lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega 2 seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning hageja taotluse osaliselt hagist loobumise osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas. 8. Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud, et
lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt RKTKm nr 3-2-1-114-12, p 18). Vaidlus puudub selles, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud põhivõla 1 320 eurot, viivise 38,90 eurot. Seega oli hagiavalduse esitamine põhjendatud. Vaidlus on kohtuvälise võla sissenõudmisega tekitatud kahjusummas 40 eurot ning kohtul tuleb nimetatud nõue lahendada kohtuotsusega. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. 9. Kohus võtab seisukoha hagist loobumise taotluse osas. Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13).
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-141-15, p 19).
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 12. Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg 1 alusel, mille kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Kostja tunnistas hageja nõuet põhinõude ja viivise osas ning tasus 29.01.2019 29.01.2019 arve nr 04180 alusel 320 eurot ja 01.03.2019 arve nr 04180 alusel põhiosa 1 000 eurot ja viivist 38,90 eurot (tl 46-47). Hageja on pöördunud suurte menetluskulude vältimiseks kohtuvälise sissenõudja poole ja saatis ühe teate e-kirja teel, mis jäi vastuseta. Hageja on esitanud enda nõude tõendamiseks inkassoteenuse arve kokku 48 euro ulatuses (tl 21). Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda viivist, kuna kostja oli sissenõutavaks muutunud nõude tasumata jätmisega viivituses. Samuti 3 tunnistas kostja hageja põhinõuet ja viivisenõuet. Kohus selgitab, et nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole nõude eelduseks kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 113¹ lg 1 komm, lk 576). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vaja tõendada kahju tekkimist 40 euro ulatuses ning hageja võib VÕS § 113¹ lg 1 järgi nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega põhjendatud summas 40 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 40 euro nõude osas. MENETLUSKULUD 13.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul loobus hageja kostja osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro nõudest põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud nimetatud nõuete osas kostja kanda.
Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude 40 euro väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta ka haginõude osas kostja kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 14.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.