Obsah (6)

§ 172§ 162§ 174§ 663§ 659§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-52778 Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

) § 172 lõigetest 1 ja 3, mille järgi alaealise esindaja tasu ja kulu jäetakse Eesti Vabariigi kanda 2 ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kohus teeb asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Lisaks juhtis maakohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul, kui kohus otsustanuks jätta vanemate menetluskulud ühe vanema kanda, siis avaldaja menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult kohtu määratud tähtaega rikkudes, mistõttu seda arvestada ei saaks. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 07.05.2019 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses QQ kanda.
2. Määruskaebuse kohaselt on kogu vaidlus olnud tingitud üksnes lapse ema pahatahtlikkusest ja soovist kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorrast kõrvale hoiduda ja seda rikkuda. Eeltoodust lähtuvalt oleks ebaõiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on ilmselge, et lapse ema esitas põhjendamatud vastuväited lapse isa suhtluskorrale. Kuna lapse ema vastuväited on osutunud asjakohatuteks ja põhjendamatuteks, siis tuli kohtul

§ 172lg 1 teise lause alusel menetluskulud lapse emalt välja mõista.

9. Käesoleval juhul on analoogia korras kohaldatav

§ 162

lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja lg 2, mille kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Määruskaebuse esitaja arvates on lahend sisuliselt tehtud tema kasuks ja seega lapse ema peab lapse isale menetluskulud hüvitama. 10. Maakohus on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaega rikkudes. Avaldaja selgitab, et kohus saab

§ 174

lg 1 järgi määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastus määruskaebusele

1. QQ vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ning lapse esindaja leidsid, et kuna määruskaebus ei puuduta suhtlemiskorda, siis nad ei võta määruskaebuse osas seisukohta. Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Tulenevalt

§ 659

ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust vaidlustatud osas, s.o osas, milles avaldaja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud 3 ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et käesoleval juhul puudub alus analoogia korras kohaldada

§-i 162, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus on eraldi norm menetluskulude jaotamise kohta hagita asjade puhul (

§ 172). 16.

Kolleegium selgitab, et

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1176-16, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus jättis põhjendatult menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtupraktikas on tavapärane, et suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjades jäävad asja sisulisel läbivaatamisel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (v.a lapse menetluskulud), sest kohtulahend tehakse kõigi menetlusosaliste, sealjuures eelkõige lapse, huvides. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust jätta lapse isa menetluskulud lapse ema kanda. Lisaks viitab ringkonnakohus, et avaldaja esitas ka hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude, millest ta hiljem loobus. Eeltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. 17. Arvestades vaidluse sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

§ 172

lg 1 alusel jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4