(korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
lg 1 II lause järgi kohaldatakse korteriühistu juhatusele lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 27 lg 5 järgi mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Puudutatud isiku 09.03.2019 juhatuse koosoleku protokolli kohaselt (lk 2) otsustas puudutatud isiku juhatus 09.03.2019 punktina 1 kompenseerida korterite x, x ja x poolt hülssimiseks juba tehtud kulud (osalised või täielikud) vastavalt esitatud kuludokumentidele (Korsten24 OÜ arve nr 3 ja arve nr 6) järgmiselt: korter x - 494,5 eurot, korter x - 344,5 eurot ja korter x - 163 eurot. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 5 ja 7 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ning peab kontrollima avalduse tõendatust sõltumata esitatavatest vastuväidetest, milleks võib mh koguda ise tõendeid. Nähtuvalt äriregistrist (väljavõte lk 68-69) olid 09.03.2019 puudutatud isiku juhatuse liikmed J. V., L. F.-T. ja J. V.. Kinnistusraamatu kohaselt (väljavõte lk 70-70p) on nendest üksnes J. V. 3 Weizenbergi 8 korteriomanik, korter x on S. V. ja J. V. ühisomandis. Seevastu korterite x ja x omanikeks on vastavalt E. V. ja T. xxx OÜ. Seega ei saa juhatuse 09.03.2019 otsus olla MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine tehing osas milles see puudutab korterite x ja x omanikke, kuna korterite x ja x omanikud ei olnud juhatuse liikmed. Kohus on seisukohal, et isegi kui see nii ei oleks, ei saaks juhatuse otsust lugeda juhatuse liikmega tehtud tehinguks. TsÜS § 67 lg 2 IV lause järgi mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS (võlaõigusseadus) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et organi otsus ei saa olla leping, kuna puudub tahteavalduste vahetamine võimalike lepingupoolte, so ühingu ja organi liikme vahel. Tulenevalt TsÜS § 33 lg 1 on organi liikme poolt otsuse poolt hääle andmine küll tahteavaldus, kuid selle tahteavalduse eesmärgiks on õigusliku tagajärjena kaasa tuua organi otsuse vastuvõtmine või vastuvõtmata jätmine. Seetõttu hääletamist otsuse poolt ei saa lugeda tahteavalduseks sõlmida leping. Avaldaja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis võiksid anda alust vaidlustatava juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik otsuse tühisust tuvastada. Avaldaja on palunud alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks.
lg 3 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldaja on esitanud avalduse 08.05.2019, seega tähtaegselt. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus nõustub avaldajaga, et avalduses toodud asjaoludel kulutuste hüvitamise otsustamine juhatuse poolt eeldab vastavasisulist üldkoosoleku otsust.
lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tulenevalt
lg 2 kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. Seega on juhatuse pädevuses erandlikult otsustada üksnes selliste kulutuste tegemine, mis on vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks, eeldusel, et viivitusega tekib oluline kahju. Kohus leiab, et küsimus osadele korteriomanikele tehtud kulutuste kompenseerimisest ei puuduta asja säilitamiseks viivitamata vajalikke toiminguid. Seetõttu on küsimuse otsustamine üldkoosoleku pädevuses. Menetlusosalised vaidlevad, kas 09.03.2019 juhatuse otsus on vastu võetud 24.09.2018 üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Kohtule on esitatud 24.09.2018 üldkoosoleku protokoll (lk 45, sama lk 22-23 + registreerimisleht ja volikirjad lk 24-25p), millest nähtuvalt on üldkoosolek otsustanud paigaldada kõikidesse korteritesse GVS-tele (gaasiveesoojendi) ja kubudele nõuetele vastavad hülsid ning eraldada selleks KÜ remondifondist vahendid kuni tabelis toodud summani. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse selle kohta, kuidas 4 hüvitatakse nendele korteriomanikele kulutused, kes juba omal kulul hülsid paigaldanud on. Protokollis on kajastatud tabelina kulu hülssidele korterite lõikes. Punkt 8b kohaselt on tabelis toodud hülssimise kogukulu olemasoleva hinnapakkumise põhjal ja potentsiaalne kulu korterite lõikes. Nimetatu langeb kokku avaldaja väitega, et kogu maja hülssimiseks oli võetud hinnapakkumine, mida koosolekul arutati. Juhatuse 09.03.2019 koosoleku protokolli kohaselt otsustati korterite x, x ja x kulud kompenseerida vastavalt esitatud kuludokumentidele, so arvetele 3 ja 6 (lk 3 ja 3p). Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolekule oleks tutvustatud mingeid kuludokumente. Protokolli punkt 8 b kohaselt kajastub tabelis hülssimise maksimumkulu. Juhatuse koosoleku protokollis toodud hüvitamisele kuuluvad summad (korter x - 494,5 eurot, korter x- 344,5 eurot, korter x - 163 eurot) ei lange ka kokku üldkoosoleku protokollis toodud tabelis samade korterite kohta toodud summadega (korter x - 512,5 eurot, korter x - 348,5 eurot, korter x - 246 eurot). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudutatud isiku üldkoosolek ei otsustanud 24.09.2018 kompenseerida korterite x, x ja x omanikele hülsside paigaldamisega seoses kantud kulutusi 09.03.2019 juhatuse otsuses märgitud ulatuses. Menetlusosalised ei ole välja toonud, et oleks olemas muu üldkoosoleku otsus kulutuste kompenseerimise kohta. Seetõttu leiab kohus, et juhatuse 09.03.2019 otsust ei saa lugeda üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Kuivõrd juhatus on 09.03.2019 kulutuste hüvitamise küsimuses teinud enda pädevusse mittekuuluva otsuse, on otsus TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu seadusega. Kohus rahuldab avalduse avaldaja alternatiivse nõude osas ning tunnistab juhatuse 09.03.2019 otsuse, millega otsustati korterite x, x ja x kulude kompenseerimine, TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei too kaasa korteriomanike ebavõrdselt kohtlemist, see ei piira korterite x, x ja x omanike võimalust nõuda oma kulutuste hüvitamist korteriühistult. Kulutuste kompenseerimise ulatuse ja korra osas on pädev otsustama üldkoosolek. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta e-kirjad KÜ liikmetele (lk 18-20), korstnapühkimise akt (lk 21, sama lk 66), arve nr 25 (lk 62) ja arve nr 28877 (lk 67). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 316,40 eurot, so kokku 366,40 eurot. 5 TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS § 59 lg 5 tasuda 50 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: 1. asja materjalidega tutvumine 23 minutit; 2. ärakuulamisel esindamine koos ettevalmistamisega 1 tund 10 minutit; 3. 14.08.2019 täiendava seisukoha koostamine 20 minutit. Kohus leiab, et märgitud toimingud olid asjas vajalikud, välja toodud ajakulu ei saa pidada ülemääraseks. Ärakuulamine kestis protokolli kohaselt 40 minutit, ajakulu ettevalmistamiseks pool tundi on mõistlik. Avaldaja on välja toonud, et talle osutati õigusabi hinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Tasu ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist vandeadvokaadile makstavat tasu. Kuigi kohus ei pea üldiselt mõistlikuks kulutuste tegemist vandeadvokaadi poolt osutatavale õigusteenusele lihtsas ja hagita menetluse korras lahendatavas asjas, siis käesoleval juhul on avaldaja asunud menetlustoiminguid tegema esindaja vahendusel pärast seda kui puudutatud isiku esindamise õigusest teatas vandeadvokaat (kes küll menetluses ühtegi toimingut ei teinud). Avaldajale ei saa ette heita, et ta on kasutanud teise menetlusosalisega samaväärset õigusteenust. Avaldaja märgitud kulu õigusteenusele on seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 366,40 eurot (riigilõiv 50 + õigusabi 263,67 + käibemaks 52,73). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab vastavalt avaldaja taotlusele TsMS § 463 lg 2 ja 445 lg 1 alusel, et puudutatud isikul tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda avaldaja kontole nr EE221700017000376523. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.