← Eesti

2-17-124330/22

Obsah (6)§ 367§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-124330 Tsiviilasi H O ha

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 20. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: - Hageja, kostja ja G sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2, mille tingimustel G andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot. - Hageja ja kostja on laenulepingus G suhtes solidaarvõlgnikud. - 18.01.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud 15 osamakset summas 6 060,00 eurot, sh põhivõlg summas 1 342,36 eurot ja intress summas 4 717,64 eurot. 3

(8)2-17-124330 - Hageja nimetatud on 18.01.2018 seisuga tasunud 15 sissenõutavaks muutunud osamakset. kõik eelmises punktis
  1. Vaidluse all on kas kostja on vaatamata sellele, et ta on laenulepingus G solidaarvõlgnikuks, kohustatud hagejale tasuma kostjale langeva osa kohustusest. suhtes
  2. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle langevas osas. Kui solidaarvõlgnike omavaheline kokkulepe puudub ja kui ka muid vastutuse ulatuse ebavõrdselt jagunemise asjaolusid ei õnnestu tuvastada, jaguneb vastutus solidaarvõlgnike sisesuhtes võrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et vastutus nende sisesuhtes ei jaguneks võrdselt. Seega peab kohus hindama, kas esines alus poolte võrdsusest kõrvale kalduda tulenevalt kohustuse olemusest.
  3. Kohus leiab, et asjaolu, kes solidaarvõlgnikest sai saadud laenu enda käsutusse, ei muuda VÕS § 69 lg 1 sätestatud võrdse vastutuse põhimõtet. Kohustuse olemusest tulenevalt on aga võimalik poolte võrdse vastutuse põhimõttest kõrvale kalduda. Selleks tuleb hinnata, mis eesmärgil oli G laen võetud ja kuidas seda kasutati. Kohtule esitatud 05.10.2016 laenulepingu nr L61005-2 p 1.3 kohaselt on laenusumma sihtotstarbeks laenude refinantseerimine ja maja remont. (tl 28-33). 04.10.2016 kinnisvaralaenu taotluse kohaselt on raha kasutamise otstarbeks mõlema taotleja puhul märgitud refinantseerimine ja maja remont. (tl 45-46). 30.09.2016 kinnisvaralaenu taotluse kohaselt on raha kasutamise otstarve hageja osas märgitud „Kõikide abikaasa laenude, liisingute kustutamine. Vannitoa renoveerimine. Maja 1 korrusel laminaadi asendamine kiviga.“ Kostja osas on laenutaotluses märgitud raha kasutamise otstarve „Kõikide laenude, liisingute kustutamine. Vannitoa renoveerimine. Maja 1 korrusel laminaadi asendamine kiviga.“ (tl 57-58). Hageja selgitab kahel laenutaotlusel erinevat raha kasutamise sihtotstarvet sellega, et esialgses versioonis oli raha kasutamise sihtotstarve esitatud detailsemalt, kuid vastavalt laenuandja soovitustele märgiti see lõplikus taotluses üldisemalt. Kostja ei ole hageja sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud. Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et G laenu kasutati osaliselt hageja ja kostja ühise elukoha renoveerimiseks ning osaliselt kostja nimel varasemalt võetud laenude ja liisingute refinantseerimiseks.
  4. Kostja väitel olid ka varasemad kostja poolt võetud laenud võetud eesmärgiga XXX kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks. Hageja vaidleb sellele vastu. Kostja esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-17-17920 kohtule kostja poolt esitatud hagiavalduse, milles on märgitud, et kostja võttis laenu 15.10.2015 AS-ilt L F küttesüsteemi paigaldamiseks, kostja ostis järelmaksuga veeboileri, krundi kujundamiseks ostis kostja järelmaksuga lilled ja puud, kostja ostis järelmaksuga kodutehnika (televiisori, mikrolaineahju, pesumasina jm) ja mööbli ning voodipesu. (tl 47-50). Hageja vaidleb sellele tõendile vastu. Kohus nõustub hagejaga, et antud tõend ei tõenda kostja poolt laenude ja järelmaksude võtmist. Tegemist on teises menetluses koostatud menetlusdokumendiga, mis sisaldab kostja väiteid. Oma käesolevas asjas esitatud väiteid ei saa menetlusosaline tõendada teises menetluses sama menetlusosalise poolt esitatud väidetega. Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja poolt oleks varasemalt võetud laene, millega oleks soetatud mingit vara XXX kinnistu renoveerimiseks, parendamiseks või sisustamiseks. 4
(8)2-17-124330
  1. Kohtu hinnangul tuleb poolte võrdsusest kõrvalekaldumise asjaolusid VÕS 69 lg 1 puhul hinnata solidaarkohustuse võtmisel. Seetõttu ei oma tähtsust, milliseks kujuneks poolte suhe pärast laenukohustuse võtmist. Samuti ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja on vägivaldne ja kostja ei saa oma asju hagejalt kätte. Asjade kättesaamise raskus või selle võimatus ei muuda poolte vahel solidaarkohustuse võtmisest ja selle täitmisest tekkivat võlasuhet. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 44).
  2. Vaidlust ei ole selles, et solidaarkohustuse võtmise ajal olid pooled abielus ja XXX kinnistu oli poolte ühiseks elukohaks. Vastavalt 15.06.2017 Harju Maakohtu määrusele lahutati poolte abielu alates 15.06.
