← Eesti

2-18-9126/26

Obsah (8)§ 436§ 230§ 442§ 244§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 07. augustil 2019.a, Tallinnas Hagihind 2-

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.02.2019.a kohtumääruses (t/l 117).

  1. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb saamata jäänud tulust summas 16 918 eurot. Kostja vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu.
  2. Kohtule esitatu kohaselt avaldas kostja 12.01.2016.a riigihangete registris riigihanke viitenumbriga 169858 „0,4-35 kV liinikoridoride hooldustööde teostamine Elektrilevi OÜ xxxx ja xxxx ning xxxx ja xxxx käidupiirkondades“ hanketeate (t/l 96-99).
  3. Hanketeate punkti II.1.4) kohaselt on hanke kogumaksumus kogu raamlepingu jooksul ilma käibemaksuta 720 000 eurot ja punkti II.2.1) kohaselt on hange jagatud osadeks ja indikatiivsed 3 aasta rahalised mahud on järgnevad: Osa 1 – Kui pakkumine hõlmab xxxx ja xxxx käidupiirkonda – 360 000 eurot. Osa 2 – Kui pakkumine hõlmab xxxx ja xxxx käidupiirkonda – 360 000 eurot (t/l 96).
  4. Hanketeate punkti II.2.1) kohaselt juhul kui hankija ei pikenda hankelepingut kolmandaks aastaks, on hankijal õigus mitte tagada 1/3 lepingu alusel teostatavate tööde mahust. Hankijal on õigus ühepoolselt muuta lepingu alusel teostatavate tööde mahtu kuni 30 % (t/l 96 pöördel).
  5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
  6. Hageja, kostja ja Rainert RL OÜ vahel on 31.03.2016.a sõlmitud töövõtu raamleping nr. 169858-2, mille punkt 2.1 kohaselt on lepingu esemeks xxxx ja xxxx käidupiirkondades kesk- ja madalpinge liinikoridoride puudest ning võsast puhastamine vastavalt tellija poolt esitatud tellimustele ja lepingule. Lepingu punkt 5.1 kohaselt on tellijal õigus esitada töövõtjale tellimusi alates 01.04.2016 kuni 31.03.2018.a kui kumbki pool ei teata teisele poolele kirjalikult 6 kuud enne 31.03.2018 saabumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb leping ühel korral üheaastase perioodi võrra (t/l 8-15).
  7. Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud raamlepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, kuivõrd pooled ei vaidle, et nad on sõlminud eelpool nimetatud töövõtu raamlepingu (t/l 104-105).
  8. Sellist seisukohta toetab ka riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 1, mille kohaselt 3 kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 8 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  9. Hageja on vaidlustamata asjaolu kohaselt 25.09.2017.a teatanud kostjale, et vastavalt lepingu punktile 5.1 ei soovi hageja enam raamlepingu nr. 169858-2 pikenemist ning palunud leping lõpetada alates 01.04.2018.a (t/l 48-49).
  10. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei anna kostjale õigust tellida töid kolmandatelt isikutelt (t/l 4). Kostja vastava seisukohaga ei nõustu.
  11. Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud raamlepingu näol ei ole tegemist eksklusiivse lepinguga, kuivõrd kostja ei ole võtnud endale kohustust esitada tellimusi üksnes hagejale.
  12. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.3 kohaselt on tellijal õigus ühepoolselt muuta lepingu kehtivuse perioodil hanketeates nimetatud töö eeldatavat mahtu seda 30 % võrra suurendades või vähendades (t/l 8 pöördel).
  13. Kohus on seisukohal, et hageja arvamus, et kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus esitada tellimusi üksnes hagejale ei ole õige. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejalt tellinud töid kogumaksumuses 260 486 eurot (t/l 101). Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tellida hagejalt töid minimaalselt 252 000 euro (360 000 – 30 %) eest. Seega leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud tööde tellimise mahtu. Samuti ei tulene kohtule esitatud pooltevahelisest lepingust, et kostjal on kohustus töid tellida üksnes hagejalt.
  14. Kohus nõustub antud juhul kostjaga, et olukorras kus hagejaga sõlmitud lepingu miinimummaht on täidetud, oli kostja õigustatud esitama tellimust teisele lepingupartnerile, kelle lepingupiirkond vaidlusalust liini hõlmas ning seda enam olukorras, kus hageja on kostjale teatanud, et soovib lõpetada pooltevahelise lepingu.
  15. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena saamata jäänud tulu summas 16 918 eurot. Hageja on arvestanud, et kostja tasub kolmandale isikule tööde teostamise eest kokku 33 836 eurot ning kuivõrd tellimuse objektiks olev 35 kV elektriliin paikneb umbes pooles ulatuses hageja hooldatavas käidupiirkonnas, siis kuulub kostja poolt hagejale väljamaksmisele pool kolmandale isikule väljamakstavast summast, s.o 33 836 : 2 = 16 918 eurot. Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu, kuivõrd hageja ei ole reaalsuses nõude aluseks olevaid töid teostanud ja seega ei ole hageja kandnud ka mistahes tööga seotud kulutusi.
  16. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
  17. Riigikohus on 21.06.2011.a kohtuasjas nr. 3-2-1-55-11 punktis 12 selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu
  18. novembri
  19. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-94-08, p 12;
  20. juuni
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14).
  22. Riigikohus on 06.06.2018.a kohtuasjas nr. 2-15-4981 punktis 16 leidnud, et saamata jäänud tulu nõude lahendamisel põhjusliku seose tuvastamisel ei ole VÕS § 127 lg 4 ja § 128 lg 4 kohaldamisel (vt ka riigivastutuse seaduse § 7 lg 4) erisusi sõltuvalt sellest, kas 4 kahju tekitati eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Kahju tekitaja tõendamiskoormis põhjusliku seose tõendamisel ei pea olema eraõiguslikus suhtes teistsugune kui avalikõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu
  23. märtsi
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-15, milles on lahendanud VÕS § 127 lg 4 ja § 128 lg 4 kohaldamise küsimust avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidluses).
  25. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 11.1 kohaselt lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest (lepingu rikkumine) vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Pool võib lepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Pool hüvitab teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a saamata jäänud tulu. Vastutuse piiramine ei ole lubatud, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui vastutuse piiramine ei ole muul seaduslikul alusel lubatud (t/l 12).
  26. Eelpool toodud lepingupunktist tuleneb, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahjuhüvitisena saamata jäänud tulu ning seda enam olukorras, kus kostja on hagejalt vastavalt lepingus sätestatud mahule töid tellinud ning nende eest ka tasunud. Tõendeid selle kohta, et hagejale on kostja poolt tekitatud kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kohtule esitatud ei ole.
  27. Kuivõrd kohus on varasemalt asunud seisukohale, et kostjal puudus kohustus esitada tellimusi üksnes hagejale ja antud juhtumil olukorras, kus hageja on palunud lepingu lõpetada, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 16 918 eurot.
  28. Lisaks on kohus seisukohal, et hagetav kahju suurus ei saa olla samaväärne väljamakstava tasunõudega (t/l 5). Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Ka on kohus hageja tähelepanu sellele juhtinud oma 19.06.2018.a kohtumääruse punktis 5 (t/l 70).
  29. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue kostja vastu summas 16 918 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks. 28.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

  1. Kostja esitas kohtule 06.05.2019.a taotluse, millise kohaselt palub kohustada hagejat avaldama kostjale 2 nädala jooksul otsuse jõustumisest dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks, mil viisil ja kelle abiga on hageja oma valdusse saanud hagiavalduse lisas 2 esitatud dokumendid (tellimus EPP-616649) (t/l 170 pöördel).
  2. Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu ning vastava teabe saamiseks on kostjal õigus esitada avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks kooskõlas

§ 244jj.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 32.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18 271,44 5 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 33. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 2 285 eurot (t/l 173 pöördel). Hageja kostja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
  3. Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud kohtu 19.06.2018 ja 25.06.2018 määrustega, hagiavaldusega ja hageja 20.06.2018 vastusega, pidanud nõu esindatavaga 1,5 tundi, koostanud hagiavalduse vastuse 5,5 tundi, tutvunud hageja 27.08.2018 seisukohaga ja pidanud nõu esindatavaga 0,75 tundi, tutvunud kohtu 20.02.2019 määrusega 0,2 tundi, koostanud kostja 27.02.2019 seisukoha 3 tundi, ettevalmistunud istungiks 3,5 tundi, osalenud istungil 0,75 tundi, tutvunud kohtuistungi protokolliga 0,25 tundi, tutvunud hageja 20.03.2019 vastusega ja pidanud nõu esindatavaga 1 tund, tutvunud kohtu 10.04.2019 määrusega 0,15 tundi, koostanud kostja 06.05.2019 seisukoha 6,25 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu 22,85 tundi ehk 2 285 eurot.
  4. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 2 285 eurot (22,85 x 100).
  5. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2 285 eurot.
  6. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.