2-17-2615/85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-2615 Tsiviilasi A.K. hagi R.K. vastu ühisvara jagamiseks R.K. hagi A.K. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja/vastuhagis kostja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): R.K. XXXXXXXXXXX ), esindaja Janno Perv (isikukood RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A.K. apellatsioonkaebus osaliselt.
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsus osas, milles kohus luges hüvitamisele kuuluva ühisvara hulka koera (Tiibeti mastif) väärtusega 1320 eurot, määras jätta koer A.K. ainuomandisse ja mõista A.K. lt välja hüvitis R.K. kasuks 50 % ulatuses koera väärtusest (kohtuotsuse p 7.2 ja 7.4).
7. Jätta koer ja tema rahaline väärtus välja jagamisele ning hüvitamisele kuuluva ühisvara loetelust ning teha ümberarvestused vastastikku hüvitamisele kuuluvate summade osas.
8. Lugeda kohtuotsuse p 7.2 sõnastatuks järgmiselt: „7.
9. Lõpetada A.K. ja R.K. ühisomand ühisvara, s.o lõõtskohvri, väärtusega 80 eurot suhtes, ja jätta nimetatud ese A.K. ainuomandisse.“
10. Lugeda kohtuotsuse p 7.4 sõnastatuks järgmiselt: „7.
11. Välja mõista A.K. lt R.K. kasuks resolutsiooni punktis 7.2 nimetatud lõõtskohvri omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 50 % ulatuses eseme väärtusest, s.o 40 eurot.“
12. Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni p 9 teise lausega järgmises sõnastuses: „Jätta rahuldamata R.K. vastuhagi taotlus lugeda jagamisele ning hüvitamisele kuuluva ühisvara hulka koer (Tiibeti mastif) ning mõista A.K. lt välja hüvitis koera omandiõiguse kaotamise eest 50 % ulatuses koera väärtusest.“
13. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 10 sõnastatuks järgmiselt: „
14. Tasaarvestada R.K. kohustus hüvitada A.K. le 64 019 eurot A.K. kohustusega hüvitada R.K. le 40 eurot. 10.
15. Tasarvestuse tulemusena mõista R.K. lt välja A.K. kasuks 63 979 eurot.“
16. Ülejäänu osas jätta maakohtu otsus muutmata ja apelaltsioonkaebus rahuldamata.
17. Jätta rahuldamata A.K. taotlus võtta asja materjalide juurde MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskuse 14.01.2019 tõend. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE EELNEV KÄIK
18. A.K. (hageja) esitas R.K. (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Kostja esitas vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXXXXXX tsiviilasjas nr 2-16-
19. ja lahutati Tartu Maakohtu 10.10.2016 kohtuotsusega Tartu Maakohus rahuldas 18.12.2017 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 2 Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2018 otsusega rahuldati hageja apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati maakohtu 18.12.2017 otsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
20. Hagiavalduse kohaselt tuleb ühisvara koosseisu lugeda alljärgnev vara märgitud väärtustega. 2.
21. Neli kinnisasja: - 16.07.1998 omandatud XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX ), suurus 11,32 ha, väärtus 83 000 eurot; 25.01.1999 omandatud XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX ), suurus 5,65 ha, väärtus 7000 eurot; 02.06.2005 omandatud XXXXXXX kinnistu XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX ), suurus 0,49 ha, väärtus 1500 eurot; 29.03.2004 omandatud kinnistu aadressil XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX ), suurus 427 m2, väärtus 77 000 eurot. XXXXXXX ja X linnas asuval kinnistul on elamiseks kõlbulikud hooned. Hageja palus kinnistud jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääb ühe ühtse kinnistuna XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnisasjad. Kostja ainuomandisse jääks X linnas asuv kinnistu koos sellel paikenva elumajaga. Selliselt oleks mõlemale tagatud eluase. XXXXXXX kinnistu oli varem hageja esivanemate elukoht ning seda on pärandatud põlvest põlve 250 aasta jooksul. Kinnistu maad võõrandati õigusvastaselt hageja ema vanematelt ning need kuulusid tagastamisele. Hageja ema loovutas maade tagastamise nõudeõiguse hagejale, kes omakorda loovutas selle kostjale ning pooled kanti ühisomanikena kinnistusraamatusse. XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud piirnevad vahetult XXXXXXX kinnistuga ning moodustavad sellega terviku. Hagejal on eriline huvi XXXXXXX ja sellega piirnevate kinnistute suhtes, sest ta säilitaks elukoha ja kinnistutega kaasneb emotsionaalne side. Kuna kostja ei ole kinnistut hooldanud, ta käitub ettearvamatult ning tema jaoks ei ole XXXXXXX kinnistu oluline, siis otsustas hageja sõlmida kodukindlustuslepingu. XXXXXXX kinnistult lahkumine ei olnud hageja vaba tahe. Kriminaalasjas nr 1-17-9822 nähtuvad põhjused, miks hageja pidi koos lastega XXXXXXX kinnistult lahkuma. Kui hageja omandisse jäävad XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud, ei nõua ta kostjalt kompensatsiooni enam saadud ühisvara eest. Hageja taotles asendada kande tegemiseks nõusolek kohtulahendiga. Hageja ei ole nõus XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kostjal oleks enampakkumisel eelis, sest tema kasutada on kasvava metsa müügist saadud rahalised vahendid. 2.
22. Vallasvara: 2 mikrolaineahju väärtusega 50 eurot; blender väärtusega 20 eurot; röster väärtusega 10 eurot; saumikser väärtusega 10 eurot; 2 võileivagrilli, väärtusega 10 eurot; nõudepesumasin väärtusega 250 eurot; tolmuimeja väärtusega 40 eurot; pesumasin väärtusega 200 eurot; elektripliit väärtusega 200 eurot; elektriahi väärtusega 200 eurot; suur külmkapp väärtusega 200 eurot; väike külmkapp väärtusega 100 eurot; väike televiisor väärtusega 30 eurot; suur televiisor väärtusega 150 eurot; kodukinoressiiver väärtusega 150 eurot; külmkirst väärtusega 200 eurot; 3 põrandalampi väärtusega 50 eurot; DVD/VCR mängija väärtusega 30 eurot; vintüülplaadimängija väärtusega 50 eurot; arvutikomplekt 1 (AMD+ 1 7”monitor) väärtusega 50 eurot; arvutikomplekt 2 (celeron+19”monitor) väärtusega 70 eurot; arvutikomplekt 3 (Core2Duo+ 22”FuIIHD TV-monitor) väärtusega 150 eurot; Laptop Dell Inspiron väärtusega 50 eurot; Laptop Deil Vostro väärtusega 150 eurot; laserprinter väärtusega 50 eurot; tindiprinter- 3 skänner väärtusega 50 eurot; murutraktor väärtusega 500 eurot; murupügaja väärtusega 50 eurot; mootorsaag väärtusega 90 eurot; võsalõikur, väärtusega 120 eurot; keevitusaparaat väärtusega 100 eurot; puurpink väärtusega 200 eurot; kompressor väärtusega 70 eurot; akutreil, väärtusega 10 eurot; lööktrell, väärtusega 20 eurot; väike ketaslõikur, väärtusega 10 eurot; suur ketaslõikur väärtusega 20 eurot; akulaadija väärtusega 20 eurot; käivitusjuhtmed 5m väärtusega 20 eurot; suruõhu mutrivõti väärtusega 20 eurot; hüdrauliline tungraud väärtusega 20 eurot; kruustangid väärtusega 50 eurot; 3/4” padrunvõtmete komplekt väärtusega 50 eurot; 1/2” padrunvõtmete komplekt väärtusega 30 eurot, elektrikäi väärtusega 20 eurot; tungraud väärtusega 20 eurot; minifreesi komplekt, väärtusega 20 eurot; ülafrees väärtusega 100 eurot; käsi nurgasaag väärtusega 30 eurot; punane elektri nurgasaag väärtusega 30 eurot; must elektri nurgasaag väärtusega 70 eurot; tikksaag väärtusega 20 eurot; 3 tk Knipex näpitsaid (tavalised) väärtusega 20 eurot, Corba väikesed väärtusega 20 eurot, Corba suured väärtusega 30 eurot; alasi väärtusega 70 eurot; 2 kuvaldat, suur väärtusega 20 eurot, väike väärtusega 10 eurot; 3 Fiskarsi tööriista: kühvel väärtusega 20 eurot, terava otsaga labidas väärtusega 10 eurot, sirge otsaga labidas väärtusega 10 eurot; höövelpink väärtusega 100 eurot; rihtplate saag väärtusega 150 eurot; kreissaag väärtusega 100 eurot; trafo 3f 36v väärtusega 50 eurot; betoonitihendi (nui) väärtusega 50 eurot; betoonitihendi(plaat) väärtusega 50 eurot; tisleri tööpink väärtusega 100 eurot; aidakaal väärtusega 70 eurot; 2 Estoplast laelampi 5xE27 väärtusega 70 eurot; 3xE27 väärtusega 50 eurot; seinalamp Estoplast 2xE27 väärtusega 40 eurot; 2 voodit, 3×80 cm väärtusega 300 eurot, 160 cm väärtusega 200 eurot; valge vitriinkapp koos sahtlitega väärtusega 150 eurot; valge lauanõude kapp väärtusega 70 eurot; diivanikomplekt “Sandra” väärtusega 100 eurot; lahtikäiv diivanvoodi väärtusega 50 eurot; vanaaegne tugitool väärtusega 50 eurot; valge diivanilaud väärtusega 30 eurot; valge söögilaud väärtusega 100 