11. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning ajutise halduri ettepanek seoses edasise menetlusega 5 2-19-5138 Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (
lg 3).
lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot (arvesse võttes, et deposiidi tasumise korral tuleks hiljem selle arvelt tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulutused) ja selle tasumise tähtajaks 14 kalendripäeva.
lg 2 sätestab, et kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole.
Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (
lg 6 lause 1).
lg 1 kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58
lg 1 lause 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise pankrotihaldurina tegin Kelpvel OÜ (likvideerimisel) varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks toiminguid vähemalt 7 tunni ulatuses:
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 21.05.2019 esitas ajutine pankrotihaldur täiendava taotluse, mille kohaselt taotleb ta ajutise halduri tasu osalist hüvitamist tsiviilasjas nr 2-17-5529 avaldaja (T T ) poolt Kelpvel OÜ likvideerija tasu ning likvideerimise kulude hüvitamise tagamiseks makstud tagatise 300 eurot arvel. Tegemist on seega rahaga mille T T tasus sihtotstarbeliselt kohtu deposiiti Kelpvel OÜ (likvideerimisel) likvideerija Erki Casar tasu ning likvideerimise kulude hüvitamise tagamiseks. 25.04.2019 istungi protokollist nähtub, et võlgniku likvideerija Erki Casar on kohtule teatanud, et tema ei pretendeeri selle summale ja ta on nõus loobuma sellest summast halduri tasu katteks. Raha maksnud isik T T on 15.05.2019 kinnitanud (lisatud), et ta on nõus sellega kui tema poolt ts asjas 2-17-5529 likvideerija tasu ning likvideerimise kulude hüvitamise tagamiseks tasutud tagatis summas 300 eurot makstakse välja Kelpvel OÜ (likvideerimisel, registrikood 10867674) ajutise halduri Martin Pärn’a (isikukood XXX) tasu ja kulutuste hüvitamiseks OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (XXX) arveldusarvele nr XXX (AS Swedbank). Kelpvel OÜ (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur on endale 24.04.2019 aruandes taotlenud tasu ja kulude määramist kogusummas 880 eurot ning palunud sellest summast riigi vahenditest hüvitada 476,40 eurot (397 eurot + km). Vara võlgnikul pole. Eeltoodule tuginedes jääks ajutisel haluril tasu ja kulusid saamata summas 403,60 eurot. Arvesse võttes, et võlgniku likvideerija Erki Casar ja raha maksnud isik T T on mõlemad nõus sellega kui 300 eurot makstakse välja Kelpvel OÜ (likvideerimisel) ajutisele pankrotihaldurile tema tasu ja kulude katteks, võiks kohus anda võimalusel vastava korralduse (kas siis pankrotiasja lahendava kohtunik H O isikus või tsiviilasja nr 2-17-5529 lahendanud kohtunik L V isikus). 7 2-19-5138 Seega palub ajutine haldur kohtul anda korraldus tsiviilasjas nr 2-17-5529 avaldaja T T poolt tasutud tagatise summas 300 eurot maksmiseks OÜ-lt Kelpvel (likvideerimisel) ajutise halduri Martin Pärn’a tasu ja kulutuste katteks OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (XXX) arveldusarvele nr XXX (AS Swedbank). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad kuid kohustusi on vähemalt summas 13 839,67 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
8 2-19-5138 Vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks, mistõttu kuulub
lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja
21.05.2019 esitas ajutine pankrotihaldur täiendava taotluse, mille kohaselt taotleb ta ajutise halduri tasu osalist hüvitamist tsiviilasjas nr 2-17-5529 avaldaja (T T) poolt Kelpvel OÜ likvideerija tasu ning likvideerimise kulude hüvitamise tagamiseks makstud tagatise 300 eurot arvel. Tegemist on seega rahaga mille T T tasus sihtotstarbeliselt kohtu deposiiti Kelpvel OÜ (likvideerimisel) likvideerija Erki Casar tasu ning likvideerimise kulude hüvitamise tagamiseks. Kohtul puudub õiguslik alus ja seega võimalus kasutada teises tsiviilasjas teisel eesmärgil tasutud summat ajutise halduri tasuks käesolevas menetluses. Seega jääb ajutise halduri 21.05.2019 taotlus rahuldamata. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks märkida likvideerija Erki Casar. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 2-19-5138 Hannes Olev Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.