lg.5 määrata Sergei NIKITINILE katseaeg kuni 17.04.2020.
p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
-1 lg.3 p.1 alusel määrata Sergei NIKITINI elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud. 1
-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
lg.5 alusel määrata Sergei NIKITINILE käitumiskontroll kuni 17.04.2020.
lg.1 p.1 – 6 alusel on Sergei NIKITIN katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.2, 2-1 ja 4 alusel on Sergei NIKITIN katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Määrata Sergei NIKITIN Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Sergei NIKITIN vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlused, määrata tema poolt Sergei NIKITINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suurusteks 164,40 € ja 106,80 € ning mõista välja riigituludest kokku 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot 20 senti. 2 Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Nikitini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Nikitin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.12.2017 otsusega
(KarS) §424 järgi ning karistatud KarS §69 lg.7 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 6 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 576 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Sergei Nikitin kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja §75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 01.03.2019 määrusega pöörati Sergei Nikitinile mõistetud vangistus 1 aasta 8 päeva täitmisele alates vanglasse saabumise ajast. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on planeeritud 2019 kolmandas kvartalis. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, peale vabanemist soovib asuda elama koos emaga emale kuuluvasse korterisse. Korteri eest võlgnevusi ei ole, korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks, ema on nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on Eesti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on keskharidus, enne vangistust töötas, sai isiklikku sissetulekut. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 628,41 €. Vanglas kinnipeetav töötada ei taha, eelistab õppimist. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt ema ja on nõustunud seda tegema ka vabanemise korral. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha FIE xxx xxx. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, samuti on lähedaseks elukaaslane, omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule eluviisile viitavad toimepandud kuri- ja väärtegude hulk ning laad. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, kuid ise ta alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ja ei arva, et peaks alkoholist täielikult loobuma. Kinnipeetavat on kahel korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetaval on ea- ja taustakohased suhtlemisoskused, vägivaldset käitumist esinenud ei ole, küll aga esineb impulsiivsust ja mõtlematust. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ametnikesse suhtub positiivselt. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (keeldu mitte tarvitada alkoholi), mistõttu karistus pöörati täitmisele. Toimepandud kuriteod (joobes juhtimised) näitavad, et isiku suhtumine ühiskonda, selle reeglitesse ja normidesse vajab korrigeerimist. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise 3 tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle panna katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.04.2020 ning KarS §75 lg.2 p.2-1, 2 ja 4 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tuleb määrata 3 kuud. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Nikitin seletas maakohtu istungil, et kahetseb tehtut ja on kõigest aru saanud, alkoholist aitas tal vanglas vabaneda psühholoog, ta suudab edaspidi alkoholist loobuda. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi märkis maakohtu istungil, et vangla ja prokurör toetavad vabastamist, uue kuriteo toimepanemise risk on väga väike. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt
lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõistetud karistusest oli kandmata 1 aasta 8 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 5 kuud 1 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek isikult, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on lisas samuti olemas. 4 Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegudest kaks on samalaadsed – joobes juhtimine, ühel korral pani kinnipeetav toime kelmuse, vägivallakomponent puudub. Viimane vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav ei teinud üldkasuliku töö tunde ning tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab, et arvestada tuleb ka alljärgnevat. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vangistuses eelistanud õppida, kuid otseseid vastuväiteid töötamisele pole esitanud, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et praegune vangistus on antud kinnipeetavale esimene ja sellest on ta käesolevaks ajaks kandnud ära üle ühe kolmandiku, mistõttu on alust arvata, et vangistuse peamine eesmärk on saavutatud, kinnipeetav on suunatud tagasi õiguskuulekale teele ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta emale kuuluvasse korterisse. Viru Vangla nähtub, et tegemist on elukohaga, kus elab 5 kinnipeetava ema ja kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on oma lähedastega side säilinud, suheldakse kirja ja telefoni teel. Seega on alust arvata, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on kinnipeetavale tagatud igakülgne toetus ja abi ka perekonna poolt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx xxx FIE. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav ise, et tal on olemas mitu eriala, tööle hakkab ta kaupluses kauba vastuvõtja ja raamatupidajana. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei diagnoositud ning narkootikume ta ei tarvita. ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on kahel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tegemist oli joobes juhtimisega ja ka karistus pöörati täitmisele muuhulgas seetõttu, et kinnipeetav tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Töökoha reaalne olemasolu vangistusest vabanemisel vähendab kinnipeetava vaba aega ja samas annab seoses sissetulekuga teatava materiaalse kindlustunde. Samuti nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, et ta on vanglas oma alkoholiprobleemiga tegelenud, teda on aidanud alkoholist loobuda vestlused psühholoogiga ja ta on kindel, et ta suudab alkoholi mitte tarvitada ka vabaduses. See kõik omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 16%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on eeskätt oluline see, et kinnipeetav ei ole varem vangistust kandnud. Seega on maakohtul alust arvata, et antud kinnipeetava puhul on Vangistusseaduse §6 lg.1 sätestatud eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele täidetud. Seda arvamust kinnitab muuhulgas kinnipeetava käitumine vanglas. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei samasta end kuritegeliku maailmaga ja motivatsioon edaspidi elada seaduskuulekalt on olemas, kuid toimepandud kuriteod näitavad, et kinnipeetava suhtumine ühiskonda, selle reeglitesse ja normidesse vajab korrigeerimist. Ka kinnipeetav ise möönab, et kriminaalhooldus on vajalik. Kinnipeetava positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata elada ka vabaduses. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos esialgu elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul 6 tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine on vabaduses oluliseks toeks ning tagab kontrolli kinnipeetava edasise elu ja tegevuse üle. Ühtlasi annab see ka võimaluse kinnipeetavale näidata, et oma edaspidise elu suudab ta elada seaduskuulekalt.
lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 17.04.2020.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud ning katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa kuni 17.04.2020 alates vanglast vabastamise päevast. Maakohus nõustub nende tähtaegadega. Kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud. Käitumiskontrolli tähtaeg aitab kinnipeetaval järgida distsipliini.
-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.
-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa kuni 17.04.2020 alates vanglast vabanemise päevast.
lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustusteks keelu tarvitada alkoholi, narkootilisi või 7 psühhotroopseid aineid ning asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Maakohus nõustub selle seisukohaga.
lg.2 p.2, 2-1 ja 4 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Maakohtu istungitel osales kinnipeetava kaitsjana vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palus kaitsekuludena välja mõista 164,40 € (s.h. materjaliga tutvumine 25 €, ettevalmistus 25 €, osalemine 29.08.2019 kohtuistungil 25 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 19 €, sõidukulu 42 €, käibemaks 8,40 €) ja 106,80 € (s.h. osalemine 10.09.2019 kohtuistungil 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 9,40 €, sõidukulu 42 €, käibemaks 8,40 €). Maakohus peab neid taotlusi põhjendatuiks ja rahuldab need täielikult. Seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab maakohus kaitsekulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.