), kuid tõendiks on tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ütlus (
Tulenevalt
lg 1 p 2 ei ole tõendil asjas tähtsust muuhulgas juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul piisavalt tõendeid (dokumentaalseid tõendeid, nt A.R. e-kiri 21.01.2017) esitatud. Hageja ise möönis kohtuistungil, et kirjavahetuses andis hinnangu Kaie Raidma käitumisele: „… Kinnitan, et see hinnang oli võib-olla natuke karm. Ma ei nimetanud teda, vaid tema käitumist pugejalikuks“. Raivo Kokser leidis vastuseks kostja esindaja küsimusele, kas Kaie Raidma käitumise pugejalikuks nimetamine ei ole piirkonnakuberneri jaoks lubamatu käitumine ka ise, et „Jah, võib öelda, et see oli natuke emotsionaalne. Kui teil kogu aeg tallutakse varba peal, siis läheb lõpuks hing täis ja ütled natuke teistmoodi kui peaks ütlema. Kaie Raidma tõepoolest esitas teema kõigile neile, kes üldse mitte midagi asjast ei teadnud. See käitumine oli puhtalt taotluslik ehk mulle surve avaldamiseks. Sellist käitumist ma nimetan pugejalikuks“. „Jah, võtan omaks, et käitumist olen nimetanud pugejalikuks“. Kuigi R. Kokser püüab näidata, et ei nimetanud mitte kostjat pugejaks, vaid tema käitumist pugejalikuks ja pealekaebajalikuks, nõustus maakohus seisukohaga, et käitumine on omistatav ainult isikule ja hageja on selle omistanud Kaie Raidmale. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et faktiväited, mis K. Raidma on esitanud 06.04.2018 ekirjas ja selle lisades, vastavad tegelikkusele (tõele), seega on välistatud nende õigusvastasus ning ümberlükkamise vajadus. Kaie Raidma on oma 06.04.2018 pöördumises lionsklubi presidendile märkinud, et hageja eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu. Põhikirja p 2.1 (2.1.2.-2.1.5) kohaselt on piirkonna eesmärk muuhulgas luua ja arendada inimeste vastastikust arusaamist, kaasa aidata heale valitsemisele, kodanikuõiguste tagamise põhimõtetele, tunda aktiivset huvi kodanike, liita liikmeid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus. Eeltoodust pidi oma tegevuses / käitumises juhinduma ka piirkonnakuberner (hageja). Hageja oli esitatud Rahvuslikule Lions autasule – rukkilille I järgu medalile (R. Kokser sai autasu 21.04.2018) Arvamuse avaldamine ei ole keelatud. (heategevusorganisatsiooni) liikmetega. Adressaatide ring piirdus klubi Põhikirja p 3.4.1, 3.4.3 kohaselt on piirkonna liikmel (sh kostjal) õigus osaleda piirkonna juhtimises, osaleda ja teha ettepanekuid kõigis piirkonna tegevust puudutavates küsimustes. Kostjal oli õigus edastada oma arvamus piirkonna kuberneri käitumise osas teistele klubi liikmetele. Kostja hinnangud hageja aadressil võisid olla häirivad ning ebamugavad, kuid hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks VÕS § 1046 lg 1 mõttes. 4 Asjas kogutud tõenditest tulenevalt ei ole olnud hageja suhtlus K. Raidmaga mitte alati viisakas ja tasakaalukas. Hageja on teinud kostjale tema tegevuses etteheiteid, esitanud süüdistusi, milles tulenevalt või tekitada kostjas tunde, justkui ei oleks K. Raidma suuteline oma tööga Kuna hageja leidis pidevalt kostja tegevuses vigu ja tegi etteheiteid ning väljendas end mitte kõige viisakama sõnakasutusega, järeldas kostja, et hageja eesmärk on kostjast lahti saada ning viimane peab ebakompetentsuse tõttu oma positsioonilt lahkuma. Kostjale on teada fakt, et hageja juhtimise ajal on lionsite liikmete arv langenud ning kostja arvates on liikmete arvu vähenemist mõjutanud hageja suhtlemisviis. Arvamus, et piirkonna kubernerina hoolitses R. Kokser ainult oma isikliku reklaami eest tekkis kostja sõnul tal tulenevalt hageja käitumisest ja kõnedest Lions Klubi liimetele, kus hageja pidevalt rõhutas oma isikut ja keskendus iseenda saavutuste välja toomisele. Rahulolu saadud tunnustuse üle väljendas R. Kokser ka kohtuistungil. Eelkirjeldatud väärtushinnangud annavad küll edasi kostja hinnangu hageja käitumisele piirkonnakubernerina ja isikuna, kuid need väärtushinnangud ei ole hageja au ja head nime õigustamatult rikkunud. Ühelegi kostja väljendatud väärtushinnangule ei saa omistada vulgaarset, inimväärikust alandavat või inimest mõnitavat tähendust või alatooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus
lõiget 2 ja
lõiget 1 ja lõiget 2, kuna jättis välja selgitamata olulised asjaolud ja ei võimaldanud hagejal esitada tõendeid oma nõude kohta. Maakohus rikkus eelmenetluse sätteid; 2) rikkus maakohus
Kostja esitas taotluse kuulata A.R. tunnistajana üle. Istungi alguses rahuldas kohus taotluse. Kostja loobus A.R. ülekuulamise taotlusest ja hageja vaidles loobumisele vastu. Tõendist võis
kohaselt loobuda vaid vastaspoole nõusolekul; 3) kohtles maakohus pooli ebavõrdselt. Seetõttu tuleb vastu võtta apellatsioonile lisatud uued tõendid. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud
Hageja ajab kohtu selgituskohustuse sassi uurimisprintsiibiga, mida hagimenetluses ei kohaldata. Kohus ei või asuda sisuliselt menetlusosalise esindaja rolli; 2) ei rikkunud maakohus
§-i
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt
8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus eelmenetlust reguleerivaid norme ja ei arutanud asja ammendavalt.
lg 1 kohaselt on hagimenetluses asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata ja tõendada asjaolusid, mille põhjal teeb kohus otsuse.
lõikes 1 sätestatud läbiv dispositiivsuse põhimõte väljendab ja toetab privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse võistlevuse. Kohus ei kogu hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult. Kohtu selgituskohustus on hagimenetluses piiratum, kui menetlusosalisel on õigusteadmistega esindaja. Hagejal oli advokaadist esindaja hagi esitamisest alates. Maakohus määras asja läbivaatamise suulisel istungil 20.11.
§-i 242. Tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (
). Tunnistaja ütlustest saab tõend alates ajast, mil on ütlused antud.
Tõendiks ei saa olla tunnistaja, keda pole üle kuulatud. Taotlusest tunnistaja üle kuulata võis seega loobuda.
10. Ringkonnakohus jätab menetluskulud
Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse
lg 4 ja
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.