eurot; 6 valget söögilauatooli kokku väärtusega 90 eurot; tume söögilaud väärtusega 100 eurot; 5 tumedat söögilauatooli väärtusega 100 eurot; suur antiikkummut väärtusega 100 eurot; suur männist magamistoa kummut väärtusega 80 eurot; 2 väikest männist magamistoa kummutit kokku väärtusega 120 eurot; üks kasest magamistoa kummut väärtusega 100 eurot; kasest riidekapp väärtusega 80 eurot; 2 kasest raamaturiiulit kokku väärtusega 120 eurot, 2 kirjutuslauda, laminaat väärtusega 50 eurot, kasest väärtusega 30 eurot; vanaaegne kell väärtusega 150 eurot; vanaaegne vändaga telefoniaparaat väärtusega 400 eurot; jalgratas Classic väärtusega 500 eurot; keskküttekatel väärtusega 200 eurot; 4 lennuki kütusepaaki kokku väärtusega 160 eurot. Kokku vallasvara maksumusega 8700 eurot. Hageja taotles vallasvara (esemete) jagamist selliselt, et tema omandisse jääks 3 Estoplasti valgustit s.o 2 laelampi ja 1 seinalamp, kokku väärtusega 160 eurot; tume söögilaud väärtusega 100 eurot; 5 tumedat söögilauatooli kokku väärtusega 100 eurot; vanaaegne tugitool väärtusega 50 eurot; vanaaegne kell väärtusega 150 eurot, suur antiikkummut väärtusega 100 eurot. Ülejäänud nimetatud vallasvara palus hageja jätta kostjale. 2.
23. Kostja esitatud esemete kohta märkis hageja, et neid ei saa ühisvara hulka arvata. Tiibeti mastifi kutsikas osteti
24. aastal 10 000 krooni (ca 640 eurot) eest. Kostja käskis kodust lahkudes ka koera kaasa võtta, seega loobus koerast vabatahtlikult ja koer asub koerasõbralikus peres. Lahkudes jäid kõik neli jalgratast koju, sh ,,Classic” XX raamiga, mis kingiti poeg X. sünnipäevaks. Kõnealust jalgratast kasutab kostja ise sõitmiseks. Kuldmünt 1 OZ ,,Double Eagle” kingiti pojale gümnaasiumi medaliga lõpetamise eest
25. aastal. Kuldmünt 110 OZ ,,Hiina hobuseaasta” kingiti tütar X.
26. aastal gümnaasiumi lõpetamise eest. S90 kõlarid on pojal ostetud oma taskuraha eest, aktiivkõlarid Defender jäid lahkudes XXXXXXX le. Lõõtskohver on hageja kasutuses. Fotoaparaadi ,,Canon” 3×zoom kinkis kostja oma (siis veel) abikaasale sünnipäevaks. Mobiiltelefoni LG ostis ja kinkis poeg õele
27. aasta jõuludeks. Kostja arvestusest (kokku 4855 eurot) lähtuvalt on esemete maha arvatav väärtus 4515 eurot. Lisatav ühisvara väärtus seega 340 eurot. 4 2.
28. Ekspertkoda OÜ (reg. kood 10876874 osa väärtusega 2556 eurot), sõiduauto Volkswagen Passat väärtusega 1000 eurot, X vallas asuvatelt kinnistutelt kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu 30 964 eurot (täpsustuses 24 770 eurot) palub hageja jätta kostjale. Kui kostja Ekspertkoda OÜ osa ei soovi, siis tuleb osa müüa avalikul enampakkumisel ja jagada saadud tulu poolte vahel võrdselt. 2.
29. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Vaidlust pole ühisvara koosseisus ja selle väärtuses. Kui hageja ainuomandisse jäävad XXXXXXX , XXXXXXX , XXXXXXX kinnistud, siis vara väärtus on 105 000 eurot, kostjale jääks vara 113 956 euro väärtuses. Kui kostja jääb seisukoha juurde, et ta ei soovi endale X linnas asuvat kinnistut ja Ekspertkoda OÜ osa, siis tuleb see vara müüa avalikul enampakkumisel ja jätta laekunud tulu kostjale.
30. Kostja vaidlustas asja uuel läbivaatamisel ühisvarasse kuuluvate vallasasjade nimekirja kui ka nende väärtuse. Kostja nõustus poolte ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade ja nende väärtusega. Kostja ei ole nõus loobuma XXXXXXX kinnistust, kus ta hetkel elab. XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistu moodustavad ühtse terviku ning tuleks jätta kostja ainuomandisse. Kostja on veetnud alates
31. aastas kõik vaba aja XXXXXXX l, ehitades ja koristades. Ta on ehitanud kinnistul asuva eluhoone ja teised ehitised. Hageja ei ole füüsiliselt XXXXXXX kinnistusse panustanud. Kostja ei nõustu hageja väidetega emotsionaalse kokkupuute osas XXXXXXX Hageja lahkus kinnistult 16.01.2016 ning on kodu reetnud. kinnistu osas. Kostja palub vastuhagis jätta XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud kostja ainuomandisse ja kohustada teda tasuma hagejale nimetatud kinnistute omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 45 750 eurot. Kostja palus asendada hageja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga. Kostja leiab, et kuna kaasomanikel puudub huvi X linnas asuva kinnistu omandamiseks, siis tuleb see kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ning müügi tulem jagada kaasomanike vahel võrdselt. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et X linnas asuv kinnistu tuleks jätta hageja ainuomandisse, vajalikud tahteavaldused asendada kohtulahendiga. Kostja märkis kasvava metsa raieõiguse müügi osas, et metsatöid oleks pidanud alustama juba varem, kobraste poolt paisutatud vee tõttu mets hävis. Hageja ei ole raietöödesse panustanud. Raieõiguse müügist saadud tulu puhul tuleb arvestada, et summast tuleb maha arvestada 20 % tulumaks, s.o 6169 eurot. Kasvava metsa raieõiguse müügist saadud rahalised vahendid tuleb jätta kostja omandisse ja kohustada teda tasuma hagejale omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 50 % ulatuses võõrandamise tulust, s.o 12 386 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid vallasvara kuulumise osas ühisvarasse. Kostja ei tunnista vallasvara hulka kuuluvate esemete nimetusi ega nende väidetavaid turuväärtusi. Kogu vallasvara palub kostja jätta hageja ainuomandisse. Sõiduauto Volkswagen Passat palub kostja jätta hageja omandisse. Ekspertkoda OÜ osa palub kostja jätta kostja omandisse ja kohustada teda tasuma hageja omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 1278 eurot. 14.09.2018 täpsustuses taotletakse jätta osa hageja ainuomandisse. Lõplikes seisukohtades taotletakse Ekspertkoda OÜ osa väärusega 2556 eurot jätta kostja ainuomandisse ja kohustada teda tasuma hagejale omandiõiguse kaotamise eest hüvitist, summas 1278 eurot. Kostja esitas koos vastuhagiga tasaarvestusavalduse ja taotles pooltevaheliste rahaliste nõuete tasaarvestamist. Tasaarvestusavaldus on esitatud ka asja uuel läbivaatamisel. Tasaarvestada tuleks hageja nõue kostja vastu summas 59 414 eurot ja kostja nõue hageja vastu, summas 38 500 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleks kostjal tasuda hagejale omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 20 914 eurot. 5 Kostja esitas 07.12.2017 seisukohas alternatiivse taotluse, et ühisvara hulka kuuluvad kinnistud tuleks müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud tulu jagada võrdselt. Asja uues menetluses ei ole kostja alternatiivsest nõudest loobunud. MAAKOHTU LAHEND
32. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi XXXXXXX , XXXXXXX , XXXXXXX ja X linna kinnistute osas ja jagas kinnistud selliselt, et kostja ainuomandisse jäävad XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute omandiõiguse kaotamise eest hüvitise 50 % ulatuses kinnistute väärtuses, s.o 45 750 eurot. Kohus määras müüa X linna kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja saadud rahalised vahendid jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kohus kohustas hagejat andma tahteavaldus XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnisasjade jäämiseks kostja ainuomandisse ning nõusolek samade kinnisasjade kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Kohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi ühisvara hulka kuuluva kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu, s.o 24 772 eurot, suhtes ning määras jätta müügist saadud tulu kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 50 % saadud tulust, s.o 12 386 eurot. Kohus lõpetas poolte ühisomandi ühisvara hulka kuuluva Ekspertkoda OÜ osa osas ning jättis osa kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja omandiõiguse kaotamise eest hüvitise 50 % ulatuses osa väärtusest, s.o 1278 eurot. Kohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi hulka kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat osas, jättis selle kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduauto omandiõiguse kaotamise eest hüvitise 50 % ulatuses sõiduauto väärtusest, s.o 500 eurot. Maakohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi ühisvara hulka kuulunud vallasjasade osas ning jättis 8210 euro eest vallasasju kostja ainuomandisse. Koera ja lõõtskohvri jättis maakohus hageja omandisse. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kostja ainuomandisse jäänud vallasasjade omandiõiguse kaotamise eest hüvitise 4105 eurot. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja koera ja lõõtskohvri omandi kaotamise eest hüvitise 700 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi vallasasjade jagamise osas, milles taotleti jätta vallasasjad hageja ainuomandisse. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja vastuhagi arvata esemed maja lahutamatuteks osadeks, esemete osas, mis on soetatud enne abielu sõlmimist, kingitud esemete osas ja esemete arvamise osas Ekspertkoda OÜ tööriistade hulka. Kohus tasaarvestas kostja kohustuse hüvitada hagejale 64 019 eurot hageja kohustusega hüvitada kostjale 700 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 63 319 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
33. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli ajavahemikul XXXXXXX kuni 19.11.2016 varaühisus. Kohus rõhutas, et saab ühisvarasse kuuluvaid asju jagada vaid poolte taotletud viisil ning et pool, keda kohustatakse maksma teisele poolele hüvitist, peab olema sellega ise nõustunud. Kostja kinnitas 07.11.2017 istungil, et tal on hüvitise maksmiseks vajalikud rahalised vahendid olemas. Hageja selles ei kahelnud (I kd, tl 109). 6 Hagis ja vastuhagis on taotletud abielu jooksul soetatud vara jagamist, mis tuleb kindlaks määrata varasuhte lõppemise seisuga, s.o 19.11.
34. Vaidlust ei ole, et ühisvara hulka kuulub 4 kinnistut, millest XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX moodustavad ühtse terviku. Vaidlust ei ole Ekspertkoda OÜ osa, sõiduauto ning kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu, millest on maha arvestatud tulumaks 20 % kuuluvuses ühisvara hulka. Kohus pidas mõistlikuks käsitada XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistuid ühtsena, pooled ei vaidle kinnistute rahalise väärtuse üle. Kohus leidis, et ühisvara hulka kuuluvate kinnistute jagamise osas kuulub rahuldamisele kostja vastuhagi. Kohus leidis, et hageja väidetele kostja väidetava vägivaldsuse kohta tuleb reageerida muude õiguskaitsevahenditega. Tõendatud on hageja väited oma esivanemate elukoha ja põlvest põlve edasipärandamise osas. 12.01.1998 on hageja sõlminud notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas hageja tasuta talle kuuluva maa tagastamise nõudeõiguse kostjale (I kd, tl 111, 112). Kohus nõustus kostja väidetega, et lapsed saavad pärida oma vanemate järelt ja hageja poolt taotletud põlvkondade järjepidevus ei katke. Kahtlemata on mõlemad pooled panustanud kinnistute arendamisse. Kohus leidis, et kuna kostjal on XXXXXXX kinnistuga eriline seos ja ta kasutab kinnistut ka seoses Ekspertkoda OÜ tegevusega, on ta huvitatud ka kinnistu edasisest säilimisest, mis tagab võimaluse ühistel lastel vanemate järel kinnistu pärimiseks. Olukorras, kus isik on panustanud reaalselt üle 30 aasta oma elust sisuliselt kinnistu täielikule väljaarendamisele, on ka sellel isikul tekkinud emotsionaalsed seosed mitte ainult kinnistu maadega vaid ka hoonetega, mis on tema enda poolt projekteeritud ja rajatud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud huvi tuleb pidada eriliseks huviks, mis kaalub üles hageja huvi seoses kinnistu maaga. Eeltoodust lähtudes pidas kohus põhjendatuks rahuldada vastuhagi, jätta XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud (koguväärtusega 91 500 eurot) kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks AÕS § 77 lg 2 alusel välja kostjalt hüvitise vastavalt vastuhagis esitatule, s.o 50 % kinnistute väärtusest. X linnas asuva kinnistu osas rahuldas kohus hageja hagi alternatiivse nõude ja kostja vastuhagi, määras müüa X linnas asuv kinnistu kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ning saadu jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja on vaidlustanud Ekspertkoda OÜ osa väärtuse, kohus leidis, et osa väärtuseks tuleb lugeda 2556 eurot. Nii hageja kui kostja leidsid, et Ekspertkoda OÜ osa tuleb jätta kostja ainuomandisse ja hüvitada hagejale 1278 eurot. Kohus leidis, et arvestades poolte huvi osaühingu vastu, tuleb osa jätta kostja ainuomandisse ja kohustada teda tasuma hagejale hüvitist 1278 eurot.
35. a sõiduk Volkswagen Passat (reg. nr XXXXXX ) osas leidis kohus, et sõiduki väärtust tuleb arvestada vara ühisuse lõppemise seisuga ning lugeda asja väärtuseks 1000 eurot. Kuna sõiduk on kostja kasutuses, tuleb see jätta kostja omandisse ja kohustada teda tasuma hagejale 500 eurot. Kohus leidis, et vastavalt mõlema poole taotlusele tuleb lugeda kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu suuruseks 24 772 eurot, jätta see kostja ainuomandisse ning kohustada teda tasuma hagejale 12 386 eurot. Pooltel on vaidlus vallasasjade ühisvarasse kuuluvuse ja rahalise väärtuse osas, kuid kuna kostja ei esitanud omapoolseid väiteid vara tegeliku väärtuse kohta, lähtus kohus hageja esitatust. Kohus luges ühisvara hulka koera ja lõõtskohvri. Kohus rahuldas vallasvarana nimetatud esemete jagamise osas hageja hagi ning kostja vastuhagi osaliselt. Kohus jättis osa nimetatud vallasasjadest kostja ainuomandisse. Osa esemeid ei kuulu ühisvarasse, kuna need on saadud kinkena. Kohus jättis hageja ainuomandisse esemed, mis kostja esiletoodu põhjal on hageja kasutuses. Kohus nõustus kostjaga, et esemete loetelust nähtuvalt on tegemist tavapärases majapidamises kasutatavate esemete ja tööriistadega. 7 Kohus leidis, et kostja tasaarvestusavalduse eeldused on täidetud ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 63 319 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
36. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kostja omandisse XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud ning hageja omandisse tõukoer ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 63 319 eurot. Hageja palub teha uus otsus, millega jätta hageja omandisse XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud ning mõista temalt kostja kasuks välja hüvitis kinnistutele omandiõiguse kaotamise eest. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kinnistute omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on üllatav. Kohus pidas oluliseks, et hageja loovutas 12.01.1998 õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse kostjale. Asjas kogutud tõenditel ei rajane kohtu seisukoht, et kostjal on kinnistute vastu eriline huvi, mis kaalub üle hageja emotsionaalse sideme seetõttu, et on XXXXXXX kinnistul elanud üle 30 aasta, ehitanud uued hooned, rajanud kaevu ja veetrassid jne. Pooled elasid XXXXXXX l ühiselt koos lastega ja tegelesid oma elutingimuste parandamisega. Maakohtu otsusest ei selgu, milles seisnes kostja sedavõrd erakordne panus, et see kaalub üle, et XXXXXXX on olnud aastasadu hageja esivanemate omandis. Asjakohane ei ole maakohtu arutlus, et pärimise teel jäävad kinnistud poolte ühiste laste omandisse ning seega järjepidevus säilib. Kostja ja laste suhteid arvestades ei pruugi kostja kinnistuid lastele pärandada. Kuigi kostja avaldas menetluse käigus korduvalt, et ta ei soovi Ekspertkoda OÜ osa enda omandisse, on maakohus leidnud, et nimetatud äriühingu osa peab kuuluma kostjale. Lisaks sellele on maakohus Ekspertkoda OÜ tegevusega põhjendanud ka kostja erilist sidet XXXXXXX kinnistuga. Kostja ei ole väitnud, et esineb oluline seos äriühingu tegevuse ja kinnistu vahel. Kohus jättis täielikult tähelepanuta põhjused, mis sundisid hagejat ja poolte ühiseid lapsi XXXXXXX kinnistult lahkuma. Hageja ei nõustu kohtuga, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei oma tähtsust ühisvara jagamise otsustamisel. Ei ole põhjendatud ja õiglane, kui isik saavutab ühisvara jagamisel eelise seetõttu, et on pannud teise poole suhtes toime õigusvastaseid tegusid. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 63 319 eurot, leides, et kostja on võimeline hüvitist tasuma. Kohus jättis tähelepanuta, et nimetatud vahendid on saadud poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu majandamisest ning on oluliselt väiksemad kui kostjalt väljamõistetud hüvitis. Arvestades kostja sissetulekut ja tervist, ei ole taolise kohustuse täitmine reaalne ega võimalik. Kostja avaldas vahetult enne viimast kohtuistungit, et poolte ühisvarasse kuulub veel rida esemeid, sh ka tõukoer, mis olevat jäänud hageja omandisse. Kuigi hageja selgitas kohtuistungil, et nimetatud koer anti ära, kuna kostja nõudis, et koduloomad peab hageja ära viima ning seega loobus ta vabatahtlikult oma omandiõigusest, ei ole kohus pidanud vajalikuks tema seisukohti analüüsida. Hageja esitas tõendina Võrumaa Naiste Tugikeskuse MTÜ tõendi, millest nähtuvalt on hageja korduvalt pöördunud tugikeskusesse seoses abikaasa vägivaldsusest põhjustatud probleemidega. Hageja soovib tõendada, et kaotas valduse XXXXXXX kinnistule kostja vägivalla ja ähvarduste tõttu.
37. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 8 Maakohus on piisavalt põhjendatult selgitanud kostja erilist huvi kinnistute osas. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et tema esivanemad võisid elada nimetatud kohas, kuid kostja on peale maade tagastamist XXXXXXX kinnistul elanud üle 30 aasta ning vanad hooned lammutanud, pinnast tõstnud, uued hooned ehitanud jne. Kostjal on reaalne suhe ja pikaajaline huvi XXXXXXX kinnistu vastu. Vaatamata sellele, et kohus mõistis Ekspertkoda OÜ kostja lahusvarasse ning kohustas kostjat tasuma hagejale hüvitist, on antud asjaolu vaidlustamise õigus ainult kostjal, kuna see puudutab kostja õigusi. Kostja antud asjaolu ei vaidlusta. Maakohus leidis õigesti, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei oma tähtsust ühisvara jagamisel. Kriminaalasi on alles menetluses ja selle kohta pole jõustunud kohtuotsust. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele võtta tõendina vastu Võrumaa Naiste Tugikeskuse MTÜ kiri, sest see ei oma tähtsust ühisvara jagamise vaidluses. Hageja pole põhjendanud, miks ta ei esitanud tõendit juba esimese astme kohtus, kuna väidetavad juhtumid leidsid aset juba
38. aastal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
39. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, mis puudutab perekonnale kuulunud koera (Tiibeti mastif) lugemist hüvitamisele kuuluva ühisvara hulka. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtus jätab selles osas maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma otsuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellandi taotlus võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud Võrumaa Naiste Tugikeskuse MTÜ tõend. Nimetatud dokument on väljastatud küll 14.01.2019, kuid selle kirjeldatakse
40. a augustis-septembris toimunud sündmusi. Kuna sellelaadse tõendi saamiseks oli hagejal ilmselt võimalus pöörduda tugikeskuse poole juba maakohtu menetluse ajal, siis ei ole apellant põhistanud TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi uue tõendi esitamise lubatavust ning ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele lisatud tõendi tähelepanuta.
41. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant (hageja) on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis R.K. ainuomandisse XXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistud ning A.K. omandisse tõukoera ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 63 319 eurot. Apellant palub teha uus otsus, millega jätta eelloetletud kinnistud A.K. ainuomandisse ning mõista temalt R.K. kasuks välja hüvitis kinnistute omandiõiguse kaotamise eest. Koera puudutavas osas on apellant seisukohal, et koera (väärtust) ei ole alust ühisvarana jagada. Vaidlustatud on seega maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2.
42. – 2.5., p 3 (kinnistutega seonduvalt) ja p 7.2 ning 7.4 (koeraga seonduvalt). Kinnistute jagamise viisina on vaidluse all üksnes nende jätmine hageja või kostja ainuomandisse. Mõlemad pooled soovivad kinnistuid enda omandisse ning vaatamata Tartu Ringkonnakohtu
43. aprilli
44. a käesolevas asjas tehtud otsuses märgitule on pooled avaldanud, et ei soovi kinnistute müümist pooltevahelisel enampakkumisel. Ülejäänud vara jaotamise ja väärtuse kindlaksmääramise osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ning ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ega seaduslikkust selles osas ei kontrolli. 9
45. Mõlemad pooled soovivad XXXXXXX , XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistuid enda ainuomandisse, avaldades valmidust hüvitada vastaspoolele 50 % kinnistute väärtusest. Pooled ei vaidle kinnistute koguväärtuse üle. Pooled olid abielus alates
46. aastast. Ühist kodu asuti kinnistutele rajama 1990.-ndatel aastatel, püsivalt koliti sinna elama
47. a. Hageja lahkus ühisest kodust jaanuaris
48. a. Hageja on esile toonud, et XXXXXXX kinnistu on tema lapsepõlvekodu; kinnistud on ajalooliselt pikka aega (vähemalt alates
49. sajandist) kuulunud hageja suguvõsale. Hageja ei vaidlusta kostja panust kinnistule uue hoonestuse ja taristu rajamisel, kuid viitab, et kõik tööd tehti poolte abielu ajal ning oma osa selles oli mõlemal abikaasal. Hageja panuseks oli mh ka poolte ühiste, tol ajal väikeste laste kasvatamine. Kostja on omalt poolt esile toonud asjaolud, et kinnistute heakorrastamine ja sinna kaasaegse majapidamise rajamine on olnud tema enda aastatepikkuse töö ja ka rahalise panuse tulemus. Kostja lammutas vanad amortiseerunud hooned, koristas kogunenud prahti, tegi põllutöid, projekteeris ja rajas uued hooned. Hageja seevastu kinnistute väljaarendamisse reaalselt ei panustanud ega huvitunud ka aiapidamisest. Maale kodu rajamine oli eelkõige kostja soov, hageja eelistas linnas elada. Kinnistutel ei ole säilinud midagi endisest ajast (hooned vms), mida saaks seostada hageja esivanematega. Kostja leidis ka kinnistute väljaarendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Selleks olid eeskätt kostja teenitud töötasu kui ka võetud pangalaenud (kokku summas 360 000 krooni, mille kostja tagastas samuti oma töötasudest). Ehkki töötasusid tuli abielu kestel arvestada abikaasade ühisvarana (samuti oli perekonna elamu ehitamiseks võetud laen abikaasade ühine kohustus), väljendab nii töötasust kulutuste tegemine kui ka laenukohustuse võtmine siiski kostja initsiatiivi ja eelistusi, näidates, millist tähtsust kostja omistas kinnistute korrastamisele ja majapidamise rajamisele.
50. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud kõiki asjaolusid ja poolte vastandlikke huve kaaludes põhjendatult järeldusele, et käesoleva vaidluse puhul tuleb vaidlusalused kinnistud jätta kostja ainuomandisse. Vaidluse all ei ole asjaolu, et XXXXXXX talu on juba vähemalt
51. sajandist alates olnud hageja emapoolse suguvõsa valduses. Samas elasid pooled kinnistul ühise perena ligikaudu 20 aastat ning kostja on välja toonud, et ta on põhilise osa oma täiskasvanuna elatud ajast pühendanud talu rajamisele ja heakorrastamisele. Kostjal ei ole muud kodukohta, millega ta ennast seostaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et aastakümnete pikkune vahetu panus XXXXXXX kinnistul elades ja sealse majapidamise ülesehitamises annab praegusel juhul alust asuda seisukohale, et kostjal on tekkinud oluline side kinnistuga, mis ei jää kuidagi alla hageja ajaloolisele perekondlikule seosele. Puudub põhjus seada esikohale veresuguluse teel tekkinud seost olukorras, kus pooled olid abielus ja elasid aastakümneid ühise perena. Sarnaselt on ka Riigikohus oma 10.04.
52. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-11516 märkinud, et ainuüksi kinnistul oleva elamu algne kuulumine ühele endistest abikaasadest ja selle omandamine kinkega oma vanematelt ei õigusta kinnistu temale jätmist, eriti kui abikaasad on ühiselt pikemat aega kinnistut kasutanud ja parendanud (p 31).
53. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheide, mille kohaselt on maakohus lugenud üksnes kostja emotsionaalsete väidete alusel tõendatuks tema olulise panuse XXXXXXX kinnistul oleva majapidamise väljaarendamisse. Hageja ei ole ise vastu vaielnud kostja väidetele, et kinnistu korrastamine ja kaasaegsete hoonete rajamine on olnud kostja kätetöö. Kostja selgituste kohaselt koostas ta ise maja ehituse plaanid ja hakkas reaalselt hoonet ehitama. Tema initsiatiivil ja jõul likvideeriti õuelt kõik vanad hooned, ehitati põhjalikult ümber kelder, renoveeriti täielikult abihoone, ehitati ümber kaev; rajati uus saun vana sauna asemele, tõsteti kogu krundi pinnast, 10 kaevati tiik ja rajati piirdeaed. Hageja ei ole menetluses neid asjaolusid vaidlustanud. Maakohtu 07.11.2017 möönis hageja, et kostja on kinnistul teinud palju tööd hoonete ehitamisel. Hageja seisukohtadest sai järeldada nõustumist väidetega, et kostja on kõik loetletud tööd ka tegelikult teinud – hageja arvates ei olnud see aga oluliseks argumendiks, tema arusaama kohaselt „tööd teeb see, kes tööd teha oskab“ ja kumbki abikaasa tegutseb vastavalt oma oskustele ja võimetele. Hageja ei ole esitanud ka väiteid, nagu oleks kinnistu korrastamine ja hoonete ning taristu rajamine toimunud kellegi teise jõul ja initsiatiivil peale kostja. Seega puudus kostjal vajadus esitada tööde tegemise kohta täiendavaid tõendeid.
54. Ringkonnakohtu hinnangul on arvestatav maakohtu seisukoht, et pärimise teel jäävad kinnistud tõenäoliselt poolte ühiste laste omandisse, kuna ka see väljendab mõtet, et pikaajalise kooselu ja abielu vältel on pooled olnud ühise perekonna ning seega ka suguvõsa liikmed ning kostja staatus ei lõppe täielikult abielu lahutamisega. Maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et R. XXXXXXX l aastakümnete vältel tekkinud seos kinnistuga ja tema enda poolt projekteeritud ja rajatud hoonetega on käsitatav niisuguse erilise huvina, mis kaalub üles A. XXXXXXX ajaloolise huvi seoses kinnistutega. Maakohus on otsuses märkinud, omistamata sellele siiski kaalukat tähtsust, et R. XXXXXXX kasutab XXXXXXX kinnistut muuhulgas ka ettevõtte OÜ Ekspertkoda tegevusega. See vastab R. XXXXXXX enda selgitustele, mille kohaselt osaühingu nn juriidiline aadress oli küll XXXXXX , kuid nimetatud asukohas äriühingul tegelikult kontorit siiski ei ole; ettevõtte post saabub koju XXXXXXX le. Samuti paiknes kinnistul osaliselt äriühingu tegevusega seotud vara (tööriistad jms). Seega ei nähtu asja materjalidest küll tihedat seost äriühingu tegevuse ja XXXXXXX vahel, kuid samas ei ole maakohus sellele omistanud ka spetsiifilist tähtsust, vaid on asjaolu ära märkinud üksnes ühena hulgast kaalutud faktidest.
55. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus praegusel juhul otsustanud jagada ühisomandit viisil, mis viiks äärmiselt ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Puudub alus heita maakohtule ette kaalutlusõiguse piiride ületamist või muid olulisi rikkumisi diskretsiooni teostamisel. Apellant viitab Tartu Maakohtu 29.11.
56. a määrusele kriminaalasjas nr 1-17-9822