KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1558 Tsiviilasi Metal Terminal OÜ sundlõp

) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku I dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 5 alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku I juhatuse koosseis ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, samuti puudub äriühingul aadress.

1. Kohus algatas menetluse 10.05.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud isikutelt kirjaliku seisukoha esitamist puudutatud isiku I sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikuid muu hulgas leidma likvideerija kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele.
2. Kohtule esitas vastuse vaid puudutatud isik II, kes teatas, et juhatuse liige on valimata osanikevaheliste erimeelsuste tõttu. Viimastel aastatel on puudutatud isikul I juhatus puudunud. Puudutatud isik II toetab Metal Terminal OÜ (sundlõpetamist ja) likvideerimist, kuid selle finantseerimiseks vahendeid ei oma. Puudutatud isik III sai kohtumääruse kätte, kuid vastust ei esitanud ja määrust ei täitnud.
3. Kohtu ettepanekul on puudutatud isiku I likvideerija ülesandeid nõus täitma pankrotihaldur Ly Müürsoo. Kohus informeeris likvideerija kandidaati, et kohtu deposiiti ei ole likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaksu tasutud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus lahendab

§ 475

lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik I tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.
2. ÄS § 203 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 59 lg 6 näeb ette, et kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Ka ÄS § 203 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. 2

§ 629

lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides

§-des 602– 606 sätestatut.

§ 603

lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. 9. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihalduri Ly Müürsoo, kes on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (

§ 603lg 3).

Kohus leiab, et isik vastab

§ 603

lg 1 nõuetele ja on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Ly Müürsoo on varasemalt likvideerijana tegutsenud ja ta on kohtule tuntud. Likvideerija elukoht on Eestis. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Ly Müürsoo likvideerijaks nimetamise. 10. Lähtudes

§ 605

lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kohus on likvideerijat informeerinud, et kohtu deposiiti ei ole likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks ettemaksu tasutud ja seetõttu võib juriidilise isiku varast mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

1. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 –
2. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
3. Tulenevalt

§-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise 3

§ 477

² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 13. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda.

Kohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 14. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel.

§ 629

lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204 lgga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel. 15. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud likvideerija (

§ 606lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4