) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 01.07.2019 esitatud kirjalikus vastuses (toimiku lk 96-97). Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. Kohus selgitab kostjale, et ei saa sundida pooli kompromissile. Kohus on palunud hagejal vastata kostja soovile kompromissi sõlmida, kuid hageja ei ole kompromissi sõlmimisega nõus, sest kostja ei ole vaatamata lubadustele teinud võlgnevuse tasumiseks ühtegi makset. Kirjeldatud olukorras puuduvad kohtul täiendavad võimalused sundida hagejat sõlmima kostjaga kompromissi viimase soovitud tingimustel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagi jätta rahuldamata, kui kostja on nõude õigeks võtnud, kuid soovib sõlmida hagejaga kompromissi tingimustel, millistega viimane ei nõustu.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2 Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hageja nõude õigeks võtnud, on ta võlgnevuse jätnud tasumata ega ole alustanud võlgnevuse tasumist ka kohtumenetluse ajal. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivu 1150 eurot. Kohus leiab, et menetluskuluna tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamiseks vajalik riigilõiv 1100 eurot. Hageja hagi tagamise taotlus, millelt tasuti riigilõivu 50 eurot, jäi rahuldamata. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kohus leiab, et vaidluse sisu ja keerukust hinnates on tegemist mõistliku ja põhjendatud õigusabi tasuga. Küll aga leiab kohus, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks ja selle esitamiseks kulus esindajal kokku 14 h 41 minutit. Tegemist ei ole erakordselt keerulise õigusliku vaidlusega ning sisu osas oli hagiavaldus 11 lk pikk, milles kolm lehekülge kujutas endast alusetut hagi tagamise taotlust. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks on kokku 9 h. Lisaks on esindajal kulunud 23 minutit aega äriregistri päringute tegemisele. Õigusabi osutamise arvele on lisatud päringute tegemise kulu 18 eurot. Äriregistri päringuid hageja koos hagiavaldusega kohtule ei esitanud ning hagiavalduse esitamiseks ei olnud tegemist vajaliku kuluga, mistõttu ei loe kohus viidatud kulusid hageja põhjendatud kuludeks. Kohus ei loe põhjendatuks ka esindaja 03.07.2019 ajakulu 21 minutit, mis on esindajal kulunud kohtutäituriga konsulteerimiseks seoses eelarestimisega. Käesolevas kohtuvaidluses ei olnud selline konsulteerimine vajalik ning tegemist ei ole ka õigusabi osutamiseks vajaliku ajakuluga. Muus osas loeb kohus hageja õigusabi osutamise aega põhjendatuks 11h 17 minuti ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on hageja põhjendatud õigusabikuluks 120 x 11 h 17 min = 1354 eurot. Kuna hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabi kulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2454 eurot, millest 1100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1354 eurot on õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt
lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 2454 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.