremini tasustatud töökohta, kuivõrd enne tööle saamist oli võlgnik juba mitmeid aastaid töötu ning võlgnikul on probleeme tervisega. Seetõttu ei pea kohus paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks. Mis puutub vastuväitesse, et kohustustest vabastamata jätmine rikub võlausaldajate õigusi, selgitab kohus järgnevat. Teatud ulatuses rikub kohustustest vabastamine peaaegu alati võlausaldajate õigusi (väljaarvatud siis, kui võlad kõik menetluse ajal tasutakse), kuid see asjaolu ei ole kohustustest vabastamata jätmise aluseks. Seadus ei sätesta, et võlgnik peab kohustustest vabastamiseks tasuma menetluse ajal võlgnevusi teatud ulatuses ja seega ei saa kohustustest vabastamata jätta vaid põhjusel, et võlgu pole tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ Vastavalt
Seega tuleb Sergei Razguljajev vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3).
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega vabaneb võlgnik enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustustest, v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 3 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N A kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.