← Eesti

2-19-11555/6

Obsah (9)§ 169§ 170§ 1§ 9§ 31§ 171§ 44§ 23§ 65

2-19-11555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019 a, kell 11.00 Kuressaare kohtumaja Asja number 2-19-1155 Avaldus A M avaldus enda pank

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Tulenevalt

§ 170

lg-st 2 kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. A M palub algatada enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Samuti kohustub ta täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Ajutise pankrotihalduri seisukoht

  1. Vastavalt esitatud aruandele on võlgnik A M i.k. XXXXXXXXXX käesoleval ajal vanaduspensionär, kes saab rahvapensioni 205,21 eurot ja puudetoetust 26,85 eurot kuus ning ta ei tööta. XXXXXXXXX. Võlgniku A M ei ole kantud ettevõtjana ei äriregistrisse ega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
  2. VÕLGNIKU VARAD Võlgnik A M omab AS Swedbankis arvelduskontot XXXXXXXXXXXXX mille konto jääk on 3,33eurot. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnisvara ei Eesti Vabariigis ega välisriikides, võlgnikul puuduvad mootorsõidukid ja muu vallasvara. Võlgniku ainukeseks varaks on igakuiselt saadav rahvapension 205,21 eurot ja puudetoetus 26,85 eurot, kokku summas 232,06 eurot.
  3. VÕLGNIKU VÕLAD TÄITEASJADES Võlgnikud võlad moodustuvad enamjaolt trahvinõuetest, kriminaalmenetluste ja täiteasjade menetluste kuludest. Võlgniku A M võlad täiteasjades (kohtutäitur, täiteasjade numbrid, sissenõudjad, alus, võlanõuete jäägid) moodustavad järgmiselt: 6.
  4. Kohtutäitur Õnne Pajur täiteasjad: - täiteasi nr 179/2009/1831, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 1-09-4173, nõude jääk 159,13 eurot; -täiteasi nr 179/2010/378, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 1-09-7618, nõude jääk 104,03 eurot; - täiteasi nr 179/2014/183 Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 1-13-11510, nõude jääk 561,39 eurot; - täiteasi nr 179/2014/268, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 1-14-74, nõude jääk 1010,42 eurot; - täiteasi nr 181/2010/757, Julianus Inkasso OÜ võlanõue kohtuotsuse alusel, tsiviilasjas nr 2-1031327 nõude jääk 324,34 eurot; 3 2-19-11555 - täiteasi nr 181/2011/1028, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11,001600, nõude jääk 46,16 eurot; - täiteasi nr 181/2011/1034, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11,001938, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr 181/2011/1043, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11002004, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr 181/2011/1700, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 9140,11,001477, nõude jääk 49,76 eurot; - täiteasi nr 181/2012/1193, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 1-12-4317, nõude jääk 585,56 eurot; - täiteasi nr 181/2012/1329, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,12,001459, nõude jääk 64,76 eurot; -täiteasi nr 181/2012/1472, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,12,001945, nõude jääk 85,76 eurot; - täiteasi nr 181/2012/1479, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,12,001841, nõude jääk 85,76 eurot; - täiteasi nr 181/2012/246, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11,003552, nõude jääk 49,76 eurot; - täiteasi nr. 181/2012/247, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11003682, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr 181/2012/253, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,11,003593, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr 181/2012/678, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr. 1-11-14025, nõude jääk 101,96 eurot; - täiteasi nr 181/2012/679, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr.1-11-14089, nõude jääk 101,96 eurot; - täiteasi nr. 181/2012/844, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,12,000701, nõude jääk 64,76 eurot - täiteasi nr 181/2013/1095, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,13,001658, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr. 181/2013/1127, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjades nr 1-13-8951, nr 1-13-8352,nõude jääk 1358,96 eurot; - täiteasi nr 181/2013/730, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,13,000983, nõude jääk 49,76 eurot; - täiteasi nr 181/2013/888, Lääne Prefektuuri trahvinõue nr 2740,13,001385, nõude jääk 64,76 eurot; - täiteasi nr 181/2014/161, Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue nr 2740,13,002205, nõude jääk 49,76 eurot; Kohtutäitur Õnne Pajuri täiteasjades võlanõuete jääk kokku 5242,55 eurot. 6.
  5. Kohtutäitur Enno Kermik täiteasi: - täiteasi nr 180/2010/682, EMT nõue Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-2641, nõude jääk 1361,02 eurot. 6.3.Kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjad: -täiteasi nr 175/2017/1408, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas nr 11-16-4050, nõude jääk 994,92 eurot; -täiteasi nr 175/2010/4860 Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue kriminaalasjas, nõude jääk 496,91 eurot 4 2-19-11555 Võlad täiteasjades moodustavad kokku 8095,40 eurot.
  6. TAGASI VÕITMISE VÕIMALUSED,TASAARVESTUSED, KOHTUMENETLUSED Ajutise halduri käsutuses olevate panga konto väljavõttest ja kinnistusametist ja maanteeametist saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnikul enne pankrotimenetlust olnud vara, millega võlgnik on teinud tehinguid, millest tulenevalt puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused. Võlgniku suhtes pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole.
  7. AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus tasuda võlanõudeid ja kohtutäiturite menetluskulusid. Maksejõuetus on tekkinud seoses võlgniku vanaduspensionile jäämisega ja minimaalse rahvapensioni ning puude toetuse saamisega igakuiselt kokku summas 232.06 eurot. Võlgnik ei tööta ega saa töötasu ning tal puuduvad teised sissetuleku allikad. Saadavast igakuisest rahvapensionist ja sotsiaaltoetusest ei ole võlgnikul võimalik tasuda tekkinud võlgasid täiteasjades, kuna võlad kokku ületavad mitmekordselt tema igakuise sissetuleku. Samuti puudub võlgnikul igasugune vara, mida võlgade katteks võõrandada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu ega vara võõrandamist enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses.
  8. AJUTISE HALDURI HINNANG Ajutine haldur on teinud menetluse käigus kindlaks, et võlgnikul puudub igasugune vallas- ja kinnisvara, mida võlgade katteks võõrandada, puuduvad rahalised säästud pankades ning puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik A M ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid täitemenetlustes ja see suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu võlgnik A M on muutunud maksejõutuks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puuduvad ka vara tagasi võitmise või tagasi nõudmise võimalused ning seetõttu puudub ka võimalus võlgniku vara arvel katta pankrotimenetluse kulutusi, asub haldur seisukohale, et pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata Pankrotiseaduse §-le 29 lg.1,2 alusel või määrab kohus Pankrotiseaduse § 30 alusel menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohtu seisukoht 11.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.

§ 31

lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg.

4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 5 2-19-11555 Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 8095,40 eurot, varad puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.

§ 171lg.

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et A M on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 12. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Saima Laumetsa, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 30. septembril 2019 kell 11.00 Kuressaare kohtumajas.

§ 44lg.

1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Kohus peatab pankrotimenetluse ajaks A M võlgnevuste täitemenetlused. 13.

§ 23

järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 6 2-19-11555

§ 65lg.

1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 864 eurot (sisaldab käibemaks) ja kulude tasumiseks summas 120 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.