  3. (tl 43). Kohus leiab, et kooselust tulenevate kohustuste kandmisest ei saa tuletada ühe või teise poole õiguste kuritarvitamist seoses sellega, kes ja kui palju panustas kooselu ajal. Ühist majapidamist omavate isikute puhul ei saa eeldada, et kulutused ühisele majapidamisele peaks jagunema võrdselt. Eelduslikult ongi poolte võimalused selleks erinevad. (vt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14). Samuti ei saa solidaarkohustuse võtmisel poolte sisesuhtes poolte vahelise võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda põhjusel, et poolte suhted hiljem halvenesid ja kooselu purunes. Sellist riski ei saa solidaarkohustuse võtmisel ühegi solidaarvõlgniku kanda jätta.
  6. Tulenevalt sellest, et tegemist oli ühist majapidamist omavate abikaasadega ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja pangakontode arestimise tõttu ei saanud hageja ise laenu võtta ja seetõttu pidi seda tegema kostja.
  7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tuvastatud mingit sellist kohustuse olemust, millest tulenevalt saaks kõrvale kalduda poolte vahelise võrdse kohustuste kandmise põhimõttest. Tuvastatud asjaoludel on osa laenust võetud ühise kooselu ajal poolte kasutuses oleva elamu parendamiseks ning osa laenust kostja varasemate laenude refinantseerimiseks. Kohtu ette ei ole toodud mingeid erandlikke asjaolusid, millest saaks antud olukorras järeldada kostjal väiksemat kohustuse osa kui hagejal.
  8. Lisaks on võimalik anda hinnang isiku subjektiivsete õiguste teostamisel hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja leiab, et hea usu põhimõttega on vastuolus hageja poolt nõude esitamine seoses sellega, et kostja ei saanud saadud laenust lõppkokkuvõttes midagi. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja sisuliselt kuritarvitab oma õigusi nõudes kostjalt tema osa. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu
  11. detsembri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Seaduses sätestatud õiguste teostamise pahauskseks lugemine saab toimuda väga erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei saa hageja käitumist antud juhul pahauskse käitumisena käsitleda. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on õiguste kuritarvitamise keeld. Õiguste kuritarvitamise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas poole käitumine on aus ja õiglane. Hageja väitel on G võetud laenu osaliselt kostja varasemate laenude refinantseerimiseks ja hageja väitel oli tegemist kostja isiklikuks otstarbeks kasutatud laenudega. Kostja väitel kasutati ka varasemad laenud kõik XXX kinnistu jaoks. Teise poole pahausksusele tuginemisel peab antud pool seda ka tõendama. Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama, et tegemist on XXX kinnistu jaoks kasutatud laenudega. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega ei saa käesolevas asjas tuvastatuks lugeda, et kostja poolt varasemalt võetud laenud oleksid võetud XXX kinnistu jaoks. Seega ei saa kohus asuda käesolevas asjas seisukohale, et kogu 5
(8)2-17-124330 G võetud laenust oleks kasu saanud ainult hageja.
  1. Kostja väitel lubas hageja kostjale muuta abieluvararežiimi selliselt, et kostja saab elamu mingis osas endale. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud, kostja ei ole selle tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud.
  2. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks G saadud laenu kasutanud sihtotstarbe kohaselt ei oma hageja käitumise heausksuse hindamisel tähtsust. Asjas saab tähtsust omada ainult see, kas antud laenust on kasu saanud hageja ainuisikuliselt või mitte.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kostja vastu ½ ulatuses tasutud laenusummast nõude esitamisel käitunud kostja suhtes pahauskselt oma õigusi kuritarvitades. Pahauskset käitumist ei saa tuletada sellest kui kohustuse täitnud solidaarvõlgnik realiseerib oma seadusest tulenevat nõuet.
  4. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale ½ hageja poolt tasutud 15 osamaksest summas 6 060,00 eurot, so kokku 3 030,00 eurot, millest põhiosa moodustab 671,18 eurot ja intress 2 358,82 eurot.
  5. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue. Hageja väitel muutusid osamaksed sissenõutavaks igakuiselt alates 05.11.
  6. Kohus nõustub hageja sellise käsitlusega. Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks kui võlausaldaja võib võlgnikult nõuda selle täitmist. Ühe solidaarvõlgniku poolt võlausaldajale kohustuse täitmisega läheb võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle langevas osas, kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule üle. Seega saab sellest hetkest nõuda ka kohustuse täitmist teiselt solidaarvõlgnikult.

§ 367alusel on põhjendatud ka hageja edasiulatuva viivise nõue.

Kohus rahuldab hageja viise nõude summas 32,21 eurot ning nõude mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt summas 671,18 eurot alates 19.01.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Tulenevalt hagi rahuldamisest jäävad

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

36.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

37. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot, õigusabiteenuse kulud summas 2 100 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud ning õigusabiga kaasnevad kulud 50,76 eurot (sidekulud, paljundamine, kullerteenused jmt). Kokku menetluskulud summas 2 450,76 eurot. 38.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised menetlustoimingud ja nendeks kuluv aeg põhjendatud järgmiselt: 25.10.2017 - asja materjalidega tutvumine - 25 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 30.10.2017 - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine - 35 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 04.01.2017 - kohtumäärusega tutvumine ja selle kliendile edastamine - 05 min. Kohtu 6

(8)2-17-124330 hinnangul põhjendatud. 16.01.2018 - hagiavalduse koostamine - 1h 35 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 18.01.2018 - hagiavalduse täiendamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine - 10 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 22.03.2018 - kostja vastusega tutvumine - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 03.04.2018 - 02.04.2018 kohtumäärusega tutvumine - 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 10.04.2018 - hageja arvamuse koostamine - 1h 00 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 12.04.2018 - hageja arvamuse koostamine - 1h 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 20.06.2018 - nõupidamine kliendiga - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 07.11.2018 - ettevalmistamine kohtuistungiks - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 07.11.2018 - menetluskulude nimekirja ettevalmistamine - 30 min. Kohtu hinnangul ei ole antud menetlustoiming põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole õigusabi vajalik. 08.11.2018 osalemine kohtuistungil – 1h 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 12.11.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile – 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 13.11.2018 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, dokumentidega tutvumine – 45 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 21.11.2018 nõupidamine kliendiga, kaaskirja koostamine esitatavatele tõenditele - 1h 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 22.11.2018 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, kaaskirja koostamine esitatavatele tõenditele – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 17.12.2018 kostja 14.12.2018 seisukohaga tutvumine – 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 09.01.2019 hageja seisukoha koostamine kostja 14.12.2018 menetlusdokumendi kohta – 1h 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 05.02.2019 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min. Kohtu hinnangul ei ole antud menetlustoiming põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole õigusabi vajalik. 05.02.2019 nõupidamine kliendiga – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. 07.02.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka 07.02.2019 kohtuistungil osalemine 1 tunni ja 8 minuti ulatuses. 39. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 14 tundi ja 43 minutit. 40. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu määra 130 eurot koos käibemaksuga. 7

(8)2-17-124330
  1. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabiteenuse kuluks 1 913,17 eurot.
  2. Kohus nõustub kostjaga, et õigusabiga kaasnevad kulud 50,76 eurot (sidekulud, paljundamine, kullerteenused jmt) peaksid sisalduma juba õigusabiteenuse sees ehk peaksid olema kajastatud tunnihinnas. Seega ei ole eraldi nimetatud kulude eest menetluskulude nõudmine põhjendatud.
  3. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2 213,17 eurot (=300 eurot riigilõiv + 1 913,17 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 44.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.