KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3720 Tsiviilasi Marju Silveti hagi Tartu linna vastu üürilepingu
- märtsi 2018 korralise ülesütlemise vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- märtsi 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marju Silveti määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): Tartu linn (linnavalitsuse kaudu) RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- märtsi 2019 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Marju Silveti kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Silvet Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Marju Silvet (hageja) esitas 11.03.2019 Tartu Maakohtule hagi, milles märkis kostjateks Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ja Tartu linna ning palus tuvastada hagejaga üürilepingut lõpetava haldusakti teinud Tartu linna haldusorgan, tunnistada kehtetuks ja tühistada Tartu linna haldusakt, millega otsustati öelda 28.03.2018 korraliselt üles hagejaga eluruumi XXXXXXXXXXX kasutamiseks 16.12.1998 sõlmitud eluruumi üürileping ning tuvastada, et nimetatud haldusakt on antud pettuse või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena. 13.03.2019 esitas hageja maakohtule hagiavalduse, milles palus teha kindlaks Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilise otsuse, millega otsustati öelda 28.03.2018 korraliselt üles hagejaga eluruumi XXXXXXXXXXX kasutamiseks 16.12.1998 sõlmitud eluruumi üürileping, tühisus. Mõlemas avalduses palus hageja, et kui maakohus leiab, et nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses, esitada asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotlus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Tartu Ringkonnakohus leidis 18.12.2018 määruses haldusasjas nr 3-18-2163 ja 08.01.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-1779, et ülaltoodud nõuete lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus jättis
- märtsi 2019 määrusega menetlusse võtmata ja tagastas M. Silveti
- ja
- märtsi 2019 hagiavaldused üürilepingu
- märtsi 2018 korralise ülesütlemise vaidlustamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Määruse kohaselt tagastas 11.03.2019 hagivaldusega samasisulise avalduse Tartu Halduskohus 22.11.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-
- Tartu Ringkonnakohus jättis 18.12.2018 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 22.11.2018 määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et üürilepingu sõlmimisega tekkis hageja ja Tartu linna vahel eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Hageja ja Tartu linna vahel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1) ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Riigikohus jättis 12.03.2019 määrusega hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 18.12.2018 määruse peale menetlusse võtmata. 13.03.2019 hagivaldusega samasisulise avalduse tagastas Tartu Halduskohus 07.11.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-
- Tartu Ringkonnakohus jättis 08.01.2019 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2018 määruse resolutsiooni 2 muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jäi haldusasjas nr 3-18-2163 avaldatud seisukoha juurde, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus leidis, et linnavalitsuse elamuosakonna protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ning käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Riigikohus jättis 12.03.2019 määrusega hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 08.01.2019 määruse peale menetlusse võtmata. Maakohus nõustub ringkonnakohtuga, et linnavalitsuse otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ja käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena ning hageja ja Tartu linna vahel sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses.
- ja 13.03.2019 hagiavaldustes esitatud nõuete sõnastusele vaatamata on hageja sisuliselt vaidlustanud enda ja Tartu linna vahelise üürilepingu 28.03.2018 korralise ülesütlemise. Samas on hageja juba tsiviilasjas nr 2-18-582 esitanud tsiviilkohtumenetluses läbivaatamiseks nõude tunnistada õigusvastaseks ja keelata Tartu linna poolt hagejaga sõlmitud üürilepingu korraline ülesütlemine 28.03.
- Selle nõude lahendamiseks tuli kohtul hinnata üürilepingu ülesütlemise kehtivust ja õiguspärasust. Tartu Maakohus jättis 25.09.2018 otsusega hageja nõude üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.02.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Seega on kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel ning hageja
- ja 13.03.2019 hagiavaldused tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tagastada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- M. Silvet esitas
- aprillil 2019 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- märtsi 2019 määruse tühistamist ning Tartu Maakohtu kohustamist hageja
- ja
- märtsi 2019 hagiavaldusi menetlusse võtma või saata need asjad pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta maakohtu või kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Tsiviilasjas nr 2-18-582 palus hageja tunnistada temaga üürilepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja keelata. Uutes hagiavaldustes vaidlustab hageja haldusakti, paludes tuvastada selle tühisus ja kehtetus HKMS alusel ning tühistada haldusakt, samuti tuvastada, et haldusakt on antud haldusorgani õigusvastase mõjutamise ja hageja laimamisega. Kuna halduskohus keeldus haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18.2163 samasuguseid asju menetlusse võtmast, palub hageja saata asjad pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule.
- aprillil 2019 esitas hageja kohtule määruskaebuse täienduse, mille kohaselt: 1) esitas hageja tsiviilasjas nr 2-18-582 nõude tunnistada õigusvastaseks ja keelata Tartu linna poolt hagejaga sõlmitud üürilepingu korraline ülesütlemine 28.03.
