Kriminaalasi nr 1-18-697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 16. september 2019. a Kriminaalasja number 1-18-697 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Vangla kri

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Priit Kaske käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 2.

§ 74lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 14.02.2018.

a otsusega Priit Kasele määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 14.04.

1. a. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.02.
2. a otsusega on Priit Kask süüdi tunnistatud

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et Priit Kasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Priit Kask ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 02.03.

1. a. 09.09.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Priit Kase suhtes erakorralise ettekande, ettepanekuga pikendada käitumiskontrolli aega 2 kuu võrra ja määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Erakorralise ettekande kohaselt on Priit Kask korduvalt rikkunud registreerimiskohustust alkoholi tarvitamise tõttu. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ilmus Priit Kask 03.06.
3. a kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Priit Kask tunnistas, et on alkoholi tarvitanud. Ametnik küsis, kas hooldusalune on nõus alluma alkoholi tarvitamise kontrollile indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury. Hooldusalune oli nõus. Indikaatorvahendiga tuvastati joove, mil alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 1,150 mg/l kohta. Seega rikkus hooldusalune Priit Kask kohustust, mille kohaselt on keelatud ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. 03.06.
4. a lepiti kokku, et Priit Kask tuleb uuesti registreerimisele 05.06.
5. a kell 09.
6. Priit Kask helistas kella 8.15 paiku ning teatas, et magas sisse ja lisas telefonikõnes, et on endiselt alkoholijoobes. Lepitud kokku, et tuleb osakonda kell 14.
7. Kokkulepitud ajal Priit Kask osakonda ei tulnud. Helistas uuesti 07.06.
8. a ning lepiti kokku, et tuleb 10.06.
9. a kell 10.00 osakonda registreerimisele. Priit Kask ei ilmunud kokkulepitud ajal. Kella 11.00 paiku helistas ning teavitas, et on terve nädala Tõrvas tööl, oli sinna läinud 07.06.
10. a. Seoses sellega, et ametnik asendas alates 10.06.
11. a -21.06.
12. a kolleegi ning suundus ise alates 25.06.
13. a korralisele puhkusele, toimus isikuga telefonivestlus 21.06.
14. a, mil lepiti kokku registreerimine 10.07.
15. a kell 14.
16. Sellest tulenevalt on hooldusalune rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 tulenevat kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 06.08.

1. a kell 09.00 toimunud registreerimisele ilmus Priit Kask alkoholijoobe seisundis. Isiku juures oli tunda tugevat alkoholilõhna. Ametnik küsis, kas hooldusalune on nõus alluma alkoholi tarvitamise kontrollile indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury. Hooldusalune oli nõus. Indikaatorvahendiga tuvastati joove, mil alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,524 mg/l kohta. Seega rikkus hooldusalune Priit Kask kriminaalhooldusaluse kohustust, millega on keelatud ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule olles joobes olekus. 06.09.
2. a ei ilmunud hooldusalune kokkulepitud registreerimisele. Priit Kask helistas ametnikule temale määratud registreerimise ajal ning põhjendas mitteilmumist alkoholi tarvitamisega. Sellest tulenevalt rikkus Priit Kask registreerimiskohustust. 03.06.
3. a alkoholijoobes osakonda ilmumise kohta kirjutas Priit Kask seletuses, et tuli osakonda alkoholijoobes, kuna eelneval päeval olid tekkinud lahkhelid tööandjaga. 05.06.
4. a registreerimisele mitte ilmumist põhjendas sellega, et oli oma hooldatavaga viimase toiminguid abistamas, sellega seoses unustas ta kriminaalhooldaja juurde tulla. 10.06.
5. a oli Priit Kask Tõrvas tööl ja väidetavalt on ta sellest ametniku teavitanud. 06.08.
6. a kohtumisel selgitas Priit Kask oma alkoholijoovet sellega, et oli eelmisel õhtul kella 17.00 paiku Tõrvast Tartusse jõudnud ning oma hooldatavaxxxxxxxxxxxga kahe peale 0,5 liitrit viina joonud (sealjuures tundis end kainena). 06.09.
7. a registreerimisele mitteilmumist põhjendas Priit Kask telefonis sellega, et oli 05.09.
8. a alkoholi tarvitanud ning ei saanud seetõttu ametniku juurde tulla. 09.09.
9. a toimunud kohtumisel kirjutas Priit Kask seletuskirja, kus ütleb, et ta muutis registreerimisaega, kuna oli alkoholijoobes. Esmakohtumine Priit Kasega toimus 13.03.
10. a, mil talle tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 07.05.
11. a tutvustati hooldusalusele hoolduskava, kus püstitati kaheksa eesmärki, mis on suunatud uue kuriteo riskide ja ohtlikkuse maandamisele. Nendest on täidetud: - Tulukuse analüüs - Hooldusalusega analüüsiti kuritegude tulukust. Hooldusalune võttis aluseks enda praeguse õigusrikkumise. Õigusrikkumise tuludena tõi välja õigusrikkumise hetkel saadud majandusliku kasu. Vesteldes selgus, et hooldusalune ostis võõra isiku 2 pangakaardiga eelkõige alkoholi. Muid oste omaks ei võta. Varasemate õigusrikkumiste tulud on samuti seotud majandusliku kasu saamisega. Õigusrikkumiste kuludena toob välja kohtukulud (mida ei ole kunagi tasunud) ning kriminaalkaristused. Eelkõige reaalsed vangistused. Õigusrikkumiste lõpetamise tulude üle mõtleb kaua. Lõpuks arvab, et kõige suurem tulu oleks perekonnaga suhete paranemine. Õigusrikkumiste lõpetamise kuludena toob välja majandusliku olukorra halvenemise. Hooldusalusele seostuvad õigusrikkumised eelkõige oma majandusliku olukorra parandamisega. - Probleemide kaardistamine - Majanduslik toimetulek ning tööga seonduvat hindab hooldusalune ise kõige probleemsemaks. Tööta olemine mõjutab ka hooldusaluse enesehinnangut, hetkel tunneb hooldusalune ennast kasutuna. Samas ei otsi ta aktiivselt uut töökohta, vaid loodab, et endine ülemus maksab rahad ära ja siis asuks hooldusalune uuesti tema juurde tööle. Alkoholi tarvitamist probleemina ei näe, kuna on ka alkoholi tarvitanuna kohusetundlik (toob näite sellest, et tuli alkoholijoobes registreerimisele). Probleemid: tervis, sotsiaalsed suhted, kaaslaste surve (ei näe ennast mõjutatavana, pigem ütlevad teised seda). Hooldusalusel on kohati ebaadekvaatne pilt oma probleemidest. Paljud tema õigusrikkumised on toime pandud alkoholijoobes, kuid alkoholi tarvitamist ei hinda ta probleemsena. - Suhetevõrgu analüüs – Priit Kase sõnul suhtleb ainult õega ning rohkem lähedasi ei ole. Sõpru ka ei ole. Ütles, et tööd on nii palju, et ei ole aega kellegagi suhelda. Varasemalt on siiski koos sõpradega õigusrikkumisi toime pannud. Ütles, et sõbrad tekitavad ainult probleeme ning ongi hea kui nendega ei suhtle. Isiku sõnul keegi temaga kontakti ei otsi. 26.07.
12. a kinnitati katseaja teine hoolduskava, mida tänase päeva seisuga ei ole veel Priit Kasele tutvustatud, kuna 06.08.
13. a kohtumisele tuli ta alkoholijoobes. 26.07.
14. a kinnitatud hoolduskavas on püstitatud järgmised eesmärgid/tegevused: - AUDIT-test ja selle analüüs. Abisaamise võimalused Tartus - 21.08.
15. a kohtumisel täideti hooldusalusega AUDIT-test. Tulemuseks saadi 14p, st ohustav tarvitamine ning soovitatav on alkoholi tarvitamise vähendamine. Kuigi hooldusalune on korduvalt ilmunud kriminaalhooldusosakonda silmnähtavas joobes ning on seda ka ise tunnistanud, ei näe ta alkoholi tarvitamises probleemi, kuna oma mitteametlikule tööle jõuab ta enda sõnul korrektselt. - Erinevate sisukohtade mõistmine ja arvestamine. - Tutvusringkonna analüüs ning nende mõju isikule. Priit Kasele on senise katseaja jooksul koostatud kaks hoiatust: 13.09.
16. a selle kohta, et ta ilmus 11.09.
17. a kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes ja 18.01.
18. a selle kohta, et ta rikkus 04.01.
19. a, 07.01.
20. a ja 16.01.
21. a registreerimiskohustust. Priit Kasega on toimunud 25 kohtumist. Kaheksal korral on Priit Kask rikkunud registreerimiskohustust, kolmel korral on ta ilmunud registreerimisele alkoholijoobe tunnustega (punetavad silmad, aja- ja kohatajus esinevad häired, alkoholilõhn, häiritud reaktsioon). Erakorralise ettekande kohaselt on Priit Kask mitmel korral ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobe tunnustega. Priit Kask ise tunnistab alkoholi tarvitamist ning ka seda, et on osakonnas olnud alkoholijoobes. Samas ei tunnista Priit Kask alkoholi tarvitamisel riskikohta. Seoses osakonda alkoholijoobes ilmumisega, ei ole nendel kordadel saanud läbi viia hoolduskavas ettenähtud tegevusi isiku riskide maandamiseks. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pikendada Priit Kase katseaega ja käitumiskontrolli 2 kuu võrra, so kuni 14.04.
22. a ja määrata Priit Kasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Priit Kasele määratud katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Priit Kask korduvalt ilmunud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholi tarvitanuna (s.o 03.06.

1. a ja 06.08.
2. a) ning on jätnud korduvalt ka registreerimiskohustuse täitmisele ilmumata (s.o 05.06.
3. a, 10.06.
4. a ja 06.09.
5. a). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide kohaselt tuvastati alkoholisisaldus Priit Kase väljahingatavas õhus 03.06.
6. a 1,150 mg/l kohta ja 06.08.
7. a 0,524 mg/l kohta. Kohus leiab, et Priit Kask on rikkunud 05.06.
8. a, 10.06.
9. a ja 06.09.
10. a registreerimiskohustust ja seda mõjuva põhjuseta. Kuigi Priit Kask on käesolevaks ajaks korduvalt registreerimiskohustust rikkunud, on sellele vaatamata kohtu hinnangul põhjendatud kriminaalhooldust jätkata ning anda Priit Kasele võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Siinkohal arvestab kohus, et Priit Kask on üldjoontes täitnud kriminaalhoolduse ajal kohustusi korrektselt. Priit Kase peamiseks probleemiks kohustuste täitmisel on olnud alkoholi tarvitamine. Nii on Priit Kask jätnud registreerimiskohustuse täitmisele ilmumata alkoholi tarvitamise tõttu, aga ilmunud kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Kohtule esitatud materjalidest järelduvalt on Priit Kasel alkoholi tarvitamisega probleemid (mis takistab ka kohustuste nõuetekohast täitmist), mistõttu on oluline, et Priit Kask alkoholi tarvitamise lõpetaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata Priit Kasele lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Lisaks peab kohus põhjendatuks pikendada Priit Kasele määratud katseaega. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada katseaega 2 kuu võrra, mis on kohtu arvates piisav aeg selleks, et Priit Kask saaks käitumisega näidata, et ta on suuteline kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4