KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-3614 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Bljumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Dmitri Bljum, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxx; isikukood 39709265212; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus 6 klassi; emakeel – vene keel Karistuse kandmise algus 01.10.2018 ja lõpp 01.10.2019 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 määras: Jätta Dmitri Bljumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega tunnistati Dmitri Bljum süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 3 kuud. Katseaja jooksul pidi Dmitri Bljum järgima KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud lisakohustust. Viru Maakohtu 13.08.2018 määrusega pöörati täitmisele Dmitri Bljumile Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust. 1
(5)Viru Maakohtu 14.02.2019 määrusega jäeti Dmitri Bljum talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Viru Vangla esitas 23.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Bljumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 01.10.2018 ja lõpp 01.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.02.
- Kinnipidamisasutusest Dmitri Bljumi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras ta on karistatud kaks korda ning vanglas kannab karistust esimest korda. Esimese kuriteo pani toime alaealisena, mis seisnes sugulise kire vägivaldses rahuldamises. Praeguses kuriteos kasutas oma endise alaealise tüdruksõbra suhtes, kellega aeg ajalt koos elas, korduvalt füüsilist vägivalda. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud suuremaks. Isikul on alla aastane karistus, millest lähtuvalt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel põhjustel. Isikul on olemas distsiplinaarkaristus vanglaametniku korralduse eiramise eest. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 17.11.
- Kinnipeetav osales vanglas riigikeele tasemete õppes. Sooritas A1 taseme eksami edukalt. On osalenud vestlustel erinevatel teemadel ning töötas majandustöödel koristajana. Dmitri Bljum on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressile xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema. Praegu korteris kedagi ei ela. Korteris hakkab Dmitri Bljum elama üksinda. Korteri maksete eest võlgasid ei ole. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Dmitri Bljumi elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema. Isik on põhihariduseta. Lõpetas
- klassi erakoolis. Õpis x autolukksepa erialal 2 aastat, kuid katkestas õpinguid omal soovil. Riigikeelt valdab väidetavalt B1 tasemel. Peale vabanemist on motiveeritud õppima keevitaja erialal. Enne vangistust isik töötas Saku mööblifirmas kuu aega ning peale seda asus tööotsingutele Tallinna. Peale vabanemist ei oma garanteeritud töökohta. Lähedased on valmis kinnipeetava igati toetama, seega vabanemisjärgselt on Dmitri Bljumil olemas sugulaste materiaalne toetus. Ema maksis kinnipeetava võlad ära. Lähedastest on isikul ema, kasuisa, vanaema ja kaks alaealist venda. Ema ja vennad elavad teisel aadressil. Praegune kuritegu on toime pandud alaealise tüdruksõbra suhtes, kellega ta aeg-ajalt ühiselamu toas elas. Mõlemad õppisid Narva ametikoolis. Dmitri Bljum on korduvalt kasutanud füüsilist jõudu ja ähvardanud arveteõiendamisega, kui tüdruksõber ta maha jätab. Vägivalda on kasutanud ka oma ema suhtes. Ema kinnitas, et suhtlevad pojaga telefonitsi, on käinud ka kokkusaamistel. 2
(5)Isiku enda väitel alkohol probleemiks ei ole. Ema sõnul Dmitri Bljum narkootikume ei tarvita, alkoholi tarvitab mõõdukalt. Alkoholi mõjul ei muutu agressiivseks, pigem on heatujuline. Tervisega probleeme isikul ei ole. Isikul on oma eale vastavad sotsiaalsed oskused. Isik on kasutanud tahtlikult vägivalda endast nõrgemate suhtes (alaealised tüdrukud). Samuti on tuvastatud lähisuhte vägivald oma ema suhtes. Sõnalise konflikti käigus võib järsku muutuda agressiivseks. On võimeline oma tegusid seletama kuid vähendab tagajärgi, kordab vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Probleemide lahendamise oskus vajab parandamist. Tunnistab ennast osaliselt toimepandud kuritegudes süüdi, tagajärgedele mõeldes arvestab enam oma vajadusi. Eesmärgid pigem lühiajalised. Osaliselt õigustab oma tegusid, tunnistab süüd kuid vähendab tagajärgi. Varasemalt rikkus kriminaalhoolduse kohustused. Ei olnud valmis koostööks. Tunnistab, et peab teistpidi käituma, samas mainib, et ei oska negatiivseid emotsioone juhtida. Kuriteo põhjused tulenevad puudulikest oskustest oma probleemide tunnistamisel. Isik on kõrgrõhklik konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute suhtes (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ründes. Oht on tõenäoline kui isik üle reageerib ohvri käitumise peale. Puudulikud oskused probleemide ja konflikti lahendamisel on soodusteguriks. Viru Vangla, arvestades Dmitri Bljumi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Dmitri Bljum i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 11.09.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist kuna tema nii kui nii vabaneb kolme nädala pärast. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Bljumi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Bljumi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristatust sugulise kire vägivaldse rahuldamise toimepanemise ja lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. 3
(5)Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Dmitri Bljumi käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht, ta ei ole omandatud erialasid ning isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemise riski. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Dmitri Bljumil on olemas toetav lähivõrgustik, elukoht, tal puuduvad võlad, tal ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmisele ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuidagi takistab Dmitri Bljumit uute kuritegude toimepanemast. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani kehalise väärkohtlemise alaealise tüdruku suhtes. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud talle kohtulahenditega ettenähtud kohustuste täitmisest (isik on rikkunud katseajal korduvalt kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele). Seega Dmitri Bljum ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete korduvate rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus võtab arvesse ka süüdimõistetu arvamus, et ta ei soovi vabaneda tingimisi enne tähaega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Dmitri Bljumi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (võlgade puudumine, riigikeele eksami sooritamine, elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu, alkoholi ja narkootikumidega probleemide puudumine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus, distsiplinaarkaristuse olemasolu, töökoha puudumine, katseajal kontrollnõuete rikkumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. 4
(5)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Bljumi Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5
(5)