Obsah (8)

§ 657§ 442§ 436§ 230§ 348§ 351§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7244 T

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Hageja esitas kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejal diagnoositud
2. a kilpnäärmehaigus (hüpotüreoos) ja määratud ravimiks L-Thyroxin. 16.03.2018 viibis hageja endokrinoloog T. Barkova vastuvõtul, kus selgus, et ravimit L-Thyroxin tohib manustada enne hommikusööki. Seega on kostja ravinud hagejat ca 10 aastat valesti, millega on kahjustatud hageja tervist. Maakohus leidis, et kostja osutas hagejale asjakohast ravi ning hageja väide tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest on tõendamata. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. 4 Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus asja läbivaatamisel selgitamiskohustust ning sellest tulenevalt ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.
3. Kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, tuleb asjas tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Hageja väitel rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna kostja andis talle ca 10 aasta jooksul kilpnäärmeravimit peale sööki, mitte enne sööki. Seejuures tugines hageja endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 ambulatoorsele epikriisile (I kd, tl 92), millest nähtuvalt ravimi L-Thyroxin andmine peale sööki ei toimi („ei tööta“). Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et ainuüksi endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 seisukoht ei tõenda tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus ei ole kooskõlas

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõuetega, kuna kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, miks kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ravimi L-Thyroxin manustamine pärast sööki ca 10 aasta jooksul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine. Sellega rikkus maakohus ühtlasi

§ 436lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

VÕS § 762 esimese aluse kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning selle kindlakstegemiseks on reeglina vajalik eksperdiarvamus. Põhjendatud on see antud vaidluse puhul sellega, et kohtul ja menetlusosalistel puuduvad eriteadmisel, et teha kindlaks kas ravimi L-Thyroxin manustamine ca 10 aasta jooksul pärast sööki on vastavuses arstiteaduse üldise tasemega ehk teha kindlaks, kas kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Eelnevast tulenevalt on maakohus jätnud hageja nõude sisuliselt lahendamata ja seda eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu. 9. Maakohus on endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 seisukohale hinnangu andmisel muu hulgas märkinud, et T. Barkova seisukohas märgitu („seda rohtu nii ei tööta“) ei ole selge ning võib olla tingitud arsti halvast eesti keele oskusest. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohtule jäi T. Barkova 16.03.2018 seisukoht arusaamatuks, tulnuks T. Barkova tunnistajana üle kuulata. Nimetatud asjaolule on R.V. apellatsioonkaebuses viidanud.

§ 436

lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ühtlasi seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus esmalt märkinud, et hagejale osutatud ravi oli tulemuslik, kuna hageja tervislik seisund paranes. Samas märkis kohus (kohtuotsuse p 8 viimane lause), et puudub kostja süü hageja terviserikkes. Eelnevast jääb arusaamatuks, millist hageja terviseriket maakohus silmas pidas ning, kas sellel on seos hageja poolt esiletoodud ravimi L-Thyroxin vale manustamisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks teinud hagejale (samuti kostjale) ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (

§ 230

lg 2).

§ 348

lg 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt,

§ 348

lg 3 teine lause ja

§ 351

lg 2 panevad kohtule kohustuse tagada pooltele võimaluse esitada 5 õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Maakohtu kohustused eelmenetluses on kokkuvõtlikult sätestatud

§ 392lg 1 p-des 1-4.

Maakohus on nimetatud sätteid rikkunud, kuna pole selgitanud pooltele, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada. Sellest tulenevalt peab maakohus asja uuel lahendamisel täitma nõuetekohaselt eelmenetluse ülesanded ning muu hulgas selgitama pooltele võimalust taotleda ekspertiisi läbiviimist. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule

§ 657lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja