← Eesti

3-19-1669/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1669 Määruse kuupäev 6. september 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi KEHTNA MÕISA osaühingu esialgse õiguskaitse taotlus Põllumajanduse Registrite ja

) § 249 lg-s 4 sätestatud tähtajani. Kui vaie peaks jääma rahuldamata, tuleks taotlejal vaidlusalune otsus täita ning ta peaks esitama koos kaebusega uuesti esialgse õiguskaitse taotluse. Kui negatiivne vaideotsus tehakse vahetult enne 22. septembrit 2019, ei pruugi taotlejal jääda piisavalt aega uue esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata.

  1. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus esmalt hindama taotluse lubatavuse eeldusi, sh kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja peab 2 vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
  2. PRIA
  3. juuli
  4. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 kohaselt ei maksta KEHTNA MÕISA osaühingule välja PRIA
  5. juuli
  6. a otsusega nr 13-29.1/17/1400 määratud toetust summas 33 222,70 eurot ning nõutakse tagasi taotlejale juba välja makstud toetus summas 466 706,09 eurot. KEHTNA MÕISA osaühing on usutavalt põhjendanud, miks PRIA-le 466 706,09 euro tagasi maksmine enne vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamist vaide- või kohtumenetluses võib taotlejale põhjustada olulisi makseraskusi või maksejõuetust. Ka PRIA ei ole taotleja väiteid ümber lükanud. Taotlejal on konsolideeritud bilansi kohaselt
  7. juuni
  8. a seisuga n-ö vaba raha 87 990 eurot. Taotleja on hiljuti teinud olulise investeeringu, mis on vabasid käibevahendeid piiranud. Tagasinõutav toetussumma 466 706,09 eurot moodustab taotleja umbes kahe aasta kasumi, arvestades, et
  9. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli taotleja kasum eelmisel aastal 232 652 eurot. Taotleja varad on panditud tagamaks krediidiasutuste nõudeid, mistõttu on täiendavate finantsvahendite kaasamine krediidiasutustest raskendatud kui mitte võimatu. Taotleja selgituste kohaselt tähendaks varade müümine taotleja majandustegevuse vähenemist või lõppemist, kuna varad on majandustegevuseks vajalikud.
  10. Taotleja ei vaja aga enam kohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist, kuna PRIA on
  11. septembri
  12. a vastuses nr 13-29.1/19/1850-3 PRIA
  13. juuli
  14. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni peatanud. Seega on taotlejale pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumine vähemalt kuni vaidemenetluse lõpuni välistatud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi asjaolu, et taotleja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik võimaliku kohtumenetluse lõpuni. Kui PRIA jätab KEHTNA MÕISA osaühingu
  15. augusti
  16. a vaide rahuldamata, siis on taotlejal võimalik kohtule esitada kaebus PRIA
  17. juuli
  18. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 ja vaideotsuse tühistamiseks ning ühes sellega uus esialgse õiguskaitse taotlus, et tagada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine ka kohtumenetluse ajal. Käesolevalt ei ole teada vaidemenetluse lõpptulemus ega ka asjaolu, kas taotleja üldse vajab pärast vaidemenetlust esialgset õiguskaitset. Isegi kui taotleja peab kohtule pärast vaidemenetlust esitama kaebuse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse, ei saa seda pidada ebamõistlikult koormavaks. Kaebuse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse koostamisel on suures osas võimalik lähtuda juba PRIA-le
  19. augustil
  20. a esitatud vaidest ning kohtule
  21. septembril
  22. a esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest.
  23. Kohtu hinnangul on PRIA
  24. septembri
  25. a vastusega nr 13-29.1/19/1850-3 esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning kohus jätab KEHTNA MÕISA osaühingu esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

  1. Taotleja eest tasus
  2. septembril
  3. a riigilõivu summas 15 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis on taotlejal

§ 104

lg 5 p-st 3 tulenevalt õigus tagasi saada ka tasutud riigilõiv (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 3-3-1-32-13, p-d 14-15). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 104

lg 81).

§ 104

lg-st 8 tulenevalt tagastatakse riigilõiv menetlusosalise nõudel menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust lähtudes tuleb taotlejal teatada, kellele ning millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv summas 15 eurot tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.