- Tartu linn selgitas oma 15.12.2017 üürilepingu ülesütlemise teates, et ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid jättis hageja teavitamata asjaolust, millise Tartu linna haldusorgani otsusega üürilepingu lõpetamine otsustati. Maakohtu 27.08.2018 istungil selgus kostja väidetest, et on olemas linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 otsus üürilepingu lõpetamise kohta. Hageja samas kohtuasjas hagi täiendada ei saanud, sest menetlus esimese astme kohtus oli lõppenud. Kuna Tartu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, siis esitas hageja haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 halduskohtule tuvastusnõuded. Halduskohus leidis mõlemas haldusasjas, et nende tuvastusnõuete lahendamine on maakohtu pädevuses, sest üürilepingu puhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega. Mitte kummaski haldusasjas ei väitnud kohtud, et haldusasjade 3 kaebuste nõuded on juba tsiviilasja nr 2-18-582 vaidluse esemeks. Tsiviilasjas nr 2-18-582 ei esitanud hageja seoses temaga üürilepingu lõpetamisega Tartu linna poolt mitte ühtegi tuvastamisnõuet selle otsuse tühisuse ja kehtetuse tuvastamiseks, vaid ainult toimingu õigusvastasuse tunnistamiseks. Seega on hagejal tuvastamisnõuete esitamise õigus uute hagiavaldustega. Maakohus rikkus TsMS § 4 lg-t 2, kuna kohus pidi hageja
- ja 13.03.2019 hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma nõuete sõnastusest ja vaatama, kas täpselt samad nõuded olid tsiviilasja nr 2-18-582 esemeks; 2) leidis kohus ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-18-582 üürilepingu korralise ülesütlemise nõude lahendamiseks tuli kohtul hinnata üürilepingu ülesütlemise kehtivust ja õiguspärasust. Maakohus ei hinnanud tsiviilasjas nr 2-18-582 otsuse tegemisel eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilise otsuse kehtivust ega seda, kas otsus on tühine või mitte. Pooled ei olnud seda dokumenti kohtule esitanud. Asjaolu, kas eluasemekomisjoni otsus eksisteerib või mitte, jäi tsiviilasjas nr 2-18-582 välja selgitamata, mistõttu kohtuotsus selle nõude osas on õigusvastane. Uute hagiavalduste esitamisega püüab hageja välja selgitada, kas eksisteerib linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokolliline otsus hagejaga üürilepingu lõpetamise kohta. Kui eksisteerib, siis palub hageja tuvastada selle otsuse tühisus ja kehtetus; 3) kuna eluasemekomisjoni 05.12.2017 otsuse tühisus ja kehtetus tuleneb haldusmenetluse nõuete rikkumisest, siis peab kohus lähtuma otsuse tegemisel haldusmenetluse seaduse sätetest. Tsiviilkohus peaks keelduma tuvastusnõuete menetlusse võtmisest põhjendusega, et asi on halduskohtu pädevuses, ning saatma asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Tartu linn (linnavalitsuse kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude poolte kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja
- ja 13.03.2019 hagiavaldustega samasisulised avaldused juba olnud Tartu Halduskohtu menetluses (haldusasjad nr 3-18-2163 ja 3-18-1779). Seega on olemuslikult samasisuliste kaebuste kohta olemas jõustunud kohtulahendid. Õiguskindluse ja võrdsuse põhimõttega on vastuolus olukord, kus isik minetab õiguse halduskohtumenetluses asja edasiseks menetlemiseks ning pöördub seejärel samasisuliste avaldustega tsiviilkohtu poole; 2) on eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise puhul tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Hageja pöördus üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks Tartu Maakohtu poole (tsiviilasi nr 2-18-582). Maakohtu 25.09.2018 otsusega jäeti hageja hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.02.2019 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja kassatsioonkaebuse menetlustaotlus on Riigikohtu poolt veel lahendamata. Seega on kohtu menetluses samade poole vahel asi sama eseme kohta samal alusel ning maakohus jättis hageja
- ja 13.03.2019 hagiavaldused õigesti TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata; 3) tuleb määruskaebuse täiendus jätta tähelepanuta, kuna kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja täiendas 14.04.2019 määruskaebust pärast seadusega ettenähtud tähtaega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas määruses. 4 Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et vaatamata
- ja 13.03.2019 hagiavaldustes esitatud nõuete sõnastusele on hageja sisuliselt vaidlustanud enda ja Tartu linna vahelise üürilepingu 28.03.2018 korralise ülesütlemise. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasjas nr 2-18-582 on maakohus M. Silveti esitatud hagi alusel hinnanud 28.03.2018 korralise ülesütlemise õiguspärasust ning tuvastanud, et ülesütlemine on kehtiv.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel M. Silveti kanda. Tartu linnal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja