Obsah (5)

§ 108§ 82§ 397§ 1132§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-101946 Tsiviilasi Swedba

) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks

§ 108lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla.

§ 82

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagejal on

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale maksmata 3390,81 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hageja poolt väljastatud laenu tasumata jätmiseks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja võlgnevuse arvestust vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 3390,81 eurot. 9. Intressist

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 12.07.2006 laenulepingu kohaselt oli intressimäär 6 kuu Euribor + 3.500% aastas (tlk 31). Hageja arvestusel moodustas intress lepingu lõppemise seisuga 39,92 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 4 Kostja jäi intressi maksetega võlgnevusse alates 05.07.2015. Hageja on arvestanud intressi kuni 29.09.2015 (tlk 41). Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestuses. Kostja intressimäärale ja summale vastuväiteid ei esitanud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 39,92 eurot. 10. Menetlustasust Hageja nõuab kostjalt kahe teatise saatmise eest menetlustasu summas 6,40 eurot (teatise saatmise tasu 3,20 eurot x 2). Teatised on saadetud 09.08.2015 (tlk 42) ja 09.09.2015

§ 1132

lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist ainult ühe meeldetuletuskirja eest tingimusel, et ta on saatnud kostjale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtu hinnangul oli hagejal seega õigus nõuda hüvitist vaid 09.09.2015 meeldetuletuskirja saatmise eest, kuivõrd 09.08.2015 meeldetuletuskirja saatmine pidi olema tasuta. Hageja on 09.08.2015 teatises selgitanud, et on kostja lepingujärgselt arvelduskontolt arvestanud maha võlgnevuse menetlemise tasu 3,20 eurot (tlk 42). Seega on hageja hüvitist arvestanud kohe esimese meeldetuletuskirja saatmise eest. Kohus leiab, et kuivõrd hagejal oli õigus nõuda hüvitist vaid ühe meeldetuletuskirja eest ja selle eest on hageja tasu juba kostja arvelduskontolt maha arvestanud, tuleb jätta hageja menetlustasu nõue täies ulatuses rahuldamata. 11. Viivisest Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 710,13 eurot.

§ 113

lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivisemäärale ja nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,022% päevas põhinõudelt (3390,81 eurolt) alates 29.09.2015 kuni 02.05.2018 summas 710,13 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 03.05.

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 5 Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 02.05.2018 seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 03.05.2018 lepingujärgses määras 0,022% päevas kuni põhinõude 3390,81 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2680,68 eurot (3390,81-710,13). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on õigustatud esitama hagi kostja vastu laenulepingust tulenevates nõuetes, hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3390,81 eurot, intress 39,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 710,13 eurot ja alates 03.05.2018 viivis arvestatuna põhinõudelt 0,022% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2680,68 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb hagejal ja kostjal kanda menetluskulud võrdsetes osades, s.o hageja menetluskulud jäävad 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuludest Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kuivõrd pooltel tuleb menetluskulud kanda võrdsetes osades, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja menetluskuludest Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata kostjal nende puudumise tõttu. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik